Sõnavabadus
- Sõnavabadus on õigus avaldada oma arvamusi ja ideid, ilma et teda peatataks või karistataks. Mõnikord nimetatakse seda ka sõnavabaduseks. Arvatakse, et sõnavabaduse alla kuulub ka teabevabadus. Tavaliselt on aga vaja uusi seadusi, et teavet saaks hõlpsasti kasutada.
Enamik inimesi arvab, et sõnavabadus on demokraatliku valitsuse jaoks vajalik. Riikides, kus puudub sõnavabadus, võivad inimesed karta oma arvamust välja öelda. Siis ei tea valitsus, mida inimesed tahavad. Kui valitsus ei tea, mida nad tahavad, ei saa ta nende soovidele vastata. Ilma sõnavabaduseta ei pea valitsus nii palju muretsema selle pärast, et ta teeks seda, mida inimesed tahavad. Mõned inimesed ütlevad, et see on põhjus, miks mõned valitsused ei luba sõnavabadust: nad ei taha, et neid kritiseeritaks, või nad kardavad, et kui kõik teaksid kõigest, mis riigis toimub, toimuks revolutsioon.
Tuntud liberaalne mõtleja John Stuart Mill uskus, et sõnavabadus on oluline, sest ühiskonnal, kus inimesed elavad, on õigus kuulda inimeste ideid. See ei ole oluline mitte ainult seetõttu, et igaühel peaks olema õigus end väljendada.
Vähesed "sõnavabadusega" riigid lasevad kõike öelda. Näiteks ütles Ameerika Ühendriikide ülemkohus, et täis teatris "tulekahju" hüüdmine, kui tulekahju ei ole, on seadusevastane, sest see võib tekitada paanikat. Ka kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt ütleb, et rahvusliku, rassilise või usulise vaenu tekitamine ei ole lubatud. Samuti on mõnes riigis olemas seadused vihakõne vastu.
Nagu Tocqueville märkis, võivad inimesed kõhklevalt vabalt rääkida mitte valitsuse karistuse kartuse, vaid sotsiaalse surve tõttu. Kui üksikisik avaldab ebapopulaarset arvamust, võib ta sattuda kogukonna halvakspanu alla või koguni vägivaldse reaktsiooni alla. Kuigi seda liiki sõnavabaduse mahasurumist on veelgi raskem vältida kui valitsusepoolset mahasurumist, tekib küsimus, kas see tõesti kuulub sõnavabaduse valdkonda, mida tavaliselt peetakse seaduslikuks õiguseks, mida saab kasutada valitsuse vastu, või puutumatuse alla valitsuse tegevuse suhtes.
Küsimused ja vastused
K: Mis on sõnavabadus?
V: Sõnavabadus on õigus avaldada oma arvamusi ja ideid, ilma et teda peatataks või karistataks. Mõnikord nimetatakse seda ka sõnavabaduseks ja arvatakse, et see hõlmab ka ajakirjandusvabadust ja teabevabadust.
K: Miks on sõnavabadus demokraatliku valitsuse jaoks oluline?
V: Sõnavabadus on demokraatliku valitsuse jaoks oluline, sest see võimaldab inimestel hirmuta oma arvamusi ja soove väljendada, nii et valitsus saab sellele vastavalt reageerida. Ilma sõnavabaduseta ei pea valitsus muretsema selle pärast, et ta teeks seda, mida inimesed tahavad.
K: Kas igas riigis, kus on "sõnavabadus", on lubatud kõike öelda?
V: Ei, isegi "sõnavabadusega" riikides on teatud piirangud sellele, mida võib öelda. Näiteks võib olla seadusega vastuolus karjuda rahvarohkes teatris "tulekahju", kui tulekahju ei ole, sest see võib tekitada inimestes paanikat. Lisaks sellele on mõnes riigis seadused vihakõne vastu.
Küsimus: Mida arvas John Stuart Mill sõnavabaduse kohta?
V: John Stuart Mill uskus, et sõnavabadus on oluline, sest ühiskonnal on õigus kuulda inimeste ideid; ta väitis, et see ei ole oluline ainult seetõttu, et igaühel peaks olema õigus end väljendada.
K: Kuidas seletab Tocqueville, miks mõned inimesed võivad kõhklevalt vabalt rääkida?
V: Tocqueville'i sõnul ei pruugi üksikisikud kõhklevad vabalt rääkida mitte valitsuse karistuse kartuse, vaid pigem sotsiaalse surve tõttu; kui üksikisik avaldab ebapopulaarset arvamust, võib teda tabada kogukonna halvakspanu või isegi vägivaldne reaktsioon.
K: Kas sõnavabaduse mahasurumine sotsiaalsete vahenditega on raskem kui valitsuse vahenditega?
V: Jah, sõnavabaduse mahasurumine sotsiaalsete vahenditega, näiteks avaliku halvakspanu või vägivaldsete reaktsioonide kaudu, võib olla raskem kui valitsusepoolne mahasurumine, kuna see jääb väljapoole tüüpilisi seaduslikke õigusi, mis kaitsevad üksikisikuid ainult valitsuse tegevuse eest.
