Austraalia Lääneplatoo — suurim kuivatusjaotus: geoloogia, kliima, maastik

Avasta Austraalia Lääneplatoo — suurim kuivendusjaotus: geoloogia, karm kliima, kõrbeline maastik, sademevariatsioonid ja ainulaadsed looduslikud tunnused.

Lääneplatoo (mida mõnikord nimetatakse ka Austraalia kilbiks) on Austraalia suurim kuivendusjaotus, mis koosneb valdavalt Gondwana iidse kivikilbi jäänustest. See katab kaks kolmandikku mandrist; 2 700 000 ruutkilomeetrit kuiva maad, sealhulgas suuri osi Lääne-Austraaliast, Lõuna-Austraaliast ja Põhja-Territooriumist. Võrdluseks on see umbes sama suur kui kogu Mandri-Euroopa Poolast läände kuni Portugalini. See on Austraalia suurim kuivenduspiirkond.

Geoloogia

Lääneplatoo põhineb peamiselt väga vanadel kratonitel ja kivimitel, mis on tekkinud juba Arhaikuumi ja varases proteroosoikumis. Tuntuimad geoloogilised üksused on Yilgarn ja Pilbara kratonid, kus leidub graniite, metamorfsed kivid ning rohkelt rohekaardunud (greenstone) vulkaanilisi tekkeid. Pinnavormid on kujunenud pikka aega kestnud ilmastikutingimuste ja pinnasekulumise mõjul ning neis on laialdaselt levinud lateriitsed pinnased, rikas rauda ja muid metallilisi saite.

Alal esinevad ka erineva vanusega setted ja karstilised alad (näiteks Nullarbori kaljukõrb lõuna serval). Selle geoloogiline vanus ja stabiilsus on olnud üks põhjusi, miks piirkonnas on väärtuslikke mineraalivarusid — rauamaak, kulla-, nikkli- ja bauksiidivarud on olulised majandustegevuse allikad.

Kliima

Selles piirkonnas sajab harva vihma; peale mõne püsiva veehaarde puudub pinnavesi enamasti alati, välja arvatud pärast tugevat sademetelaineid. Suurem osa territooriumist on kuiv kuni poolkõrbe- ja kõrbeline. Keskmine sademete hulk varieerub piirkonniti ja on hinnanguliselt 100–350 mm aastas, kuid see on väga ettearvamatu — suurima mõju toovad El Niño/La Niña tsüklid ja kohalikud monsoonilahendused põhjapoolsetel aladel.

Temperatuurid võivad suvel tõusta üle 40 °C ning öised ja talvised miinimumid on sageli mõõdukamad. Mõned servaalad, eriti lääne lõunaosas, võivad saada enam talvist lühikest sademet. Põhjaosa on aga mõjutatud monsoonidest, mis toovad lühikese, aga intensiivse märga perioodi.

Maastik ja pinnavormid

Üldjoontes on Lääneplatoo madalplatoo ja tasandik, kuid selles leidub mitmeid mitmemõõtmelisi maastikke:

• suured liiv- ja kivikõrbed (nt Great Victoria Desert, Great Sandy Desert, Gibson Desert);
• laialdased soolajärved ja pans (suur osa pinnaveest koguneb endorheilistesse basseini või aurustub);
• erodedunud tasandikud, kivised mesa- ja kanjonilaadsed alad ning rannikul Nullarbori kaljukõrb;
• kohtade kaupa esinevad kõrgemad väljaulatuvad kaliimäed ja rannikualadel tekkivad liivaluited.

On ka teravamaid reljeefe objekte — Hamersley ja MacDonnelli võrdlemisi kõrged kaljud ja vahekõrbed annavad tunnistust varasemast vulkaanilisest ja tektoonilisest tegevusest.

Vesi ja hüdroloogia

Püsivaid vooluveekogusid praktiliselt ei ole; üldine suundumus on, et äravool voolab sisemaale ja koguneb endorheilistesse basseinidesse, kus vesi tihti kiiresti aurustub või imendub. Sagedased on ajutised ojad ja suured voolu tekitavad harvaesinevad üleujutused pärast tugevaid vihmasid.

