Demokraatia
Demokraatia tähendab rahva valitsemist. Seda nimetust kasutatakse erinevate valitsemisvormide puhul, kus inimesed saavad osaleda otsuste tegemisel, mis mõjutavad nende kogukonna juhtimist. Tänapäeval on selleks erinevaid viise:
- Rahvas tuleb kokku, et otsustada uute seaduste ja olemasolevate muutmise üle. Seda nimetatakse tavaliselt otsedemokraatiaks.
- Rahvas valib oma juhid. Need juhid teevad selle otsuse seaduste kohta. Seda nimetatakse tavaliselt esindusdemokraatiaks. Valimisprotsessi nimetatakse valimisteks. Valimised toimuvad kas perioodiliselt või siis, kui ametnik sureb.
- Mõnikord võivad inimesed teha ettepanekuid uute seaduste või olemasolevate seaduste muutmiseks. Tavaliselt tehakse seda rahvahääletuse abil, mis vajab teatud arvu toetajaid.
- Inimesed, kes otsuseid teevad, valitakse enam-vähem juhuslikult. See on tavaline, näiteks kohtuprotsessi žürii valimisel. Seda meetodit tuntakse sorteerimise või jaotamise nime allotatsiooni all. Kohtuprotsessil peab žürii otsustama, kas isik on süüdi või mitte. Euroopas kasutatakse vandekohtuprotsessi ainult raskete kuritegude puhul, näiteks mõrva, pantvangi võtmise või süütamise puhul.
Stabiilseks demokraatiaks saamiseks läbib riik tavaliselt demokraatliku konsolideerimise protsessi.
Demokraatia on diktatuurile vastupidine valitsemisviis, kus võim on koondatud ühe isiku kätte, kes valitseb riiki, puudub poliitiline pluralism, rahvas ei osale kohalikus poliitikas ja sõnavabadus on väike või puudub üldse.
Valimised
Pärast seda, kui inimesed on korraldanud valimised, määratakse kindlaks võitnud kandidaadid. See võib olla lihtne: Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Väga sageli kuuluvad valituks osutuvad poliitikud mõnda erakonda. Selle asemel, et valida inimest, hääletavad inimesed erakonna poolt. Kõige rohkem hääli saanud erakond valib siis kandidaadid.
Tavaliselt peavad valitavad inimesed vastama teatavatele tingimustele: Nad peavad olema teatud vanuses või valitsusasutus peab kindlaks tegema, et nad on tööülesannete täitmiseks sobiva kvalifikatsiooniga.
Kõik ei saa valimistel hääletada. Valimisõigust saavad ainult need inimesed, kes on kodanikud. Mõned rühmad võivad olla välistatud, näiteks vangid.
Mõnedel valimistel võib riik muuta hääletamise kohustuslikuks. Kui keegi ei hääleta ja ei esita selleks mõjuvat põhjust, peab ta tavaliselt maksma trahvi.
Polity IV andmeseeria on üks viis mõõta, kui demokraatlikud on riigid. See kaart pärineb 2013. aastast.
See kaart näitab Freedom House'i uuringu "Vabadus maailmas 2016" tulemusi. Uuringus antakse aru, kui suur on riikide vabadus. See, et riigid on sama värvi, ei tähenda, et nad on täpselt ühesugused. Vaba (86) Osaliselt vaba (59) Mitte vaba (50)
2007. aasta jaanuaris avaldatud demokraatia indeks. Mida kergem on riik, seda demokraatlikum on ta.
Pärast Teist maailmasõda on riigid aktsepteerinud demokraatia ideed. See kaart näitab, millised riigid nimetavad end demokraatiaks. Nende riikide hulka, mis ei ole, kuuluvad Saudi Araabia, Myanmar ja Põhja-Korea; samuti väikesed riigid Kuuba, Brunei ja Vatikani linn Valitsused, mis peavad end demokraatiaks Valitsused, mis ei pea end demokraatiaks.
Demokraatia liigid
Demokraatia võib olla otsene või kaudne.
Otsedemokraatias on kõigil õigus ühiselt seadusi teha. Üks tänapäevane näide otsedemokraatia kohta on rahvahääletus, millega nimetatakse sellist viisi seaduse vastuvõtmiseks, kus kõik kogukonna liikmed hääletavad selle üle. Otsedemokraatiat ei kasutata tavaliselt riikide juhtimiseks, sest on raske saada miljoneid inimesi kogu aeg kokku, et teha seadusi ja muid otsuseid. Selleks ei ole piisavalt aega.
Kaudses ehk esindusdemokraatias valivad inimesed esindajad, kes nende eest seadusi teevad. Need inimesed võivad olla linnapead, volikogu liikmed, parlamendi liikmed või muud riigiametnikud. See on palju levinum demokraatia liik. Seda meetodit kasutavad suured kogukonnad, näiteks linnad ja riigid, kuid väikese rühma puhul ei pruugi see olla vajalik.
