Natsionaalsotsialism

Natside võimuletulek

Natsi-Saksamaa juht Adolf Hitler kirjutas raamatu "Mein Kampf" ("Minu võitlus"). Raamatus öeldi, et kõik Saksamaa probleemid juhtusid seetõttu, et juudid kavandasid riigile kahju tekitamist. Ta ütles ka, et juudi ja kommunistlikud poliitikud kavandasid 1918. aasta vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja võimaldas Saksamaal nõustuda maksma tohutuid rahasummasid ja kaupu (reparatsioonid).

Ööl vastu 27. ja 28. veebruari 1933 pani keegi Reichstagi hoone põlema. See oli hoone, kus Saksa parlament pidas oma koosolekuid. Natsid süüdistasid kommuniste. Natside vastased ütlesid, et natsid ise tegid seda, et võimule saada. Samal päeval võeti vastu erakorraline seadus nimega Reichstagsbrandverordnung. Valitsus väitis, et selle eesmärk on kaitsta riiki inimeste eest, kes püüavad riigile kahju teha. Selle seadusega ei loetud enamikku Weimari vabariigi kodanikuõigusi enam. Natsid kasutasid seda teiste poliitiliste parteide vastu. Kommunistlike ja sotsiaaldemokraatlike parteide liikmed pandi vangi või tapeti.

Natsidest sai suurim partei parlamendis. Aastaks 1934 õnnestus neil muuta kõik teised erakonnad ebaseaduslikuks. Demokraatia asendati diktatuuriga. Adolf Hitlerist sai Saksamaa juht (Führer).

Natsi oli Hitleri standard tema Saksamaa presidendiks saamise ajal.

Teiste riikide ründamine

Natsi-Saksamaa liidrina (Führer) hakkas Hitler natside armeed naaberriikidesse viima. Kui Saksamaa ründas Poolat, algas Teine maailmasõda. Lääne riigid, nagu Prantsusmaa, Belgia ja Madalmaad, okupeeriti ja neid pidi Saksamaa käsitlema kolooniatena. Idamaades, nagu Poola ja Nõukogude Liit, plaanisid natsid aga slaavi rahvaste tapmist või orjastamist, et Saksa asunikud saaksid nende maa hõivata.

Natsid sõlmisid liite teiste Euroopa riikidega, näiteks Soome ja Itaaliaga. Kõik teised Euroopa riigid, kes liitusid Saksamaaga, tegid seda seetõttu, et nad ei tahtnud, et Saksamaa neid üle võtaks. Nende liitude ja sissetungide kaudu õnnestus natsidel kontrollida suurt osa Euroopast.

Holokaust

Holokausti ajal saadeti miljonid juudid, samuti romad (keda nimetatakse ka "mustlasteks"), puuetega inimesed, homoseksuaalid, poliitilised oponendid ja paljud teised inimesed Poola ja Saksamaa koondus- ja surmalaagritesse. Natsid tapsid miljonid neist inimestest koonduslaagrites mürgigaasi abil. Natsid tapsid ka miljoneid inimesi nendes rühmades, sundides neid tegema orjatööd, andmata neile palju toitu ja riideid. Kokku hukkus 17 miljonit inimest, neist 6 miljonit juuti.

Liitlaste võit

1945. aastal vallutas Nõukogude Liit Berliini pärast Saksa armee võitmist Venemaal. Nõukogude Punaarmee kohtus Ameerika ja Briti armeega, kes olid 6. juunil 1944. aastal Prantsusmaal Normandia poolt natside Euroopasse tunginud ja sõdinud otse üle Saksamaa. Natsid kaotasid, sest liitlastel oli palju rohkem sõdureid ja rohkem raha kui neil.

Berliini sissetungi ajal võis Hitler end koos oma uue naise Eva Brauniga punkris maha lasta. Ka teised natsid tapsid end, sealhulgas Joseph Goebbels vaid päev pärast seda, kui Hitler nimetas ta oma järeltulijaks. Natsid alistusid pärast seda, kui Punaarmee hõivas Berliini.

Kohtuprotsess natside üle

Pärast sõda pidasid liitlasvalitsused, nagu Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Nõukogude Liit, natside juhtide üle kohtuprotsessi. Need kohtuprotsessid toimusid Saksamaal Nürnbergis. Seetõttu nimetati neid kohtuprotsesse "Nürnbergi kohtuprotsessideks". Liitlaste juhid süüdistasid natside juhte sõjakuritegudes ja inimsusevastastes kuritegudes, sealhulgas miljonite inimeste mõrvas (holokaustis), sõdade alustamises, vandenõus ja kuulumises ebaseaduslikesse organisatsioonidesse nagu Schutzstaffel (SS). Enamik natside juhte tunnistati kohtus süüdi ja nad saadeti vangi või hukati poomise teel.

Natsid pärast sõda

Alates 1945. aastast ei ole olnud natsiriiki, kuid on ikka veel inimesi, kes usuvad nendesse ideedesse. Neid inimesi nimetatakse sageli neonatsideks (mis tähendab uusi natsisid). Siin on mõned näited kaasaegsetest natsideedest:

• Germaani rahvad on kõigist teistest rahvastest kõrgemad.
• Paljud neonatsid muudavad "germaani" "kõigi valgete inimestega".
• Nad räägivad juutide ja mõnikord ka teiste rasside vastu. Näiteks:

• Nad ütlevad, et holokausti ei toimunud ja et see on juutide väljamõeldis.
• Ütleme, et Hitleril oli õigus, kui ta süüdistas juute Saksamaa probleemides pärast Esimest maailmasõda;
• Ütlevad inimestele, et nad vihkaksid juute ja teisi inimrühmi; ja
• Usuvad, et juutidel on maailmas liiga palju võimu.

Pärast sõda kehtestati Saksamaal ja teistes riikides, eriti Euroopas, seadused, mis muudavad ebaseaduslikuks väite, et holokausti ei ole kunagi toimunud. Mõnikord keelatakse ka selle poolt mõjutatud inimeste arvu kahtluse alla seadmine, mis tähendab, et ei tapetud nii palju inimesi, kui enamik inimesi arvab, kes seda kirjutas? On olnud vaidlusi selle üle, kas see mõjutab inimeste sõnavabadust. Teatud riigid, nagu Saksamaa, Austria ja Prantsusmaa, keelavad ka natsisümbolite kasutamise ning samuti on keelatud natside lubaduse positsiooni tegemine populaarse meediaallikaga, et takistada natside kasutamist.

Seotud leheküljed

• Adolf Hitler

• Mein Kampf

• Natsi eugeenika

• Holokaust
• Natside koonduslaagrid ja surmalaagrid

• Holokausti ohvrid