Riik

Tänapäeva poliitikas on riik ühendus, mis kontrollib geograafilist piirkonda või territooriumi. Riikidel on kolm peamist osa:

  • Kontrolli omamine geograafilise piirkonna ehk nn territooriumi üle.
  • Rahvas, mis on teadaoleva riigi elanikkond.
  • Mõned institutsioonid (kellel on õigus kehtestada eeskirju).

Riigil võivad olla erinevad valitsemisvormid, näiteks vabariik või monarhia. Mõnikord moodustavad riigid omaette riigid. Teinekord teevad paljud riigid koostööd, et moodustada riik (nagu Ameerika Ühendriigid). Enamikul riikidel on ka relvajõud, avalik teenistus, õigus ja politsei.

Thomas Hobbesi raamatu "Leviathan" illustratsioon.Zoom
Thomas Hobbesi raamatu "Leviathan" illustratsioon.

Ajalugu

Varajased riigid

Esimesed riigid olid lihtsalt inimasulad. Rühm koos tegutsevaid talupoegi ja kaupmehi võis olla "riigid", sest inimesed said neid kontrollida ja kaitsta.

Organiseeritumad riigid võivad olla monarhiaid, nagu näiteks varane Egiptus vaarao ajal. Sellele järgnesid suuremad, rohkem sõjaväelistel alustel põhinevad riigid, nagu Babüloonia impeerium või Rooma impeerium. Kõige kuulsamad varajased riigid olid aga Vana-Kreeka riigid, kus oli vabadus, kirjandus ja demokraatia.

Sõjaväest kaasaegse riigini

Kui sõjaväel põhinev riik, Rooma impeerium, langes, loodi palju väikesi riike, millest igaüks oli samuti sõjaväel põhinev ja mida kontrollis kuningas. Need riigid ei töötanud sageli koos ja sõda möllas. Kui aga inimesed riigi sees ise hakkasid sõdima (mida nimetatakse kodusõjaks), pidid kuningad sõlmima rahu ja alustama parlamente.

Kaasaegsed riigid

Kaasaegsed riigid hakkasid peagi, 15. sajandi lõpus, tekkima. Peamised riigid Euroopas olid:

Kõik need riigid püüdsid oma poliitikat ja majandust parandada ning muutusid üha enam tänapäeva riikide sarnaseks. Nad kujundasid oma maadele korralikud piirid ja töötasid rohkem koos riigisisese võimuga, näiteks kiriku või aadliga. Nad lõid armeed, maksusüsteemid ja saatkonnad, mis kõik aitasid neid võimsamaks ja stabiilsemaks muuta.

Riigi (valitsuse) positsioon majandusesZoom
Riigi (valitsuse) positsioon majanduses

Erinevad riigitüübid

Riigitüübid võib jagada kahte kategooriasse: demokraatia ja diktatuur. Kuid see, et rühm riike on kõik demokraatlikud, ei tähenda, et nad järgivad samu reegleid. Iraan, Pakistan, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid on kõik riigid. Igaüks neist peab ennast demokraatlikuks. Igaühel neist on aga erinev ettekujutus sellest, mida demokraatia tegelikult tähendab.

Sama "kategooria" eri olekud võivad ka erinevalt toimida. Näiteks kaks demokraatlikku riiki võivad olla üsna erinevad, kui ühel on hästi koolitatud politsei või sõjavägi, teisel aga mitte. Seega ütleb sõna "riik" meile ainult seda, millist tüüpi valitsemist see riik järgib (demokraatlik või diktatuur), kuid ei ütle meile riigi enda kohta.

Riigi alamkategooriad

Demokraatiast ja diktatuurist hargnevad paljud riigitüübid. Peamised neist on pluralism, marksism ja institutsionalism.

