Lääne-Sahara: geograafia, rahvastik ja territoriaalne vaidlus

Lääne-Sahara geograafia, rahvastik ja territoriaalne vaidlus — ajalugu, Maroko vs Polisario/SADR, rahvusvaheline tunnustus ja rahulahenduse võimalused põhjalikus ülevaates.

Lääne-Sahara (araabia keeles: الصحراء الغربية; Amazigh: Tanẓṛuft Tutrimt; hispaania: Sahara Occidental) on territoorium Aafrikas. Põhja pool asub Maroko, idas Alžeeria, lõunas Mauritaania ja läänes Atlandi ookean. Selle pindala on 266 000 ruutkilomeetrit. See on üks hõredamalt asustatud territooriume maailmas. Suurem osa territooriumist koosneb kõrbetasandikest. Suurim linn on Laâyoune. Seal elab üle poole elanikkonnast. Territooriumi rahvaarv on hinnanguliselt veidi üle 500 000 inimese.

Lääne-Sahara on olnud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mittesõltumatute territooriumide nimekirjas alates 1960ndatest aastatest, kui see oli Hispaania koloonia. Maroko Kuningriik ja Polisario rinde iseseisvusliikumine koos Sahara Araabia Demokraatliku Vabariigi (SADR) valitsusega soovivad mõlemad kontrolli territooriumi üle.

Alates 1991. aastal ÜRO toetusel sõlmitud relvarahukokkuleppest on enamikku territooriumist kontrollinud Prantsusmaa toetatud Maroko ja ülejäänud osa Alžeeria toetatud Polisario/SADR. Paljud olulised riigid on avaldanud mõlemale poolele survet, et nad nõustuksid rahumeelse lahenduse leidmisega. Nii Maroko kui ka Polisario on püüdnud saada tunnustust teistelt riikidelt. Polisario on saavutanud SADRile ametliku tunnustuse 81 riigilt ja saanud Aafrika Liidu liikmeks, Maroko on saavutanud oma positsioonile tunnustuse Araabia Liigalt. Mõlemal juhul on tunnustusi viimase kahe aastakümne jooksul pikendatud ja tühistatud vastavalt muutuvatele rahvusvahelistele suundumustele.

Mõned riigid ütlevad, et Lääne-Sahara valitsus peaks olema Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik. Maroko ütleb, et see kuulub neile. Sahrawi Araabia Demokraatliku Vabariigi moodustas "Polisario Front" - rühm inimesi, kes tahtsid, et Hispaania lahkuks, kuid nüüd tahavad, et ka Maroko lahkuks.

ÜRO nimetab kogu Lääne-Saharat Hispaania sõltuvusse kuuluvaks.

Lisainfo ja täpsustused

Allpool on täiendav, ajakohastatud ülevaade Lääne-Sahara geograafiast, ajaloost, poliitilisest olukorrast ja eluolust.

Geograafia ja kliima

Lääne-Sahara on peamiselt liivane kõrbe- ja kivikõrb: kliima on äärmiselt kuiv, vähese sademete ja tugeva tuulega. Rannikualal on piiratud püsivaid asustusi ja rikkalikud kalavarud tarbeks Atlandi ookean. Territooriumi rannikuala ning sisealad sisaldavad ka mineraalvara, eelkõige fosfaate (näiteks Boukraá kaevandus) ning potentsiaalseid nafta- ja gaasileiukohti merealustes alas.

Ajalugu lühidalt

• Enne 19. sajandit elasid alal peamiselt sahraavi hõimud; 1884–1975 oli ala osa Hispaania kolooniast (Sahara Espanõla).
• 1973 asutatud Polisario rühm alustas relvastatud võitlust Hispaania ja hiljem Maroko ning Mauritaania vastu.
• 1975–1979 jagasid Maroko ja Mauritaania Lääne-Sahara vaidlusaluse ala pärast Hispaania väljalangemist; Mauritaania loobus nõudest 1979. aastal.
• 1976 deklareeriti Sahrawi Araabia Demokraatlik Vabariik (SADR) Polisario poolt; seda riiki on tunnustanud mitmed riigid ja ta on Aafrika Liidu liige.
• 1991 vaherahu tagas relvarahu; ÜRO saatkond MINURSO (United Nations Mission for the Referendum in Western Sahara) loodi vaherahu ja referendumi ettevalmistamiseks, kuid rahvusvaheline lahendus (rahva enesemääramise referendum) ei ole lõpuni viidud.

