Rass
Mõiste rass või rassiline rühm viitab inimliigi jagamisele rühmadesse. Kõige laialdasemalt kasutatakse inimeste rassitüüpe, mis põhinevad visuaalsetel tunnustel (nagu nahavärv, kolju- ja näojooned või juuksetüüp).
Ametlikes vormides, näiteks rahvaloendusel, palutakse inimestel tavaliselt kirjeldada oma etnilist päritolu. See on viis öelda "millise rassirühma te arvate end kuuluvat?", kuigi "etniline päritolu" hõlmab ka väiksemaid rühmi, mida ei peeta kõik üksteisest erinevateks rassideks.
Mõned teadlased väidavad, et kuigi rass on teiste liikide puhul turvaline taksonoomiline mõiste, ei saa seda rakendada inimeste puhul.
Hilisemad geneetilised uuringud näitavad, et nahavärv võib muutuda palju juba 100 põlvkonna ehk umbes 2500 aasta jooksul.
Paljud väidavad, et on ainult viis rassirühma. Kuid see on sätestatud ainult vormidel ja need rassirühmad muutuvad riigiti. Tegelikult on olemas kümneid rassirühmi, üks iga erineva füüsilise tunnuse kohta.
Võistlused
18. ja 19. sajand
Johann Friedrich Blumenbachi 1779. aastal esmakordselt välja pakutud klassifikatsioon oli 19. sajandil laialdaselt kasutusel, koos paljude variatsioonidega.
- Etioopia/mustanahaline rass.
- kaukaasia rass/valge rass
- mongoli/kollane rass
- Ameerika/punane rass
- malai/pruun rass
20. sajandi alguses
Umbes Esimese maailmasõja ajal hakkasid teaduslikult meelestatud eurooplased jagama "valgeid rassi" kolmeks või neljaks oletatavaks alamrassiks, mis olid:
- Blondid juuksed, sinised või hallid silmad = aarialased/põhjalased (nt kogu Põhja-Euroopas Venemaalt Põhja-Britanniasse).
- Tumedajuukselised, valge nahaga, pruunisilmsed = alpiidid (nt mõned venelased, kesk- ja keskfranglased, põhja-Itaallased, austerlased, lõunasakslased, idaeurooplased ja waleslased).
- Tumedate juustega, päevitunud/oliivnahkne, pruunide silmadega = Vahemere piirkonna inimesed (nt lõuna-idaallased, lõuna- hispaanlased, lõuna- prantslased, kreeklased ja maltalased).
- Punased juuksed, päevitunud/oliivne või valge nahk, pruunid silmad, rohelised, sinised või pähklipunased silmad = anglo-keldi/gaeli (nt šotlased, iirlased ja hollandlased).
Sellise maailmavaate põhjal oli palju eelarvamusi. Nii eurooplased kui ka aasialased pidasid end teistest nahavärvidest paremaks. Rassism, mitteteaduslik teooria või ideoloogia, seisnes selles, et teatav rass on ülemuslik või alaväärne. See väitis, et inimrassi moodustavates rassides on sügavad, bioloogiliselt määratud erinevused. Samuti väidab see, et rassid peaksid elama eraldi ja mitte omavahel abielluma. Rassismi toetajat nimetatakse rassistiks. Need hoiakud omakorda toetasid Aafrika orjuse, apartheid'i, Jim Crow seaduste, natsismi ja Jaapani imperialismi õudusi.
XX sajandi keskpaik
Ameerika antropoloog Carleton S. Coon jagas kahekümnenda sajandi keskel inimkonna viieks rassiks:
- Kaukaasia (valge) rass
- Negroid (mustanahaline) rass
- Kapoid (bushmanid/hottentotid) rassist.
- Mongoloidne (idamaine/amerikapärane) rass.
- Australoidide (Austraalia aborigeenide ja paapuade) rassi.
Oma teedrajavas raamatus "The Races of Europe" määratles Coon Kaukaasia rassi kui Euroopa, Kesk-Aasia, Lõuna-Aasia, Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Kirde-Aafrika hõlmavat rassi. Mõned kriitikud süüdistasid tema tööd vananenud mõtlemises või otseses rassismis, kuid osa tema kasutatud terminoloogiast on kasutusel ka tänapäeval, kuigi järelliited "-oid" on nüüdseks osaliselt omandanud negatiivse tähenduse.
Kahekümne esimesel sajandil sattus Cooni roll täiendava kriitilise vaatluse alla, kui professor John P Jackon Jr. märkis, et Ameerika Coon "aitas aktiivselt kaasa segregatsioonile, rikkudes omaenda teadusliku objektiivsuse standardeid".
Kaart Meyersilt (1885-90), kus ungarlased, soomlased, Ameerika indiaanlased (ameeriklased) ja turgiidid on jaotatud "mongoliidi rassi" ja semiidid "valge rassi" järgi.
Stoddardi "rassikaart" 1920. aastatest, mis jagab inimkonna 4 nahavärvi rühma (mustad, pruunid, kollased ja valged).
Huxley üsna keeruline "rassiliste kategooriate" kaart teosest "Inimkonna peamiste modifikatsioonide geograafilisest jaotusest" 1870. aastal. 1: bushmanid 2: neegrid 3: neegrid 4: melanokroodid 5: austraaloidid 6: ksentokroodid 7: polüneeslased 8: mongoloidid A 8: mongoloidid B 8: mongoloidid C 9: eskimaod Huxley väidab: Xanthochroi ja Melanochroi kohta kasutatakse tavaliselt absurdset nimetust "kaukaasia".
