Vihakõne
Vihakõne on suhtlemine viisil, mille eesmärk on kedagi solvata ja haiget teha. See põhineb tavaliselt mõnel teguril, näiteks kellegi rassi, soo, etnilise rühma, seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, puude või usutunnistuse alusel. Mõnes kohas on seadused, mis muudavad vihakõne kasutamise ebaseaduslikuks. Sellistes riikides nagu Kanada, Prantsusmaa ja Saksamaa on vihakõne vastu rangemad seadused kui Ameerika Ühendriikides, kus vihakõne on tavaliselt seaduslik, sest sealne põhiseadus ütleb, et inimestel on sõnavabadus. Kuid vihakõne on diskrimineerimise õhutamine ja mõnikord ka kiusamise või vihakuritegude põhjus ning inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 7 kinnitab, et kõik on sellise õhutamise eest kaitstud.
Küsimused ja vastused
K: Mis on vihakõne?
V: Vihakõne on suhtlus, mille eesmärk on olla solvav ja haavav kellegi suhtes tema rassi, soo, etnilise rühma, orientatsiooni, identiteedi, puude või usu tõttu.
K: Kas vihakõne vastu on olemas seadused?
V: Jah, mõnes riigis on olemas seadused, mis muudavad vihakõne kasutamise ebaseaduslikuks.
K: Mis on inimõiguste ülddeklaratsioon?
V: Inimõiguste ülddeklaratsioon on dokument, mis kaitseb inimesi vihakõne eest ja sätestab, et see kaitse peaks olema tagatud kõigile.
K: Millistes riikides on rangemad seadused vihakõne vastu?
V: Kanadas, Prantsusmaal ja Saksamaal on vihakõne vastu rangemad seadused kui Ameerika Ühendriikides.
K: Miks on vihakõne Ameerika Ühendriikides tavaliselt seaduslik?
V: Vihakõne on Ameerika Ühendriikides tavaliselt seaduslik, sest sealne põhiseadus tagab sõnavabaduse.
K: Millistel teguritel võib vihakõne põhineda?
V: Vihakõne võib põhineda sellistel teguritel nagu rass, sugu, etniline rühm, orientatsioon, identiteet, puue või religioon.
K: Mis on vihakõne eesmärk?
V: Vihakõne eesmärk on kedagi solvata ja haavata.
