Aafrika Liit: mis on AU, eesmärgid, liikmesriigid ja ajalugu

Aafrika Liit (AU) on piirkondlik ja rahvusvaheline organisatsioon, mis koondab viiekümmet viit Aafrika riiki. Organisatsioon loodi eesmärgiga tugevdada mandri poliitilist ja majanduslikku integratsiooni ning edendada rahu, julgeolekut ja arengut Aafrikas. Asutati 9. juulil Durbanis 2002, kui AU asendas Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni (OAU) ja võttis üle ka Aafrika Majandusühenduse (AEC) integreerivamad eesmärgid ning uuendatud struktuuri.

Aafrika Liidu eesistuja (Assemblyi esimees) valitakse tavaliselt aasta pikkuseks ametiajaks; 10. veebruaril 2019 valiti selleks Egiptuse president Abdel Fattah el-Sisi.

Eesmärgid ja põhitegevused

Aafrika Liidu põhieesmärgid hõlmavad:

• rahvusvahelise ja regiooniüleste konfliktide ennetamine, vahendamine ja nende lahendamine, et tagada demokraatia ja inimõigused üle mandri;
• majandusliku integratsiooni edendamine, sealhulgas ühisturu loomine, kauplemisbarjääride vähendamine ja infrastruktuuriprojektide toetamine, et saavutada jätkusuutlik majandus;
• pikaajalised eesmärgid, nagu ühine valuuta, ühtsed kaitsejõud (nt Aafrika valveväed/standby-force) ja tugevamad üleriigilised institutsioonid, mis võimendavad mandri ühist häält globaalsel areenil;
• sotsiaalse arengu, avaliku tervishoiu, hariduse ja kliimamuutusega võitlemise koordineerimine.

Peamised organid ja institutsioonid

• Ülesanne/Assemblee (Assembly of the Union) – Aafrika Liidu kõrgeim otsustav organ, kuhu kuuluvad liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid.
• Eksekutiivnõukogu (Executive Council) – välisministrite tase, valmistab ette otsuseid ja koordineerib poliitikat.
• Aafrika Liidu Komisjon (African Union Commission) – peamine täitev- ja sekretariaadiüksus, mille tööd juhib komisjoni esimees (Chairperson of the Commission).
• Rahu ja Julgeoleku Nõukogu (Peace and Security Council) – tegeleb konfliktide ennetamise, rahuoperatsioonide ja kriisihaldamisega.
• Pan-Aafrika Parlament (Pan-African Parliament) – konsultatiivne organ, millel on ajapikku laienev roll demokraatliku seadusandluse ja integratsiooni arengus.
• Aafrika Kohtute ja Inimõiguste Kohus ning teised eriorganid, nagu AUDA-NEPAD (Aafrika Arenguagentuur/NEPAD), ECOSOCC jt.

Peamised algatused ja saavutused

• Agenda 2063 – mandri pikaajaline strateegia majanduslikuks ja sotsiaalseks arenguks ning integratsiooniks.
• Aafrika Mandriteülene Vaba Kaubanduspiirkond (African Continental Free Trade Area, AfCFTA) – allkirjastatud 2018. aastal ja käivitati astmeliselt; eesmärk on luua Aafrika suurim siseturg ja suurendada kaubandust liikmesriikide vahel.
• Aafrika valvevägede kontseptsioon (African Standby Force) ja Rahu ja Julgeoleku Nõukogu loomine – vahendid kiiremaks reageerimiseks konfliktidele ja humanitaarkriisidele.
• NEPADi integreerimine AU struktuuridesse ja AUDA-NEPADi tegevuse tugevdamine arenguprojektide toetamiseks.

Liikmesriigid

Aafrika Liidu liikmesriikide arv on 55 ning see hõlmab praktikas kõiki Aafrika mandril olevaid rahvusriike, kaasa arvatud Saharawi Araabia Demokraatliku Vabariigi staatuse tunnustamine. Liikmesriikide seas on nii suurriigid (nt Nigeeria, Etioopia, Egiptus) kui ka väiksemad riigid ja saarestikud. Liikmesuse põhimõtted tuginevad riikide suveräänsusele, kuid AU püüab samal ajal kujundada ühiseid reegleid ja koostöövorme.

Ajalugu lühidalt

Aafrika riikide esialgne integratsioonialane katse toimus Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni (OAU) kaudu, mis asutati 1963. aastal eesmärgiga toetada dekoloniseerimist ja riiklikku sõltumatust. OAU kriitika keskendus tihti sellele, et see kaitses liigagi rangelt riikide suveräänsust ning ei suutnud tõhusalt lahendada sisepoliitilisi probleeme ja inimõiguste rikkumisi. 1999–2002 toimunud reformiprotsess kulmineerus AU loomisega 2002. aastal, mille aluseks on Constitutive Act ja uued institutsioonid, mis püüavad kombineerida riikide sõltumatuse austamist tugevama mandriintegratsiooniga.

Väljakutsed ja tulevik

Aafrika Liit seisab silmitsi mitmete väljakutsetega: rahastuse ja ressursi nappus, liikmesriikide poliitiline tahe julge integratsiooni järele, julgeolekuohud (konfliktid, terrorism), infrastruktuuri- ja tehnoloogiline mahajäämus ning suur erinevus liikmesriikide arenguastmetes. Samas pakub AU platvormi koordineeritud tegutsemiseks, mille abil edendada mandri majanduslikku jõudu, toetada demokraatiat ja inimõigusi ning kujundada Aafrika hääl rahvusvahelisel areenil.

Aafrika Liidu peakorter asub Addis Ababas, Etioopias, ja organisatsiooni areng jätkub läbi strateegiate nagu Agenda 2063 ning praktiliste algatuste (AfCFTA, AUDA-NEPAD, rahuoperatsioonid jms), mis püüavad muuta Aafrika majanduslikult tugevamaks ja poliitiliselt ühtsemaks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Aafrika Liit?

K: Millal ja kus asutati Aafrika Liit?

K: Mis oli Aafrika Liidu loomise eesmärk?

K: Kes on Aafrika Liidu praegune eesistuja?

K: Mida soovib Aafrika Liit tulevikus saavutada?

K: Mis on Aafrika Liidu eesmärk Aafrika riikide vaheliste konfliktide lahendamisel?

K: Millised on Aafrika Liidu eesmärgid?

Otsing