Riik: määratlus, territoorium, rahvas ja institutsioonid

Süvapostitus riigi mõistest: territoorium, rahvas, institutsioonid ja valitsemisvormid — selged seletused, näited ja võrdlused parema arusaamise jaoks.

Riik on poliitiline ja õiguslik ühendus, mis kontrollib teatud geograafilist piirkonda ehk territooriumi, omab püsivat elanikkonda ja moodustab institutsioonid, mille kaudu teostatakse avalikku võimu. Tänapäeva poliitikas käsitletakse riiki kui organiseeritud kogukonda, millel on õigus kehtestada reegleid ja korraldada ühiskonnaelu.

Määritavad elemendid

  • Territoorium: igal riigil on määratletud maapind, siseveed ja sageli ka õhuruum, mille üle riik teostab kontrolli. Originaalis märgitud: territooriumi.
  • Rahvas: püsiv elanikkond, kelle suhtes kehtivad riigi õigusnormid ja kes moodustavad ühiskonna aluse. (Viide originaalile: Rahvas.)
  • Institutsioonid ja valitsus: organid, millel on õigus kehtestada eeskirju ja täita avalikke funktsioone — seadusandlus, täidesaatev võim, kohus ja haldus. Originaalis nimetatud kui institutsioonid.

Riigi põhifunktsioonid

  • Õiguskord ja sisemine kord: seaduste kehtestamine ja jõustamine, kohtusüsteem ning politsei.
  • Turvalisus ja kaitse: riigikaitse ja relvajõud, mis kaitsevad riigi sõltumatust ja julgeolekut.
  • Avalik teenistus ja teenused: rahvatervishoid, haridus, sotsiaalhoolekanne ning muu avalik teenistus.
  • Maksustamine ja majanduse reguleerimine: rahastamine, eelarve koostamine ja majanduspoliitika elluviimine.
  • Õigus ja õiguskaitse: õigusnormide kujundamine ning nende rakendamine läbi institutsioonide nagu õigus ja kohus.
  • Rahvusvaheline esindatus: välissuhted, lepingud ja diplomaatia, mis võimaldavad riigil suhelda teiste riikidega (nt Ameerika Ühendriigid on näide liiduriigist).

Valitsemisvormid ja riigi liigid

Riigid võivad olla erineva valitsemisvormi ja poliitilise ülesehitusega. Levinumad vormid on vabariik ja monarhia. Lisaks eristatakse ülesehituse järgi näiteks unitaarriike ja liitriike/föderatsioone, kus võim jaotub keskvalitsuse ja liiduriikide/provinsside vahel. Mõned riigid on ka rahvusriigid, teised mitmerahvuselised.

Riigi institutsioonid ja võimude jaotus

Efektiivne riik baseerub institutsioonidel, mille hulka tavaliselt kuuluvad:

  • Seadusandlik võim: parlament või muu seadusandlik kogu, mis võtab vastu õigusakte.
  • Täidesaatev võim: valitsus ja president/peaminister, kes viivad seadused ellu.
  • Kohus ja õigussüsteem: iseseisev kohtusüsteem, mis tõlgendab ja rakendab seadusi.
  • Ametkondade ja bürokraatia võrk: avalik teenistus, mis tagab igapäevased teenused ja halduse.
  • Jõustruktuurid: relvajõud ja politsei, mis hoolitsevad sise- ja väliskaitse ning avaliku korra eest.

Rahvusvaheline õigus ja tunnustamine

Riigi staatus ei sõltu üksnes sisemistest tunnustest, vaid ka rahvusvahelisest tunnustusest ja võimest osaleda rahvusvahelistes suhetes. Rahvusvahelises õiguses on tuntud Montevideo konventsioonis kirjas olevad staatuse kriteeriumid: püsiv elanikkond, määratletud territoorium, valitsus ja suutlikkus astuda suhteid teiste riikidega. Riikide koostöö ja liitumine rahvusvaheliste organisatsioonidega lisab tunnustust ja legitiimsust.