Ajalugu
Vana päritolu
Sellise valitsuse arendasid juba ammu välja vanad kreeklased klassikalises Ateenas. Nad panid kõik, kes olid kodanikud (mitte orjad, naised, välismaalased ja lapsed), ühte piirkonda kokku. Kogu arutas, milliseid seadusi nad tahavad ja hääletas nende üle. Nõukogu tegi ettepanekuid seaduste kohta. Kõik kodanikud võisid kogunemisel osaleda.
Nõukogu valiti välja loosi teel (loterii). Nõukogus osalejad vahetusid igal aastal ja nõukogu liikmete arv oli maksimaalselt 500 inimest. Mõne ameti puhul valisid Ateena kodanikud juhi, kirjutades oma lemmikkandidaadi nime kivile või puutükile. Enim hääli saanud isikust sai juht.
Keskaeg
Keskajal oli palju süsteeme, kus toimusid valimised, kuigi sel ajal võisid ainult mõned inimesed osaleda. Inglismaa parlament sai alguse Magna Cartast, dokumendist, milles öeldi, et kuninga võim on piiratud ja et see kaitseb teatavaid rahva õigusi. Esimene valitud parlament oli De Montfort'i parlament Inglismaal 1265. aastal.
Kuid ainult mõned inimesed said tegelikult kaasa lüüa. Parlamenti valis vaid mõni protsent rahvast (1780. aastal osales selles vähem kui 3% inimestest). Ka valitsejal oli õigus parlamente kokku kutsuda. Pika aja pärast hakkas parlamendi võim kasvama. Pärast 1688. aasta hiilgavat revolutsiooni muutis 1689. aasta Inglise õiguste deklaratsioon parlamendi võimsuse suuremaks. Hiljem muutus valitseja tegeliku võimu asemel sümboliks.
Demokraatlik konsolideerimine
Demokraatlik konsolideerumine on protsess, mille käigus uus demokraatia küpseb. Kui see on kord küps, siis on ebatõenäoline, et see ilma välise šokita pöördub tagasi diktatuurivalitsuse juurde.
Idee on, et konsolideerimata demokraatiad kannatavad katkendlike valimiste all, mis ei ole vabad ja õiglased. Teisisõnu, võimsad rühmad suudavad takistada süsteemi õiglast toimimist.
Seotud leheküljed
- Enamuse valitsemine
- Otsene demokraatia
- Poliitiline partei
- Põhiseadus
- Konstitutsiooniline ökonoomika
- Poliitiline majandus
- Valimised
- Õigusriik
- Kodakondsus
- Aktivism
- Poliitika
Küsimused ja vastused
K: Mis on demokraatia?
V: Demokraatia on valitsemisvorm, kus võim on rahva käes.
K: Kuidas saab demokraatiat rakendada?
V: Demokraatiat saab rakendada otsedemokraatia, esindusdemokraatia, rahvahääletuse ja juhusliku valiku kaudu.
K: Mis on otsedemokraatia?
V: Otsedemokraatia on see, kui inimesed tulevad kokku, et otsustada uute seaduste ja olemasolevate muudatuste üle. Seda kasutatakse tavaliselt ainult väikestes riikides või linnades, sest tänapäeval on rahvaarv sellise otsustusviisi jaoks liiga suur.
K: Mis on esindusdemokraatia?
V: Esindusdemokraatia on see, kui rahvas valib oma juhid, kes seejärel võtavad nende nimel vastu otsuseid seaduste kohta. Valimised toimuvad kas perioodiliselt või siis, kui ametnik sureb.
K: Mida hõlmab rahvahääletus?
V: Referendumi puhul hääletavad inimesed kavandatavate uute seaduste või olemasolevate seaduste muudatuste üle.
K: Millal astuvad tavaliselt žüriid üles?
V: Žüriid valitakse Euroopas tavaliselt enam-vähem juhuslikult raskete kuritegudega seotud kohtuprotsesside puhul. Paljudes kohtuasjades, mis ei ole seotud kriminaalasjadega, ei kaasata siiski žüriid ja otsuseid langetab selle asemel kohtunik või kohtukolleegium.
K: Mille poolest erineb diktatuur demokraatlikust valitsusest?
V: Diktatuur tähendab, et võim on koondunud ühe isiku kätte, samas kui demokraatia tähendab, et võim jaguneb rahva vahel erinevate otsustusprotsesside, näiteks valimiste ja rahvahääletuste kaudu. Diktatuurid kalduvad ka tegutsema sõnavabaduse vastu, samas kui demokraatiad edendavad seda kui osa oma valitsemispõhimõtetest.
