Wong Kim Ark (1898) — USA 14. muudatus ja kodakondsus sünniga
Wong Kim Ark (1898) — kuidas USA 14. muudatus kinnitas sünnijärgse kodakondsuse hiina päritolu lastele; ajalooline kohtuotsus ja tänane mõju kodakondsuspoliitikale.
Ameerika Ühendriigid v. Wong Kim Ark, 169 U.S. 649 (1898), on Ameerika Ühendriikide ülemkohtu kohtuasi, milles kohus otsustas, et laps, kes on sündinud Ameerika Ühendriikides hiina päritolu vanematele, saab automaatselt USA kodanikuks sünniga, tuginedes Ameerika Ühendriikide põhiseaduse neljateistkümnenda muudatuse kodakondsuse klauslile.
Juhtumi taust ja faktiline olukord
Wong Kim Ark oli Ameerika Ühendriikides sündinud mees, kelle vanemad olid Hiina alamad. Pärast reisi Hiinasse tagasi tulles keeldus tollivõim tema tagasipääsust, väites, et ta ei ole USA kodanik ja et tema tagasipääs kuulub immigratsiooniseaduste kontrolli alla. Wong algatas kohtumenetluse, nõudes tunnistust, et ta on Ameerika kodanik sünnijärgselt.
Õiguslik küsimus
Põhiline õiguslik küsimus oli, kas neljateistkümnes muudatus — eriti selle fraas „kes on sündinud ... Ameerika Ühendriikides ning on nende jurisdiktsiooni all” — annab sünnijärgselt ameerika kodakondsuse isikule, kelle vanemad on välisriigi alamad (v.a. erandid nagu välissuursaadikute lapsed).
Kohus ja otsus
Ülemkohus andis otsuse, milles rõhutati, et Ameerika õigusjärjestuses kehtib üldine printsip „jus soli” — kodakondsus sünnikoha alusel — välja arvatud selgelt määratletud erandid (näiteks välisriikide diplomaatide lapsed ja vaenlase vägede alluvuses sündinud lapsed). Kohus leidis, et tõsiseid õiguslikke põhjendusi selleks, et jätta USAs sündinud lapsed vanemate alamaks, ei ole. Otsus kinnitas, et need, kes sünnivad Ameerika Ühendriikide territooriumil ja ei kuulu erandlike kategooriate alla, saavad automaatselt USA kodakondsuse.
Tähendus ja mõju
- Birthright citizenship: Wong Kim Ark juhtum on saanud põhiotsuseks, mis kinnitab sünnijärgse kodakondsuse (jus soli) ulatust USA-s.
- Vastureaktsioon ja ajalooline kontekst: Juhtum leidis aset ajastul, mil kehtisid ranged piirangud Hiinast tulevatele immigrantidele (näiteks Chinese Exclusion Act). Otsus oli oluline selguse loomisel, kes loetakse sünnijärgseks kodanikuks hoolimata vanemate kodakondsusest.
- Pikaajaline pretsedent: Kohus jäi sellele põhimõttele truuks ka hilisemates kohtupraktikates; juhtumit tsiteeritakse sageli aruteludes kodakondsuse, immigratsiooni ja põhiseaduslike õiguste üle.
Erandid ja piirid
Kohus tõi välja, et neljateistkümnenda muudatuse alla ei kuulu isikud, kes ei ole „Ameerika Ühendriikide jurisdiktsiooni all” tingituna näiteks:
- välisriikide diplomaatide lapsed (immuniteet ja puutumatus jurisdiktsiooniga);
- vaenlase okupatsiooni või erandlike sõjaliste olude all sündinud isikud;
- ning mõnedes õigusõigustes on arutletud ka teiste piiride üle, kuid põhimõte jääb: enamiku USA territooriumil sündinute puhul kehtib sünnijärgne kodakondsus.
Tänapäevane tähtsus ja arutelud
Wong Kim Ark otsus on tänini oluline pretsedent kodakondsuse määramisel ning see mõjutab nii kohtuvaidlusi kui ka avalikku debatti. Arutelud sünnijärgse kodakondsuse ulatuse üle (nt termin „anchor baby” ja poliitilised ettepanekud piirata kodakondsust) tuginevad sageli sellele juhtumile ja põhiseadusele — ning iga muutus vajaks kas põhiseaduse muutmist või kõrgeima kohtu uut tõlgendust.
Kokkuvõte
Wong Kim Ark (1898) selgitas ja kinnitas, et enamiku Ameerika Ühendriikide territooriumil sündinute puhul annab neljateistkümnes muudatus sünnijärgselt USA kodakondsuse, isegi kui vanemad on välisriigi alamad. Juhtum on jätkuvalt võtmeotsus USA kodakondsuse õiguspraktikas ja avalikus poliitikas.
Taust
Wong Kim Ark sündis 1873. aastal San Franciscos, Californias, Hiina immigrantidest vanemate lapsena, kes olid Hiina keisri alamad. Ark elas Californias alates oma sünnist. 1882. aastal võttis kongress vastu Hiina väljaarvamise seaduse. See seadus keelas kõigi Hiina immigrantide kodakondsuse ja ei lubanud uusi immigrante Hiinast Ameerika Ühendriikidesse kuni 1892. aastani. Arki vanemad pöördusid Hiinasse tagasi 1890. aastal. Ta külastas neid seal, kuid pöördus tagasi San Franciscosse ja teda tunnustati taas riiki sisenedes põliselanikuna Ameerika kodanikuks. 1894. aastal, kui ta oli 21-aastane, läks Ark taas oma vanemaid Hiinas külastama. Kuid kui ta 1895. aastal tagasi tuli, keeldus USA toll tema sisenemisest, väites, et ta ei ole USA kodanik. Ark saadeti tagasi laevale, millega ta tuli, seejärel teisele laevale Gaelic. Ta saadeti Hiinasse Pekingisse, kus ta ootas võimalust naasta Ameerika Ühendriikidesse, kus ta elas.