Erinevused ja erijuhud

Mõnikord tekib olukordi, kus territoorium või valitsus on vaidlustatud (kontrollitud osaliselt või eraldi valitsevate jõudude poolt). Samuti on juhtumeid, kus mitu riiki teevad tihedat koostööd liitriigi või föderatsiooni moodustamiseks (nt Ameerika Ühendriigid). Lisaks võivad rahvused ja riigid olla omavahel kattuvad või lahknevad — mõnedes riikides on tugev rahvuslik ühtsus, teistes elab mitmeid rahvusi ja kultuure.

Riigi sümbolid ja õiguspõhimõtted

Riigile iseloomulikud on ka sümbolid (lipud, vapp, laulud) ning kirjapandud põhiseadus, mis määratleb riigi põhilised institutsioonid, kodanike õigused ja kohustused. Need aitavad tagada stabiilsust, õiglust ja rahvuslikku identiteeti.

Kokkuvõttes on riik kompleksne institutsionaalne süsteem, mille eesmärk on korraldada ühiskonnaelu, tagada turvalisus ja luua raamistiku inimestele elamiseks, töötamiseks ja suhtlemiseks nii sisemiselt kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Thomas Hobbesi raamatu "Leviathan" illustratsioon.Zoom
Thomas Hobbesi raamatu "Leviathan" illustratsioon.

Ajalugu

Varajased riigid

Esimesed riigid olid lihtsalt inimasulad. Rühm koos tegutsevaid talupoegi ja kaupmehi võis olla "riigid", sest inimesed said neid kontrollida ja kaitsta.

Organiseeritumad riigid võivad olla monarhiaid, nagu näiteks varane Egiptus vaarao ajal. Sellele järgnesid suuremad, rohkem sõjaväelistel alustel põhinevad riigid, nagu Babüloonia impeerium või Rooma impeerium. Kõige kuulsamad varajased riigid olid aga Vana-Kreeka riigid, kus oli vabadus, kirjandus ja demokraatia.

Sõjaväest kaasaegse riigini

Kui sõjaväel põhinev riik, Rooma impeerium, langes, loodi palju väikesi riike, millest igaüks oli samuti sõjaväel põhinev ja mida kontrollis kuningas. Need riigid ei töötanud sageli koos ja sõda möllas. Kui aga inimesed riigi sees ise hakkasid sõdima (mida nimetatakse kodusõjaks), pidid kuningad sõlmima rahu ja alustama parlamente.

Kaasaegsed riigid

Kaasaegsed riigid hakkasid peagi, 15. sajandi lõpus, tekkima. Peamised riigid Euroopas olid:

Kõik need riigid püüdsid oma poliitikat ja majandust parandada ning muutusid üha enam tänapäeva riikide sarnaseks. Nad kujundasid oma maadele korralikud piirid ja töötasid rohkem koos riigisisese võimuga, näiteks kiriku või aadliga. Nad lõid armeed, maksusüsteemid ja saatkonnad, mis kõik aitasid neid võimsamaks ja stabiilsemaks muuta.

Riigi (valitsuse) positsioon majandusesZoom
Riigi (valitsuse) positsioon majanduses

Erinevad riigitüübid

Riigitüübid võib jagada kahte kategooriasse: demokraatia ja diktatuur. Kuid see, et rühm riike on kõik demokraatlikud, ei tähenda, et nad järgivad samu reegleid. Iraan, Pakistan, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ameerika Ühendriigid on kõik riigid. Igaüks neist peab ennast demokraatlikuks. Igaühel neist on aga erinev ettekujutus sellest, mida demokraatia tegelikult tähendab.

Sama "kategooria" eri olekud võivad ka erinevalt toimida. Näiteks kaks demokraatlikku riiki võivad olla üsna erinevad, kui ühel on hästi koolitatud politsei või sõjavägi, teisel aga mitte. Seega ütleb sõna "riik" meile ainult seda, millist tüüpi valitsemist see riik järgib (demokraatlik või diktatuur), kuid ei ütle meile riigi enda kohta.

Riigi alamkategooriad

Demokraatiast ja diktatuurist hargnevad paljud riigitüübid. Peamised neist on pluralism, marksism ja institutsionalism.