Hüdrgeoloogiliselt on ala vaakumse madala pindala tõttu piiratud pinnaveevarudega, kuid paljudes kohtades on tähtis roll põhjaveehoidlastel — nii juhuslikud kui ka väga vanad (palaeovesi) põhjaveetaskud võimaldavad inimesele veevarustust puuraukude kaudu, kuid nende jätkusuutlikkuse küsimused on olulised.

Taimestik ja loomastik

Kuigi pinnad on sageli hõredad ja kuivad, on Lääneplatoo ökoloogiline mitmekesisus kohati suur. Tüüpilised taimestiku vormid on:

• hummock-spinifexid ja muud kõrrelised rohud;
• mulga- ja acacia-metsad (mulga, mulga türgi akatsiad), mis annavad varju ja toitu loomadele;
• kõrbetaimed, mis on kohanenud pika kuivaperioodiga (sügavad juured, lehtede vähendamine jne).

Loomastikust leiab näiteks punase känguru, dingo, mitmesugused sisemaa roomajad, palju lennukaid liike nagu emu ja rändlinnud. Paljud liigid on kohandunud elama ajutiste veekogude ja rohke ruumipuuduse tingimustes ning suurt rolli mängivad ka põlisrahvaste traditsioonilised teadmised ja majanduslik kasutus.

Inimtegevus ja ressursid

Peamised inimmõjud on seotud:

• mininguga — piirkond on rikas rauamaagi, kulla, nikkli ning teiste mineraalide poolest; suurettevõtted avavad suuri laevatööstusi ja kaevandusi;
• pastoraalseks loomakasvatuseks — laiad karjamaaüksused (sheep ja cattle stations) hõivavad suure pindala, kuigi tootlikkus on madal võrreldes niiskemate aladega;
• põlisrahvaste elualadega — paljud alad on kultuuriliselt olulised ja elavad seal traditsioonilised kogukonnad;
• turismiga — loodusmälestised, kanjonid ja kultuurimälestised meelitavad külastajaid, kuigi taristu on sageli piiratud.

Kaitse ja ohud

Põhjused mureks on näiteks linnastuse surve, kohaliku veeressursside ammendumine, mineraalikaevanduse ja transpordi mõju, ning invasiivsed liigid (nt võõrliikidest kaamelid ja rotid). Klimaatilised muutused võivad suurendada äärmuslike ilmastikunähtuste sagedust, süvendades erosiooni ja vee ebakindlust.

Kaitsemeetmete hulka kuuluvad rahvuspargid ja kaitsealad, koostöö põlisrahvastega ning rangem veemajandus ja taastuvkasutuse programmid. Samuti on tähtis jätkusuutlik kaevandustava ja taastamisprojektid pärast maavarade ärakasutamist.

Kokkuvõte

Lääneplatoo on üks Austraalia suurimaid geograafilisi ja ökoloogilisi alasid: vana kivikild annab pinnasele ja mineraalidele eripära, kliima on valdavalt kuiv ning maastik vaheldub liivakõrbest, kivisest tasandikust ja kohati karstist nullarbori tasandikust. Vesi on napp ja enamasti ajutine; eluvormid on saanud vastavalt kohaneda. Inimtegevus keskendub mineraalide kasutusele ja laiale ulatuslikule karjakasvatusele, mistõttu säästlik regionaalne planeerimine on tulevikus üha olulisem.

Küsimused ja vastused

K: Millised on Austraalia kilbi koordinaadid?

K: Mis on Austraalia kilp?

K: Millest koosneb Austraalia kilb peamiselt?

K: Kui suurt osa Austraalia mandrist katab Austraalia kilp?

K: Kui suur on Austraalia kilbi keskmine sademete hulk?

K: Kas Austraalia kilbil on püsivaid vooluveekogusid?

K: Millised on Austraalia ees seisvad veepuuduse probleemid?

Otsing