Pluralism

Pluralism on olnud Ameerika Ühendriikides väga populaarne. See näitab riiki kui neutraalset kohta, kus lahendatakse teiste riikide vahelisi vaidlusi. Pluralism ütleb meile, et kõik inimesed ei ole võrdsed, kuid lubab siiski igal inimrühmal öelda riigile, mida teha. Seda riigitüüpi nimetatakse polüarhia.

Ka pluralistlikus riigis on poliitika, sõjavägi ja majandus ühendatud ja töötavad koos. See tähendab, et kogu võim riigis on "hajutatud" seal elavate inimeste vahel.

Marksism

Marksism oli Euroopas 1960. ja 1970. aastatel populaarne. Selle algatasid Karl Marx ja Friedrich Engels. Marksism lükkab tagasi idee, et riik on olemas kõigi selles elavate inimeste jaoks, ja kindlasti ei ole see neutraalne koht vaidluste lahendamiseks.

Marksistliku riigi peamine ülesanne on kaitsta kapitalistide teenitud kasumit ja aidata inimestel sõlmida lepinguid, et hoida majandus riigis õiglasena. See on hea mõte, kuid inimesel, kes toodangu või lepingute abil raha teenib, on võim nende inimeste üle, kes ei teeni nii palju raha kui tema. See tähendab, et töölisklassil (inimestel, kes töötavad tehastes jne.) ei ole peaaegu üldse võimu, kuid inimestel, kellele tehased kuuluvad, on palju võimu. Põhimõtteliselt selle asemel, et anda võim kõigile, nagu seda oleks polüarhia, on võim ainult väikesel osal inimestest.

Institutsionalism

Nii marksismi kui ka pluralismi riigid peavad reageerima inimrühmade tegevusele riigis endas. Institutsionalistlikud riigid ei näe endid "instrumentidena", mida tuleb kontrollida, vaid pigem lihtsalt geograafiliste piirkondadena. Sellel alal moodustavad inimesed lihtsalt ise gruppe. Institutsionalistlik riik võib koosneda nii marksistlikest kui ka pluralistlikest inimestest, kes mõlemad on võimelised ennast kontrollima ja mitte mõjutama teisi riigi osapooli.

Anarhism

Anarhism on see, kui grupp inimesi on täiesti vaba ja ei usu üldse riigi olemasolusse. Anarhistid sarnanevad paljuski marksistidele, sest nad ei usu, et kõik inimesed on võrdsed, kuid nad usuvad (vastupidiselt marksistidele), et riik võib toimida ilma igasuguste organisatsioonideta. Seadus ja kord ei ole vajalikud.

Anarhistid (nagu Bakunin ja Kropotkin 19. sajandil) tahavad sageli marksismi vormi, kuid ignoreerivad mõningaid nende reegleid. Nad tahavad, et töölised majandaksid end ise ja saaksid lihtsalt palka selle eest, mida nad teevad, selle asemel, et saada palka.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on riik poliitikas?


V: Poliitikas on riik riik, mis kontrollib geograafilist piirkonda või territooriumi.

K: Millised on riikide kolm peamist omadust?


V: Riikide kolm peamist tunnust on kontroll geograafilise ala või territooriumi üle, rahvas (riigi elanikkond) ja institutsioonid, millel on õigus teha seadusi.

K: Millised on mõned valitsemisvormid, mida riigid võivad omada?


V: Mõned valitsemisvormid, mida riigid võivad omada, on vabariigid ja monarhia.

K: Kuidas moodustavad riigid oma riigid?


V: Riigid võivad moodustada oma riigid, tehes koostööd, et luua üks ühtne riik.

K: Kas relvajõud, avalik teenistus, õigus ja politsei on enamikus riikides ühised?


V: Jah, ka enamikus riikides on relvajõud, tsiviilteenistus, õigus ja politsei.

K: Kas mitu riiki saavad koos töötada, et moodustada üks riik?


V: Jah, mitu riiki võivad koos töötada, et moodustada üks riik, näiteks Ameerika Ühendriigid.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3