Rass: mõiste, geneetika ja sotsiaalne kontekst

Uurimus rassist: geneetilised faktid, ajalooline ja sotsiaalne kontekst ning levinud müütide ümberlükkamine — selge ja teaduspõhine ülevaade rassirühmade mõistest.

Mõiste rass või rassiline rühm viitab inimliigi jagamisele rühmadesse. Tavapäraselt seotakse see inimeste visuaalsete tunnustega, nagu nahavärv, kolju- ja näojooned või juuksetüüp, mida üldistavalt tähistatakse ka kui väliseid tunnuseid. Sellised välised erinevused on kergesti märgatavad, kuid nende tõlgendamine „rahvuse” või „rassi” piiride järgi on tihti ebapraktiline ja eksitav.

Bioloogia ja geneetika

Bioloogilisest vaatenurgast on oluline eristada indiviidi nähtavaid tunnuseid ja inimeste geneetilist mitmekesisust. Kuigi taksonoomilistes kategooriates (millele viitab ka mõiste taksonoomiline) kasutatakse liigi- ja alamliigirühmitusi teiste loomaliikide puhul, enamus kaasaegseid geneetikuid leiab, et samasuguseid rangelt eristatavaid „rasse” inimestel ei ole. Inimeste geneetiline mitmekesisus on sujuv (clinal) ja kattuv: rohkem varieeruvust leidub tavaliselt siseselt ühe piirkonna populatsioonides kui eri piirkondade vahel.

Uued geneetilised uuringud on näidanud ka, et teatud nähtavad tunnused, näiteks nahavärv, võivad muutuda suhteliselt kiiresti evolutsioonilises mõttes — näiteks juba umbes 100 põlvkonna ehk ligikaudu 2 500 aasta jooksul — kui muutuvad keskkonna- ja valikuolud. See kinnitab, et välised tunnused peegeldavad kohanemist konkreetsete keskkonnatingimustega, mitte püsivat „rassi”-eraldust.

Sotsiaalne ja ajalooline kontekst

Mõiste „rass” ei ole vaid bioloogiline kategooria, tal on ka tugev sotsiaalne ja ajalooline mõõde. Ajalooliselt on rassikontseptsioone kasutatud erinevalt: identiteedi kirjeldamiseks, poliitiliste ja majanduslike hierarhiate õigustamiseks ning mõnikord ka teadusliku ebaõigustuse toetuseks (nn teaduslik rassism). Tänapäeval rõhutavad paljud teadlased ja ühiskondlikud kriitikud, et rass on valdavalt sotsiaalne konstrukt — see tähendab, et rasse määratlevad inimeste loodud reeglid, eeldused ja institutsioonid, mitte selged bioloogilised piirid.

Mõõtmine, rahvaloendus ja etniline päritolu

Ametlikes andmekogudes, näiteks rahvaloendusel, küsitakse sageli inimeste enesemäärangut või etnilist päritolu. Sellised küsimused püüavad kaardistada populaatsioonide koosseisu, aga vastuste formaadid ja kategooriad on riigiti väga erinevad. Mõnel vormil loetletakse vaid mõni suur rühmitus (mõnikord väidetakse, et on „ainult viis” rühma), teistes on palju peenemaid valikuid. Need jaotused on administratiivsed ja kultuuriliselt määratletud, mitte universaalsed bioloogilised tõed.

Praktilised järeldused ja sotsiaalne mõju

Oluline on eristada, millal rassikategooriaid kasutatakse teaduslikel eesmärkidel, ja millal neil on sotsiaalsed tagajärjed. Statistika võib aidata tuvastada tervise- ja sotsiaalseid erinevusi eri rühmade vahel (näiteks tervishoiu ligipääs või diskrimineerimine), kuid selliseid andmeid tuleks tõlgendada ettevaatlikult: tulemused ei näita automaatselt geneetilist „ülemust” ega püsivaid bioloogilisi erinevusi.

Rassipõhine diskrimineerimine, stereotüübid ja struktuursed ebavõrdsused on reaalsed probleemid, mille vastu töötamiseks on vaja sotsiaalset teadlikkust, poliitilist tegevust ja õiguspärast statistikat. Samal ajal aitab kaasaegne geneetika mõista inimeste ühist päritolu, liikudes eemale lihtsustatud jaotustest.

Kokkuvõte: Rass kui igapäevane kategooria tugineb sageli nähtavatele tunnustele ja sotsiaalsetele kokkulepetele, kuid bioloogiliselt ei vasta inimeste puhul traditsioonilised „rassilised” piirid rangetele taksonoomilistele kategooriatele. Arusaam rassist peab hõlmama nii geneetilist mitmekesisust kui ka ajaloolist ja sotsiaalset konteksti ning keskenduma inimeste õigustele ja võrdsele kohtlemisele.

