Ideoloogia
Ideoloogia on ideede või uskumuste kogum, mida jagab rühm inimesi. See võib olla seotud ideede kogum, mõtteviis või maailmavaade. Selle sõnastas 1801/5 prantsuse filosoof Destutt de Tracy.
Ideoloogiaid on kahte liiki: poliitilised ideoloogiad ja epistemoloogilised ideoloogiad. Poliitilised ideoloogiad on eetiliste ideede kogumid selle kohta, kuidas riiki tuleks juhtida. Epistemoloogilised ideoloogiad on ideede kogumid filosoofiast, universumist ja sellest, kuidas inimesed peaksid otsuseid tegema.
Ideoloogiaid on palju erinevaid. Kommunism, sotsialism ja kapitalism on poliitilised/majanduslikud ideoloogiad.
Paljud erakonnad rajavad oma poliitilise tegevuse ja programmi ideoloogiale. Ühiskonnaõpetuses on poliitiline ideoloogia teatud eetiliste väärtuste, põhimõtete, doktriinide, müütide või sümbolite kogum, mis seletab, kuidas ühiskond peaks toimima. See pakub teatud ühiskonnakorralduse poliitilist ja kultuurilist kava. Poliitiline ideoloogia tegeleb suuresti sellega, kuidas jaotada võimu ja millistel eesmärkidel seda kasutada. Mõned erakonnad järgivad väga täpselt teatavat ideoloogiat, samas kui teised võivad saada laiaulatuslikku inspiratsiooni mitmest seotud ideoloogiast, ilma et nad konkreetselt ühtegi neist omaks võtaksid.
Poliitilistel ideoloogiatel on kaks mõõdet:
- Eesmärgid: kuidas ühiskond peaks toimima (või olema korraldatud).
- Meetodid: kõige sobivamad viisid ideaalse korralduse saavutamiseks.
Ideoloogia on ideede kogum. Tavaliselt sisaldab iga ideoloogia teatud ideid selle kohta, mida ta peab parimaks valitsemisvormiks (nt demokraatia, teokraatia jne) ja parimaks majandussüsteemiks (nt kapitalism, sotsialism jne). Mõnikord kasutatakse ühte ja sama sõna nii ideoloogia kui ka ühe selle põhiidee tähistamiseks. Näiteks "sotsialism" võib viidata majandussüsteemile või ideoloogiale, mis toetab seda majandussüsteemi.
Ideoloogiad identifitseerivad end ka oma positsiooni järgi poliitilises spektris (näiteks vasakpoolsed, kesk- või parempoolsed), kuigi see on sageli vastuoluline. Lõpuks võib ideoloogiaid eristada poliitilistest strateegiatest (nt populism) ja üksikutest teemadest, mille ümber erakond võib olla üles ehitatud (nt marihuaana legaliseerimine).
Tänapäeval väidavad paljud kommentaatorid, et me elame post-ideoloogilisel ajastul, kus lunastavad, kõikehõlmavad ideoloogiad on läbi kukkunud. Seda seostatakse sageli Francis Fukuyama kirjutistega "ajaloo lõpust"...
Küsimused ja vastused
K: Mis on ideoloogia?
V: Ideoloogia on ideede või uskumuste kogum, mida jagab rühm inimesi. See võib olla seotud ideede kogum või mõtteviis või maailmavaade.
K: Kes on loonud mõiste "ideoloogia"?
V: Termini "ideoloogia" lõi 1801/5 prantsuse filosoof Destutt de Tracy.
K: Millised on kaks peamist ideoloogiatüüpi?
V: Ideoloogiate kaks põhitüüpi on poliitilised ideoloogiad ja epistemoloogilised ideoloogiad. Poliitilised ideoloogiad on eetiliste ideede kogumid selle kohta, kuidas riiki tuleks juhtida, samas kui epistemoloogilised ideoloogiad on ideede kogumid filosoofia, Universumi ja selle kohta, kuidas inimesed peaksid otsuseid tegema.
K: Kuidas kasutavad poliitilised erakonnad ideoloogiat?
V: Paljud erakonnad rajavad oma poliitilise tegevuse ja programmi ideoloogiale. Nad kasutavad seda selleks, et määrata kindlaks, millist ühiskonnakorda nad tahavad luua ja kuidas selle eesmärgi saavutamiseks kõige paremini võimu jaotada. Mõned erakonnad järgivad ideoloogiat väga täpselt, samas kui teised lähtuvad laialdaselt seotud ideoloogiatest, ilma et nad konkreetselt mõnda konkreetset ideoloogiat omaks võtaksid.
K: Mida tähendab see, kui kommentaatorid ütlevad, et me elame ideoloogiajärgsel ajastul?
V: Kui kommentaatorid ütlevad, et me elame post-ideoloogilisel ajastul, siis tähendavad nad, et lunastavad, kõikehõlmavad ideoloogiad on läbi kukkunud ja et Francis Fukuyama kirjutised "ajaloo lõpu" kohta on osutunud õigeks.
K: Kuidas te eristate ideoloogiat teistest vormidest, näiteks poliitilistest strateegiatest või üksikutest teemadest? V: Ideoloogiaid saab eristada poliitilistest strateegiatest (nt populism) ja üksikutest teemadest, mille ümber erakond võib olla üles ehitatud (nt marihuaana legaliseerimine).