Sotsiaaldarvinism ja rass
Sotsiaaldarvinism viitab erinevatele ideoloogiatele, mis põhinevad kontseptsioonil, et konkurents on aktiivne kõigi indiviidide või isegi tervete rahvaste vahel kui sotsiaalne evolutsioon inimühiskonnas.
See on Charles Darwini poolt välja pakutud loomuliku valiku teooria sotsiaalne kohandamine. Looduslik valik seletab erinevate loomapopulatsioonide edukust kui üksikute organismide vahelise konkurentsi tulemust piiratud ressursside pärast. See idee on üldtuntud kui "kõige tugevama ellujäämine", mida esimesena kasutas Herbert Spencer, mitte Darwin.
Fašistlikud liikumised on tavaliselt olnud sotsiaaldarvinistlike vaadete poolt rahvuste, rasside ja ühiskondade kohta Natside Saksamaal kasutasid natsid sotsiaaldarvinismi, et edendada oma rassistlikku ideed, et saksa rahvas on osa aaria rassist ja uskusid rasside konkurentsi. Natsid püüdsid Saksamaal tugevdada "aaria rassi", mõrvates neid, keda nad pidasid alaväärseteks. Selle all pidasid nad silmas juute, slaavlasi, romasid, homoseksuaalseid ja puuetega inimesi.
Rass ja intelligentsus (IQ)
Intelligentsustestid (standardiseeritud testide tulemuste kujul) töötati välja 20. sajandi alguses. Tollane idee oli selgitada välja õpilased, kes tõenäoliselt vajaksid koolis rohkem abi. Paljud intelligentsustestid tuginevad asjaolule, et testitaval isikul on teatud kultuuriline taust. Uuringud on leidnud, et intelligentsustestid on teatud inimrühmade suhtes kallutatud. Erinevate kultuuride testide tulemuste võrdlemine on problemaatiline. Teadlased on väitnud, et kultuuriliste erinevuste tõttu ei saa paljudes kogukondades kasutada standardseid IQ-teste.
Pildid ja kaardid
· 
Rassiliselt eraldatud bussijaam Durhamis, Põhja-Carolinas, 1940. aastal. Jim Crow seadused eraldasid Ameerika osad rassiliselt mustanahaliste ja valgete vahel.
· 
Piljardisaal ainult afroameeriklastele, Memphis, Tennessee, 1939. aastal.
· 
Kohvikus on kaks sissepääsu ust kahte ruumi: üks ainult "Valgetele" ja teine ainult "Värvilistele".
· 
Afroameerika noormees "ainult värviliste" veejoomise purskkaevu juures Halifaxi kohtumaja murul, Põhja-Carolina, 1938. aastal.
· 
Rühm valgeid inimesi, kes hääletavad valge uhkuse poolt.
· 
Norralased liigitati "aarialasteks".
· 
Portugallased liigitati "Vahemere piirkonna elanikeks".
· 
Venemaa Togliatti linnapea Anatoli Pushkov oleks liigitatud "alpinistiks". Ta valiti 2008. aastal.
· 
Araablased liigitati "Lähis-Ida" hulka.
· 
Uiguurid liigitati "idamaalasteks".
· 
Indiaanlased, nagu ka apašid, liigitati "idamaalaste" hulka.
· 
Siberi komid liigitati oletatavate "idamaalaste" või idamaalaste ja aarialaste segu hulka.
· 
Aserid oleks liigitatud kas "idamaalaste" või "Lähis-Ida" alla.
· 
Indiaanlased liigitati "indiaanlasteks".
· 
Gambialased liigitati "neegriteks".
· 
Saamid liigitati kunagi ka inimrassi oletatavalt varajase järeltulija hulka.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on mõiste "rass" või "rassiline rühm" määratlus?
V: Mõiste rass või rassiline rühm viitab inimliigi jagamisele rühmadesse visuaalsete tunnuste, näiteks nahavärvi, kolju, näojoonte või juuksetüübi alusel.
K: Millised on kõige levinumad inimrassitüübid?
V: Kõige laialdasemalt kasutatavad inimrassitüübid on need, mis põhinevad visuaalsetel tunnustel, nagu nahavärv, kolju- ja näojooned või juuksetüüp.
K: Mida ütleb kaasaegne bioloogia inimrasside olemasolu kohta?
V: Kaasaegne bioloogia ütleb, et on olemas ainult üks inimrass.
K: Mida tähendab sõna rass sotsioloogias?
V: Sotsioloogias viitab sõna rass sellele, kuidas inimesed reageerivad indiviididele erinevalt nende visuaalsete tunnuste, näiteks nahavärvi, alusel.
K: Miks küsitakse rahvaloenduse vormides mõnikord inimestelt nende etnilise päritolu kirjeldamist?
V: Rahvaloendusvormidel palutakse mõnikord inimestel kirjeldada oma etnilist päritolu, et küsida "millisesse rassirühma te arvate end kuuluvat?".
K: Kas on õige jagada inimesi rassidesse visuaalsete tunnuste alusel?
V: Ei, kaasaegne bioloogia väidab, et on olemas ainult üks inimrass ja inimeste jagamine rassidesse visuaalsete tunnuste alusel ei ole täpne.
K: Miks reageerivad inimesed inimestele erinevalt nende visuaalsete tunnuste, näiteks nahavärvi alusel?
V: Inimesed reageerivad inimestele erinevalt nende visuaalsete tunnuste, näiteks nahavärvi alusel, mis on tingitud ühiskondlikest teguritest, näiteks stereotüüpidest ja eelarvamustest.
