Poliitiline ühendus: mis see on? Definitsioon ja riigi omadused

Poliitiline ühendus on rühm inimesi, kes on koondunud mingi poliitilise kokkuleppe alusel ja kes peavad end iseseisvaks üksuseks. See kokkulepe võib olla kirjutatud, näiteks põhikiri või põhiseadus, või tugineda rühma sees tunnustatud ja austatud hierarhiale. Poliitilise ühenduse korraldus võib olla keerukas — näiteks toimida läbi valitsuse — või lihtsam, nagu juhtiv vanema ja alluvate suhe hõimudes. Mõistet „riik” kasutatakse nii suurte üksuste, nagu riigid, impeeriumid ja kuningriigid, kui ka väiksemate poliitiliste kogukondade kohta, kuid riigiks tunnistamise otsust ei määra ainult suurus ega valitsemisvorm. Selleks, et rühma nimetada riigiks, peab ta olema organiseeritud ja autonoomne üksus, millel on ainuõigus kasutada ja kontrollida teatavat maaosa ning mis suudab kaitsta oma sisemist korda ja astuda siduvaid suhteid teiste poliitiliste üksustega.

Riigi põhielemendid

• Territoorium — kindlaks määratud maa- või mereala, mille üle ühendus kontrolli omab. Piiride selgus ei pea olema absoluutne, kuid põhiroll on selgel alal, mida ühendus valitseb.
• Rahvastik — püsiv elanikkond või inimesed, kes kuuluvad sellesse poliitilisse ühiskonda (kodanikud, elanikud, ühiskonnagrupid).
• Valitsus ja institutsioonid — organisatsioonid, mis teostavad seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtulikku võimu ning tagavad ühiskondliku korra ja teenuste toimimise.
• Suguvernus — võime teha otsuseid oma siseasjades ilma välise sundita (sisemine suveräänsus) ja tegutseda rahvusvahelisel areenil (väline suveräänsus).
• Õigus kasutada jõudu — monopoolne õigus kehtestada sisemist korda ja tagada julgeolekut (nt politsei, kaitsevägi). See ei tähenda pelgalt vägivalla õigust, vaid legitiimset vägivalla kasutamise monopolti riikliku seadusandluse raames.

Muud olulised tunnused ja funktsioonid

• Õiguslik isiksus ja seadusandlus — riigil on õigus kehtestada ja täita seadusi, kohaldada õigussüsteemi ning anda lepingud ja kokkulepped.
• Võime luua ja rakendada poliitikat — majandus-, sotsiaal- ja kaitsepoliitika kujundamine ning avalike teenuste osutamine kodanikele.
• Rahvusvaheline tunnustus — kuigi tunnustus ei loo alati riiki, mõjutab see tugevalt selle võimet osaleda rahvusvahelistes suhetes ja kasutada diplomaatilist sõltumatust. On eristatud de facto (tegelik) ja de jure (õiguslik) staatuse olukordi.
• Püsivus ja järjepidevus — riigi institutsioonid ja süsteemid peavad tagama mingi stabiilsuse taseme, et ühiskond toimiks pikemaajaliselt.
• Legitiimsus — rahva või teiste võtmeosaliste tunnustamine riigi võimule; legitiimsus võib põhineda seaduslikkusel, traditsioonil või demokraatlikul mandaadil.

Kuidas hinnatakse, kas ühendus on riik?

Tavapärased kriteeriumid riigi määratlemiseks (nt Montevideo konventsiooni alusel) on püsiv rahvastik, määratletud territoorium, valitsus ja võime astuda suhteid teiste riikidega. Rahvusvaheline tunnustus muudab positsiooni tugevamaks, kuid mõnel juhul eksisteerivad ka riigid, mida osa maailma ei tunnusta täielikult.

Lõppkokkuvõttes on poliitilise ühenduse puhul tähtis, et see oleks organiseeritud, autonoomne ja suudaks kontrollida kindlat territooriumi, korraldada oma siseelu ja suhelda väljaspool. Suurus, kultuuriline taust või valitsusvorm (demokraatia, monarhia, hõimuline juhtimine jms) ei määra iseenesest, kas ühendust nimetatakse riigiks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on riigikord?

K: Millised poliitilised kokkulepped võivad ühendada rahvusüksust?

K: Mis võib organiseerida politeeti sõltuvalt selle suurusest?

K: Kas mõiste polity võib viidata ainult suurtele üksustele nagu riigid, impeeriumid ja kuningriigid?

K: Mis loeb, kui teatavat rühma nimetatakse "politeediks"?

K: Mis on vajalik selleks, et rühma saaks pidada rahvusüksuseks?

K: Kas politeedil võib olla kirjalik põhikiri või kirjutamata tunnustus ja hierarhia austamine?

Otsing