USA osariigid — määratlus, õigused ja 50 föderaalset poliitilist üksust

Ameerika Ühendriikides on riik poliitiline üksus. Praegu on neid 50 ja nad on omavahel seotud föderatsiooni. Igal osariigil on oma valitsus ja ta võib teha seadusi konkreetse piirkonna kohta, mida osariik hõlmab. Kõigil osariikidel on ühine suveräänsus USA föderaalvalitsusega. Inimesed, kes on sündinud või naturaliseeritud osariikides, on nii Ameerika Ühendriikide kui ka selle osariigi kodanikud, kus nad asuvad. Inimesed võivad liikuda osariikide vahel ilma küsimata või ütlemata, välja arvatud juhul, kui kohus on öelnud, et nad ei saa seda teha. Neli osariiki nimetavad end oma ametlikus nimes "commonwealth'ideks". Washington D.C. on föderaalringkond, mitte osariik ega osariigis.

Riigid jagavad oma territooriumi maakondadeks või midagi sarnast, millel on teistsugune nimi, mis ei ole suveräänsed. Enamik osariike annab oma maakondadele mõningaid valitsemisvolitusi; mõned osariigid ei anna neile mingeid volitusi. Osariikide valitsused saavad oma võimu selle osariigi elanikelt. Osariikidel on Ameerika Ühendriikide põhiseaduse alusel mitmeid osariikide õigusi. Osariigid ja neis elavad inimesed on esindatud Ameerika Ühendriikide Kongressis nii senatis kui ka esindajatekojas. Iga osariik valib ka valijamehed (võrdne arv selle osariigi senaatorite ja esindajate arvuga), kes hääletavad valimiskolleegiumis, mis valib Ameerika Ühendriikide presidendi.

Lisaks eeltoodule tasub teada olulisemaid juriidilisi ja halduslikke eripärasid ning osariikide volitusi:

Õiguslik staatus ja piirid föderatsiooniga
Ameerika Ühendriikide põhiseaduse 10. parandus delegeerib ülejäänud võimu osariikidele ja nende elanikele (nn reserved powers). Samas kehtib Supremacy Clause — kui osariigi seadus on vastuolus föderaalse põhiseaduse või föderaalse seadusega, siis kehtib föderaalse õigusakti ülimus. Vaideid ja tõlgendusi lahendab lõpuks USA ülemkohus.

Osariikide valitsemine
Igal osariigil on oma põhiseadus ja samas üldiselt kolm võimuharu:

• seadusandlik (enamikel osariikidel kakskamaraline parlamendikogu, v.a Nebraska, millel on ühekamaraline seadusandlik kogu),
• täidesaatev (juht: kuberner ehk governor — enamasti valitav),
• kohtuvõim (riigi kohtu- ja kohtusüsteem, mille tippu võib moodustada osariigi ülemkohus).

Esindatus föderaalsel tasandil
Iga osariik saadab Washingtoni kaks senaatorit Senatis, sõltumata osariigi rahvaarvust. Esindajatekojas (House of Representatives) saadab iga osariik esindajaid vastavalt rahvaloenduse põhjal määratud jaotusele — esindajate arv uuendatakse iga kümne aasta järel. Osariigid määravad valijameeste arvu valimiskolleegiumis vastavalt senaatorite ja esindajate koguarvule. Washington D.C. ei ole osariik, kuid 23. parandusakt andis sellele maksimaalselt kolm valijameest; DC-l on Kongressis ka mittehääletav esindaja.

Kohalikud haldusüksused ja nimetused
Paljudes osariikides jaguneb territoorium allüksusteks, mille nimi ja roll võivad erineda:

• Maakonnad (counties) on kõige levinum;
• Louisiana kasutab terminit parishes (parished);
• Alaska puhul kasutatakse sõna boroughs (boroughs), seal on ka laiaulatuslikke omavalitsusvabu piirkondi;
• Virginias on palju sõltumatuid linnu (independent cities), mis ei kuulu ühegi maakonna koosseisu.

Puuduvad ja erivõimalused
Mõned erijuhud väärivad märkimist:

• Neli osariiki kasutavad ametlikku nimetust “commonwealth”: Kentucky, Massachusetts, Pennsylvania ja Virginia — aga nende seaduslik staatus ei ole teistest oluliselt erinev.
• Territooriumid nagu Puerto Rico, Guam, Ameerika Neitsisaared jpt ei ole osariigid ning nende elanikel on erinev poliitiline staatus võrreldes osariikide elanikega.
• Nebraska on ainsana ühekamaraline seadusandliku koguga osariik.

Osariikide õigused ja piirangud
Osariikidel on lai volituste ring, sh kriminaalõigus, perekonnaõigus, haridus, tervishoid, liiklusreeglid ja maksud. Samas piirab nende tegutsemist föderaalne õigus, põhiseadus ja kohtulahendid. Olulised föderaalsed põhimõtted, mis reguleerivad osariikidevahelisi suhteid, on:

• Full Faith and Credit — osariigid peavad tunnustama teistes osariikides tehtud otsuseid ja dokumendid (nt abielud, perekondlikud kohtuotsused) vastavalt teatud piiridele;
• Privileges and Immunities — osariikide elanikud säilitavad teatud põhioigused liikudes teistesse osariikidesse;
• ekstraditsioon — kurjategija tagastamine ühe osariigi jurisdiktsioonist teise kohtumenetluseks;
• riikide vahelised lepingud (interstate compacts), mis võimaldavad koordineerida ühisalasid nagu veevarustus või transpordikoridorid (tihti vajavad Kongressi heakskiitu).

Uute osariikide vastuvõtmine ja piiride muutmine
Põhiseaduse kohaselt saab Kongress vastu võtta uusi osariike. Piiride muutmine kahe olemasoleva osariigi vahel nõuab tavaliselt mõlema osariigi heakskiitu ja Kongressi heakskiitu. Piiride ja jurisdiktsioonide küsimusi lahendavad vajadusel föderaalsed kohtud.

Hääleõigus ja valimissüsteem
Osariikidel on õigus korraldada oma valimisi vastavalt föderaalsele seadusele. Presidendi valimisel osalevad valijamehed, kelle arv iga osariigi kohta on võrdne selle osariigi senaatorite ja esindajate arvuga. Valimiste täpne korraldus, näiteks hääletusõiguse registreerimine ja häälte lugemine, toimub aga osariikide seaduse alusel.

Kokkuvõte
Ameerika Ühendriikide osariigid on tugevalt autonoomsed poliitilised üksused, millel on oma põhiseadused, seadusandlus ja kohtusüsteem, ent nad tegutsevad ka föderaalse süsteemi raames, kus föderaalse õigusaktide ja põhiseaduse ülimus ning üleriigilised institutsioonid tagavad riigi ühtsuse. Osariikide mitmekesisus kajastub nii haldusstruktuurides, seadustes kui ka poliitilises praktikas.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ameerika Ühendriikide osariik?

Küsimus: Kes on nii Ameerika Ühendriikide kui ka nende osariikide kodanikud?

K: Kas inimestel on lubatud liikuda osariikide vahel ilma luba küsimata?

K: Kui palju on USAs "rahvusriike"?

K: Kas Washington D.C. loetakse osariigiks?

K: Kas maakondadel on igas osariigis suveräänsed volitused?

K: Kust saavad osariigi valitsused oma võimu?

Otsing