Pluralism

Pluralism on olnud Ameerika Ühendriikides väga populaarne. See näitab riiki kui neutraalset kohta, kus lahendatakse teiste riikide vahelisi vaidlusi. Pluralism ütleb meile, et kõik inimesed ei ole võrdsed, kuid lubab siiski igal inimrühmal öelda riigile, mida teha. Seda riigitüüpi nimetatakse polüarhia.

Ka pluralistlikus riigis on poliitika, sõjavägi ja majandus ühendatud ja töötavad koos. See tähendab, et kogu võim riigis on "hajutatud" seal elavate inimeste vahel.

Marksism

Marksism oli Euroopas 1960. ja 1970. aastatel populaarne. Selle algatasid Karl Marx ja Friedrich Engels. Marksism lükkab tagasi idee, et riik on olemas kõigi selles elavate inimeste jaoks, ja kindlasti ei ole see neutraalne koht vaidluste lahendamiseks.

Marksistliku riigi peamine ülesanne on kaitsta kapitalistide teenitud kasumit ja aidata inimestel sõlmida lepinguid, et hoida majandus riigis õiglasena. See on hea mõte, kuid inimesel, kes toodangu või lepingute abil raha teenib, on võim nende inimeste üle, kes ei teeni nii palju raha kui tema. See tähendab, et töölisklassil (inimestel, kes töötavad tehastes jne.) ei ole peaaegu üldse võimu, kuid inimestel, kellele tehased kuuluvad, on palju võimu. Põhimõtteliselt selle asemel, et anda võim kõigile, nagu seda oleks polüarhia, on võim ainult väikesel osal inimestest.

Institutsionalism

Nii marksismi kui ka pluralismi riigid peavad reageerima inimrühmade tegevusele riigis endas. Institutsionalistlikud riigid ei näe endid "instrumentidena", mida tuleb kontrollida, vaid pigem lihtsalt geograafiliste piirkondadena. Sellel alal moodustavad inimesed lihtsalt ise gruppe. Institutsionalistlik riik võib koosneda nii marksistlikest kui ka pluralistlikest inimestest, kes mõlemad on võimelised ennast kontrollima ja mitte mõjutama teisi riigi osapooli.

Anarhism

Anarhism on see, kui grupp inimesi on täiesti vaba ja ei usu üldse riigi olemasolusse. Anarhistid sarnanevad paljuski marksistidele, sest nad ei usu, et kõik inimesed on võrdsed, kuid nad usuvad (vastupidiselt marksistidele), et riik võib toimida ilma igasuguste organisatsioonideta. Seadus ja kord ei ole vajalikud.

Anarhistid (nagu Bakunin ja Kropotkin 19. sajandil) tahavad sageli marksismi vormi, kuid ignoreerivad mõningaid nende reegleid. Nad tahavad, et töölised majandaksid end ise ja saaksid lihtsalt palka selle eest, mida nad teevad, selle asemel, et saada palka.

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on riik poliitikas?


V: Poliitikas on riik riik, mis kontrollib geograafilist piirkonda või territooriumi.

K: Millised on riikide kolm peamist omadust?


V: Riikide kolm peamist tunnust on kontroll geograafilise ala või territooriumi üle, rahvas (riigi elanikkond) ja institutsioonid, millel on õigus teha seadusi.

K: Millised on mõned valitsemisvormid, mida riigid võivad omada?


V: Mõned valitsemisvormid, mida riigid võivad omada, on vabariigid ja monarhia.

K: Kuidas moodustavad riigid oma riigid?


V: Riigid võivad moodustada oma riigid, tehes koostööd, et luua üks ühtne riik.

K: Kas relvajõud, avalik teenistus, õigus ja politsei on enamikus riikides ühised?


V: Jah, ka enamikus riikides on relvajõud, tsiviilteenistus, õigus ja politsei.

K: Kas mitu riiki saavad koos töötada, et moodustada üks riik?


V: Jah, mitu riiki võivad koos töötada, et moodustada üks riik, näiteks Ameerika Ühendriigid.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3