Ark ei teadnud sel ajal, et Ameerika Ühendriikide valitsus kasutab tema olukorda katsejuhtumina. Tollane Hiina-vastane meeleolu püüdis õõnestada neljateistkümnenda muudatuse sätet, mis tegi Arkist üldse kodaniku. Selles öeldi: "Kõik isikud, kes on sündinud või naturaliseeritud Ameerika Ühendriikides ja kuuluvad nende jurisdiktsiooni alla, on Ameerika Ühendriikide ja selle osariigi kodanikud, kus nad elavad." Algusest peale oli Ameerika tervitanud teistest riikidest pärit inimesi. Hiinlased tulid Ameerikasse, kaevandasid seal kulda, ehitasid raudteed ja viljelesid suurt osa Põhja-Californiast. Kuid kui 1873. aasta paanika tabas, põhjustas see suure majanduslanguse, kus paljud USAs kaotasid oma töö. Hiina töölised, kes töötasid väga madala palga eest, said patuoinaks ja neid süüdistati suures osas hädas. Californias toimusid Hiina tööliste vastu suunatud vägivald ja süütamised. Osana sellest võttis kongress 1882. aastal vastu Hiina väljaarvamise seaduse, et püüda peatada hiinlaste sisserännet USAsse.
Hiina Konsolideeritud Heategevusühingu juriidilise toetusega kaebas Ark USA valitsuse kohtusse. Ringkonnakohus väljastas Arki nimel Habeas corpus'i määruse. Valitsuse juristid vaidlustasid määruse. Küsimus oli selles, kas tema sündimine San Franciscos tegi temast Ameerika Ühendriikide kodaniku. Argumendiks Arki vastu oli, et tema vanemad olid Hiina alamad, mis muutis Arki samuti Hiina alamaks. Seetõttu ei olnud ta neljateistkümnenda muudatuse sõnadega "Ameerika Ühendriikide jurisdiktsiooni alluv" ja seega ei olnud ta USA kodanik. Nii Hiina kui ka Jaapan olid seisukohal, et nende kodanikele sündinud lapsed, kus iganes nad ka ei sündinud, põhinesid nende vereliinil. Hiina õiguse kohaselt olid Hiina kodanikele sündinud lapsed Hiina kodanikud, kui nende sünd on Hiinas nõuetekohaselt registreeritud. USA on peamiselt maa kodakondsuse alusel, mida nimetatakse ka Jus soli'ks. See tähendab, et nad on kodanikud "mullaõiguse" alusel, mis põhineb riigil, territooriumil või riigis, kus nad on sündinud. Föderaalvalitsuse juristid väitsid, et Hiina kodakondsuse õigus on antud juhul tähtsam kui USA kodakondsuse õigus. Ülemkohus ei olnud sellega nõus.
Riigikohtu otsus
Mõlemad pooled leppisid kokku järgmistes faktides:
- Wong Kim Ark sündis 1873. aastal San Franciscos, Californias.
- Tema vanemad olid hiina päritolu ja Hiina keisri alamad.
- Tema sünni ajal elasid nad Ameerika Ühendriikides kuni 1890. aastani, mil nad lahkusid Hiinasse.
- Sel ajal tegelesid tema vanemad äritegevusega ja ei olnud Hiina keisri diplomaadid.
- Wong Kim Ark ei ole kunagi kaotanud ega muutnud oma elukohta.
- Ark (või tema vanemad tema eest) ei ole kunagi loobunud oma truudusest Ameerika Ühendriikidele.
- Ark ei ole kunagi sooritanud tegu, mis võiks teda kodakondsusest välja jätta.
- et ta käis kahel korral Hiinas oma vanemaid külastamas, üks kord 1890. aastal ja teine 1894. aastal.
- 1890. aastal lubati tal siseneda Ameerika Ühendriikidesse kodanikuna, kuid 1894. aastal keelduti tema sisenemisest põhjusel, et ta ei olnud kodanik.
- Kui ta on Ameerika Ühendriikide kodanik, siis ei kohaldata tema suhtes hiinlaste väljaarvamise seadust.
Küsimus oli selles, kas valitsus võib neljateistkümnendat põhiseaduse muudatust rikkudes keelduda kodakondsuse andmisest Ameerika Ühendriikides sündinud isikutele. Kohus otsustas, et Ark on Ameerika kodanik neljateistkümnenda muudatuse alusel. Kohtunik Horace Gray esitas kohtu enamuse arvamuse.
Significance
Kohtuasi Ameerika Ühendriigid v. Wong Kim Ark lõi pretsedendi kõigi Ameerika Ühendriikides sündinud laste jaoks, sõltumata nende vanemate staatusest või kodakondsusest. Ameerika Ühendriikide 2016. aasta presidendivalimiste kampaania ajal on taas päevakorda tõusnud küsimus selles riigis sündinud dokumentideta välismaalaste lastest. Wong Kim Arki tõttu on USAs sündinud laps kodanik, sõltumata oma vanemate kodakondsusest või staatusest. Seda saaks muuta põhiseaduse muutmise teel, kuid see on pikk ja keeruline protsess.
Otsige