Võistlused

18. ja 19. sajand

Johann Friedrich Blumenbachi 1779. aastal esmakordselt välja pakutud klassifikatsioon oli 19. sajandil laialdaselt kasutusel, koos paljude variatsioonidega.

• Etioopia/mustanahaline rass.
• kaukaasia rass/valge rass
• mongoli/kollane rass
• Ameerika/punane rass
• malai/pruun rass

20. sajandi alguses

Umbes Esimese maailmasõja ajal hakkasid teaduslikult meelestatud eurooplased jagama "valgeid rassi" kolmeks või neljaks oletatavaks alamrassiks, mis olid:

• Blondid juuksed, sinised või hallid silmad = aarialased/põhjalased (nt kogu Põhja-Euroopas Venemaalt Põhja-Britanniasse).
• Tumedajuukselised, valge nahaga, pruunisilmsed = alpiidid (nt mõned venelased, kesk- ja keskfranglased, põhja-Itaallased, austerlased, lõunasakslased, idaeurooplased ja waleslased).
• Tumedate juustega, päevitunud/oliivnahkne, pruunide silmadega = Vahemere piirkonna inimesed (nt lõuna-idaallased, lõuna- hispaanlased, lõuna- prantslased, kreeklased ja maltalased).
• Punased juuksed, päevitunud/oliivne või valge nahk, pruunid silmad, rohelised, sinised või pähklipunased silmad = anglo-keldi/gaeli (nt šotlased, iirlased ja hollandlased).

Sellise maailmavaate põhjal oli palju eelarvamusi. Nii eurooplased kui ka aasialased pidasid end teistest nahavärvidest paremaks. Rassism, mitteteaduslik teooria või ideoloogia, seisnes selles, et teatav rass on ülemuslik või alaväärne. See väitis, et inimrassi moodustavates rassides on sügavad, bioloogiliselt määratud erinevused. Samuti väidab see, et rassid peaksid elama eraldi ja mitte omavahel abielluma. Rassismi toetajat nimetatakse rassistiks. Need hoiakud omakorda toetasid Aafrika orjuse, apartheid'i, Jim Crow seaduste, natsismi ja Jaapani imperialismi õudusi.

XX sajandi keskpaik

Ameerika antropoloog Carleton S. Coon jagas kahekümnenda sajandi keskel inimkonna viieks rassiks:

• Kaukaasia (valge) rass
• Negroid (mustanahaline) rass
• Kapoid (bushmanid/hottentotid) rassist.
• Mongoloidne (idamaine/amerikapärane) rass.
• Australoidide (Austraalia aborigeenide ja paapuade) rassi.

Oma teedrajavas raamatus "The Races of Europe" määratles Coon Kaukaasia rassi kui Euroopa, Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia, Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kirde-Aafrika hõlmavat rassi. Mõned kriitikud süüdistasid tema tööd vananenud mõtlemises või otseses rassismis, kuid osa tema kasutatud terminoloogiast on kasutusel ka tänapäeval, kuigi järelliited "-oid" on nüüdseks osaliselt omandanud negatiivse tähenduse.

Kahekümne esimesel sajandil sattus Cooni roll täiendava kriitilise vaatluse alla, kui professor John P Jackon Jr. märkis, et Ameerika Coon "aitas aktiivselt kaasa segregatsioonile, rikkudes omaenda teadusliku objektiivsuse standardeid".

Kaart Meyersilt (1885-90), kus ungarlased, soomlased, Ameerika indiaanlased (ameeriklased) ja turgiidid on jaotatud "mongoliidi rassi" ja semiidid "valge rassi" järgi.


Stoddardi "rassikaart" 1920. aastatest, mis jagab inimkonna 4 nahavärvi rühma (mustad, pruunid, kollased ja valged).


Huxley üsna keeruline "rassiliste kategooriate" kaart teosest "Inimkonna peamiste modifikatsioonide geograafilisest jaotusest" 1870. aastal.      1: bushmanid 2: neegrid 3: neegrid 4: melanokroodid 5: austraaloidid 6: ksentokroodid 7: polüneeslased 8: mongoloidid A 8: mongoloidid B 8: mongoloidid C 9: eskimaod Huxley väidab: Xanthochroi ja Melanochroi kohta kasutatakse tavaliselt absurdset nimetust "kaukaasia".

Küsimused ja vastused

K: Mis on mõiste "rass" või "rassiline rühm" määratlus?

K: Millised on kõige levinumad inimrassitüübid?

K: Mida ütleb kaasaegne bioloogia inimrasside olemasolu kohta?

K: Mida tähendab sõna rass sotsioloogias?

K: Miks küsitakse rahvaloenduse vormides mõnikord inimestelt nende etnilise päritolu kirjeldamist?

K: Kas on õige jagada inimesi rassidesse visuaalsete tunnuste alusel?

K: Miks reageerivad inimesed inimestele erinevalt nende visuaalsete tunnuste, näiteks nahavärvi alusel?

Otsing