Kohtuprotsess — tähendus, liigid ja kohtumenetluse etapid

Saa ülevaade kohtuprotsessist: tähendus, liigid ja menetluse etapid — hageja, prokurör, kohtunik, žürii ning kuidas protsessid riigiti jaotuvad.

Kohtuprotsess on õiguslik menetlus, kus kaks inimest või kaks inimrühma vaidlustavad oma õigusi ja kohustusi kohtus. See hõlmab tõendite esitamist, tunnistuste ülekuulamist ja argumentide tegemist, mille põhjal kohus langetab otsuse.

Kohtumenetluse liigid

Tsiviilkohtumenetlused käsitlevad vaidlusi isikute või ettevõtete vahel—näiteks lepinguriidud, kahjunõuded ja perekonnaõiguslikud küsimused. Tsiviilkohtumenetluses on hageja ja kostja. Hageja püüab tõestada, et tal on põhjus, miks kostja peab talle raha või muu hüve andma.

Kriminaalmenetlused aga puudutavad riigi huve ja kuritegude menetlemist. Kriminaalmenetluses on prokurör ja süüdistatav. Prokurör töötab valitsuse nimel ja püüab tõestada, et süüdistatav on toime pannud kuriteo. Kriminaalmenetluses on tõendite esitamise künnis kõrgem kui tsiviilasi—tavaliselt peab süü tõendama väljaspool mõistlikku kahtlust.

Sõjaväeline kohtupidamine ehk sõjakohus käsitleb sõjaväelaste teenistusest tulenevaid rikkumisi ja erisätteid. Lisaks on mitmetes süsteemides ka administratiivkohtumenetlused, vahekohtumenetlused ja alternatiivsed vaidluste lahendamise viisid nagu vahendamine või arbitraaž.

Kes kohtus osalevad ja millised on nende rollid?

Kohtunik juhib istungit: ta määrab, kes ja millal räägib, ning otsustab, milliseid tõendeid ja argumente võib kasutada. Kohtunik selgitab protsessi kulgu ja langetab vajadusel otsuseid protseduuriküsimustes.

Žürii (kui kaasatud) hindab faktilisi küsimusi ja otsustab, kas süüdistatav on süüdi või mitte. Mõnes menetluses kasutatakse žüriid; kui žüriid ei ole, otsustab faktilised küsimused kohtunik või kohtunikud.

Prokurör esitab riigi süüdistuse kriminaalasjas; süüdistatav ja tema kaitse saavad esitada vastuväiteid, esitada tõendeid ning kutsuda tunnistajaid. Kui isikul ei ole võimalik kanda advokaadi kulusid, võivad paljudes riikides talle määrata riikliku kaitsja.

Kohtumenetluse tavapärased etapid

• Menetluse algatamine — hagi esitamine tsiviilasjas või süüdistuse esitamine kriminaalasjas.
• Seaduslikud etteteatamised — dokumentide kättetoimetamine vastaspooltele ning esmased protseduurilised taotlused.
• Tõendite kogumine ja ettevalmistus — tunnistajate ülekuulamine, kirjalike tõendite kogumine ja vajadusel eksperthinnangute tellimine (discovery või eeluurimine).
• Eelistungid ja protseduurilised taotlused — pooled võivad esitada taotlusi tõendite välistamiseks, menetluse peatamiseks või kokkulepete läbirääkimiseks.
• Kohtuprotsess — avalik istung, kus esitatakse tõendid, küsitakse tunnistajaid ja peetakse lõplikud argumendid. Kui on žürii, toimub ka žürii valimine.
• Otsus ja karistuse määramine — tsiviilasjas võib kohus määrata hüvitise; kriminaalmenetluses otsustab žürii või kohtunik süü või süütuse ning süüdi mõistmisel määrab kohtunik karistuse.
• Apellatsioon — kaebus kõrgemasse kohtuastmesse, kui pool leiab, et esines õigusviga.
• Otsuse täitmine — kohtuotsuse sundtäitmine, näiteks rahalise nõude sissenõudmine või karistuse täideviimine.

Tõendite kriteeriumid ja menetluse eripärad

Kriminaalmenetluses kehtib tavaliselt põhimõte, et süü tuleb tõestada väljaspool mõistlikku kahtlust. Tsiviilkohtuasjades on tõendite standard sageli madalam (nt tõenäosuse ülekaal). Menetluse pikkus ja vormid sõltuvad suuresti riigi ja kohtuastme seadustest—some kohtuprotsessid võivad olla väga lühikesed, teised nõuavad aastaid, kuni mõlemad pooled koguvad teavet ja koostavad argumendid.

Paljud juhtumid lahendatakse enne õigusliku kohtuprotsessi lõppu kokkuleppega (nt süüdimõistmise kokkulepe kriminaalasjas või võlausaldajatega kokkulepe tsiviilasjas), mis säästab aega ja kulusid.

Otsused, karistused ja õigused

Kui süüdistatav on süüdi mõistetud, otsustab kohtunik karistuse, mida tihti nimetatakse ka karistuseks. Sõltuvalt kuriteo raskusest võib karistus hõlmata vabadusekaotust (nt vangistus), rahalist trahvi (rahatrahv) või mõnes riigis ka surmanuhtlust (hukatus).

Tähtsad põhiõigused kriminaalmenetluses on õigus advokaadile, õigus vaikida ja õigus õiglaselt kohtuprotsessile. Samuti kehtib süütuse presumptsioon kuni kohtu süüdimõistva otsuseni.

Erinevused riikide ja kohtute lõikes

Seadused ja protseduurid varieeruvad suuresti sõltuvalt riigist, linnast ja osariigist. Mõnes kohtusüsteemis on lihtsustatud menetlused ja piiratud õigused, teises on pikad ja põhjalikud protsessid. Näiteks Ameerika Ühendriikides võib föderaalkohtus kohtupäeva saamine võtta kuni 10 kuud. Sellised ajavahemikud sõltuvad kohtute koormusest, juhtumi keerukusest ja poolte ettevalmistusest.

Alternatiivsed vaidluste lahendamise viisid

Kohtus käimise asemel võib pool valida vahendamise, vahendaja juhitud läbirääkimised või vahekohtu (arbitraaži). Need meetodid on sageli kiirem ja odavam viis vaidluse lahendamiseks ning annavad pooltele suurema kontrolli lõpptulemuse üle.

Kohtuprotsess on oluline osa õigusriigi toimimisest: see annab institutsionaalse raamistikku, mille kaudu lahendatakse vaidlusi, kaitstakse avalikku korda ja tagatakse õigused ning vastutus.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kohtuprotsess?

Otsing