Poliitiline ja territoriaalne olukord

Praegu on Lääne-Sahara administratiivselt jagatud: suurem osa tihedamalt asustatud rannikualadest on Maroko kontrolli all ning kohalikku haldust korraldab Maroko. Polisario kontrollib väiksemaid idapoolseid alasid (sageli nimetatakse neid "vabadeks aladeks" ehk "liberated territories") ning omab ka kontrolli piiritaguste põgenikelaagrite ja sõjaväliste vägede üle. Maroko on üles ehitanud kaitsevallid ehk niinimetatud bermi, mis eraldavad Maroko poolt kontrollitavaid alasid Polisario kontrollitavatest idaaladest; selle kaitsestruktuuri pikkus on tuhandeid kilomeetreid.

ÜRO rõhutab, et Lääne-Sahara staatus peaks olema otsustatud rahva enesemääramise kaudu. Rahvusvaheline diplomaatia hõlmab nii otseseid läbirääkimisi Maroko ja Polisario vahel, vahendajate ettepanekuid (sh mitmesugused rahuplaanid ja autonoomiaplaanid) kui ka survet osapooltele leppida kokkuleppe tingimustes, mis tagaksid pikaajalise rahu ja õiguse enesemääramise teostamiseks.

Rahvastik ja ühiskond

Territooriumi elanikest enamik elab Maroko kontrollitavatel aladel, eriti Laâyoune (esimene linn) ja Dakhla piirkondades. Samuti on palju sahraavi põgenikke Alžeeria lääneosades (Tindouf’i laagrites), kus elab ajalooliselt suur põgenikurühm, sõltuvalt allikatest kümneist kuni sadadest tuhandetest inimestest. Elutingimused põgenikelaagrites on rasked ning sõltuvad humanitaarabist.

Majandus

Majandus on piiratud ja sõltub peamiselt Maroko investeeringutest Maroko-administratsiooni all olevates piirkondades ning loodusvaradest: fosfaadikaevandused, kalastus ja piiratud põllumajandus niisketes rannikualadetes. Samuti on piirkonnal potentsiaali taastuvenergia (tuule- ja päikeseenergia) arendamiseks, kuid poliitiline ebastabiilsus piirab investeeringuid.

Ohud ja inimõigused

Küsimusi tekitavad: piiratud liikumisvabadus, avaliku elu piirangud, poliitilised kitsendused ja inimõiguste rikkumised nii Maroko kontrollitavatel aladel kui ka argumendid Polisario ja põgenikelaagrite kohta. Samuti on alas palju maa- ja välikahjusid (sh miinid), mis ohustavad elanikke ja takistavad liikumist idapoolsetes osades.

Rahvusvaheline tunnustamine ja diplomaatia

Tunnustuse ja diplomaatilise toe osas on olukord muutlik: mõned riigid on tunnustanud SADR-i, teised on tunnustanud Maroko suveräänsust või toetanud Maroko pakutud autonoomiaplaani. Aafrika Liit ja mõned riigid on SADR-i toetanud; Maroko on saanud toetust Araabia Liigalt ning püüab laiemat rahvusvahelist tunnustust ja normaliseerida suhet mitmete riikidega. Rahvusvahelised positsioonid on viimastel aastatel muutunud vastavalt maailma poliitikale ja diplomaatilistele otsustele.

Võimalikud lahenduste suunad

• Rahumeelsed läbirääkimised UN-i vahendusel, mille eesmärk on korraldada enesemääramisreferendum või muu kokkuleppeline lahendus.
• Rahvusvaheline vahendus ja garantii, mis tagaks kummagi poole turvalisuse ja vähemuse õigused, olgu see siis autonoomia Maroko koosseisus või iseseisvus SADR-i kujul.
• Põgenike ja humanitaarküsimuste lahendamine, sealhulgas Tindouf’is elavate põgenike õiguste ja elutingimuste parandamine.

Kokkuvõte

Lääne-Sahara on geograafiliselt suur ja loodusvaradega piiratult rikkalik kõrbeline ala, mille poliitiline staatus on jätkuvalt vaidlusalune. Kuigi relvarahu on alates 1991. aastast üldiselt püsiv, on pikaajaline poliitiline lahendus endiselt saavutamata: küsimus enesemääramisest, territoriaalsest kontrollist, rahvusvahelisest tunnustusest ja põgenike tagasisaatmisest jääb läbirääkimiste teemaks. Rahu ja stabiilsuse saavutamine sõltub nii kohalike osapoolte kui ka laiemalt rahvusvahelise kogukonna valmisolekust leida kompromiss ja tagada õiglane ning jätkusuutlik lahendus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Lääne-Sahara suurima linna nimi?

K: Millised riigid piirnevad Lääne-Saharaga?

K: Kui suur osa selle pindalast on kõrbetasandik?

K: Kui palju inimesi elab Lääne-Saharas?

K: Kes väidab, et kontrollib Lääne-Saharat?

K: Millal sai sellest Hispaania koloonia?

K: Kuidas on mõlema poole rahvusvaheline tunnustamine aja jooksul muutunud?

Otsing