Demokraatia tähendab rahva valitsemist. Seda nimetust kasutatakse erinevate valitsemisvormide puhul, kus inimesed saavad osaleda otsuste tegemisel, mis mõjutavad nende kogukonna juhtimist. Tänapäeval võib demokraatiasse kaasamine toimuda mitmel viisil, olenevalt riigi seadusandlusest, traditsioonidest ja tehnoloogilisest arengust.

  1. Rahvas tuleb kokku, et otsustada uute seaduste ja olemasolevate muutmise üle. Seda nimetatakse tavaliselt otsedemokraatiaks. Otsedemokraatia vormid on näiteks rahvahääletused, kodanikualgatused ja referendumid, kus kodanikud otsustavad otse konkreetsete poliitikate või seaduste üle.
  2. Rahvas valib oma juhid. Need juhid teevad otsused seaduste ja poliitikate kohta esindajate tasandil. Seda nimetatakse tavaliselt esindusdemokraatiaks. Valimisprotsessi nimetatakse valimisteks. Valimised toimuvad kas perioodiliselt (näiteks iga 4 või 5 aasta tagant), vahel on võimalik ka erakorralisi valimisi või vallandamisi (recall), kui ametlikud tingimused seda ette näevad. Esindusdemokraatia võimaldab komplekssete küsimuste regulaarset käsitlemist ning tagab, et valitsemine toimib ka suuremas riigis või üleriigilises mastaabis.
  3. Mõnikord võivad inimesed teha ettepanekuid uute seaduste või olemasolevate seaduste muutmiseks. Tavaliselt tehakse seda rahvahääletuse abil, mis vajab teatud arvu toetajaid (allkirju) või täitmist seadusest tulenevate kriteeriumide järgi. Rahvahääletused ja kodanikualgatused annavad kodanikele võimaluse panna päevakorda teemasid, mida esindajad ei pruugi arvesse võtta.
  4. Inimesed, kes otsuseid teevad, valitakse enam-vähem juhuslikult. See on tavaline, näiteks kohtuprotsessi žürii valimisel. Seda meetodit tuntakse sorteerimise või jaotamise nime allotatsiooni all. Kohtuprotsessil peab žürii otsustama, kas isik on süüdi või mitte. Euroopas kasutatakse vandekohtuprotsessi ainult raskete kuritegude puhul, näiteks mõrva, pantvangi võtmise või süütamise puhul. Allotatsioonitüüpi mehhanisme uuritakse ja kasutatakse ka laiemalt, et suurendada mitmekesisust ja vältida poliitilise eliidi liigtihenemist.

Olulisemad põhimõtted ja institutsioonid

Demokraatia toimimiseks on vaja mitmeid põhimõtteid ja institutsioone, mis tagavad vaba ja õiguspärase valitsemise:

  • Vabad ja ausad valimised: valimised peavad olema regulaarsed, avatult hallatud ja kontrollitavad sõltumatute vaatlejate poolt.
  • Poliitiline pluralism: mitme erakonna ja erinevate arvamuste olemasolu, mis võimaldab kodanikel valida alternatiivide vahel.
  • Sõnavabadus ja meediavabadus: sõltumatu ajakirjandus ja vaba arvamuse väljendamine on demokraatia olulised osad.
  • Õigusriik ja sõltumatu kohtusüsteem: seadused kehtivad ühtmoodi kõigile ning kohtud peavad olema poliitikast sõltumatud.
  • Kontrolli- ja tasakaalusüsteemid: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim peaksid üksteist piirama, et vältida võimu koondumist.
  • Kodanikuühiskond ja vaba ühenduste loomine: organisatsioonid, ametiühingud, vabakonnad ja huvirühmad võimaldavad elanikel oma huve kaitsta ja poliitilisse protsessi panustada.

Valimissüsteemid ja esindatus

Valimissüsteem (suhte- või enamusvalimised) mõjutab seda, millised parteid ja kandidaadid saavad mandaadi ning kuidas vähemused saavad oma huve esindada. Proportsionaalsed süsteemid annavad sageli parema esindatuse mitmekesisusele, samas kui enamusvalimised võivad soodustada tugevamaid valitsusi ja selgemaid vastutajaid. Koalitsioonivalitsused on tavalised proportsionaalses süsteemis ning nõuavad kompromisse ja läbirääkimisi.

Demokraatliku konsolideerumise tähtsus

Stabiilseks demokraatiaks saamiseks läbib riik tavaliselt demokraatliku konsolideerimise protsessi. See hõlmab institutsioonide tugevnemist, poliitilise kultuuri kujunemist, seadusandluse ja vaba meedia toimimist ning kodanikuosalusest tuleneva legitiimsuse kasvu. Konsolideerunud demokraatia puhul on üleminek autoritaarsetest häiretest vähem tõenäoline ja ühiskond suudab konflikte rahumeelselt lahendada.

Demokraatia on diktatuurile vastupidine valitsemisviis, kus võim on koondatud ühe isiku või väikesearvulise grupi kätte, puudub poliitiline pluralism, rahvas ei osale kohalikus poliitikas ja sõnavabadus on väike või puudub üldse. Diktatuuris puudub tavaliselt ka sõltumatu kohtusüsteem ja vabad valimised, mis on demokraatia alustaladeks.

Väljakutsed ja arengud

Tänapäeval seisavad demokraatiad silmitsi mitmete väljakutsetega: vale- ja eksitava info levik, poliitiline polariseerumine, korruptsioon, vähenenud usaldus institutsioonide vastu ning tehnoloogilised mõjud valimisprotsessile. Samas pakuvad uued tehnoloogiad ja kodanikuosalus võimalusi demokraatia tugevdamiseks — näiteks digitaalne hääletamine, avaliku halduse avatus ja laiem informeeritus. Eduka demokraatia eeldus on pidev kodanike harimine, institutsioonide tugevdamine ning seadusandluse ja tavade ajakohastamine vastavalt ühiskonna muutustele.