Palk ehk töötasu — määratlus, tüübid, miinimumpalk ja ajalugu
Palk ehk töötasu: mõisted, tüübid, miinimumpalk ja ajalooline areng — kiire ülevaade õigustest, tasustamisviisidest ja tööturu mõjutajatest.
Palk on raha, mida tööandja maksab töötajale töö eest. See võib olla lepingus kokku lepitud regulaarne tasu (näiteks kuupalk) või tasu tehtud töö või aja eest (näiteks tükitasu või tunnipalk). Palk võib olla bruto- või netosumma: brutopalk on töötasu enne makse ja tasusid, netopalk on see, mis töötaja pangakontole laekub pärast maksude ja sotsiaalmaksude mahaarvestamist. Lisaks rahalisele tasule võivad töötajale kuuluda mitterahalised hüved (nt tervisekindlustus, firmaauto, täiendkoolitused).
Palgatöö on kõige tavalisem töösuhetes esinev töövorm, mistõttu kasutavad inimesed mõnikord üheselt mõistetavaid sõnu nagu „palk” ja „töötasu”. Seetõttu viitab termin "palk" mõnikord kõikidele töötajate tasustamise vormidele. Terminid ja tasuliigid võivad siiski erineda: näiteks tasustatakse tööd tükitasu, tunnitasu või komisjonitasuna. Komisjonitasu on tavaliselt tulemustele või müügile põhinev lisatasu, samas kui palga puhul maksab tööandja korrapäraselt kokkulepitud summat (näiteks nädalas või kuus), mis ei pruugi ühe-ühele sõltuda igast töötunnist või iga konkreetse tööühiku valmisdamisest. Palgatöötajad võivad saada ka "jootraha", mida maksavad otse kliendid, kuid need summad ja nende õiguslik staatus sõltuvad riigi ja tööandja reeglitest. Mõned palgatöötajad saavad ka seadusega või töölepinguga ette nähtud hüvitisi nagu põhipuhkust ja haiguspuhkust, teistel töösuhete vormidel neid hüvesid ei pruugi olla.
Tüübid ja maksmise viisid
Palka makstakse tavaliselt tunnipõhiselt (tunnipalk) või kindla perioodi alusel (päevapalk, nädalapalk, kuupalk). Lisaks on levinud tükitasu (kasu tööühiku kohta) ning tulemustasu ja komisjonitasu. Palgamäära mõjutavad mitmed tegurid:
- Majanduse turujõud — pakkumine ja nõudlus tööjõuturul; üleüldine tööjõu nappus või küllastus mõjutab palgataset.
- Seadusandlus — tööõigus, maksureeglid ja kollektiivlepingud määravad miinimumnõudeid ja lisatasusid (näiteks ületunnid).
- Kultuur ja traditsioonid — eri riikides võivad traditsioonid ja sotsiaalne struktuur määrata palgasüsteemide erisusi; näiteks töökogemuse ja vanuse kaalumine mõnes kultuuris.
Erinevates riikides võivad eelistused erineda: turujõud võivad domineerida rohkem Ameerika Ühendriikides, samas kui mõnes Aasia riigis, nt Jaapanis, mängivad suuremat rolli traditsioonid ja elukogemuse arvestus. Lisaks reguleerivad paljusid palgiküsimusi riiklikud normid — paljudes riikides kehtib seadusega miinimumpalk, mida kõik tööandjad peavad järgima, et kaitsta töölisklassi ja väiksema sissetulekuga töötajaid.
Miinimumpalk
Miinimumpalk on seadusega või kollektiivlepinguga määratud madalaim lubatud töötasu tunnis või kuus. Selle eesmärk on tagada töötajatele minimaalne elatustase ja vähendada töötajate ärakasutamise riski. Miinimumpalga suurus ning selle regulatsioonide ulatus varieeruvad riigiti: mõnes riigis on riiklik miinimumpalk, teistes reguleerivad palgasid sektori- või piirkonnapõhised kollektiivlepingud. Miinimumpalga tõstmisel on majanduslikud mõjud nii positiivsed (sissetuleku kasv ja vaesuse vähenemine) kui ka potentsiaalselt negatiivsed (ettevõtete tööjõukulusid suurendav mõju, võimalikud töökohtade vähenemised), mistõttu otsused nõuavad sageli kompromisse ja analüüsi.
Ajalugu
Palkade ja tasustamise kujulised kokkulepped on olemas olnud väga kaua. Palka maksti juba Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajal ning ka keskajal. Töötasu vormid ja maksmise viisid on ajalooliselt muutunud koos tööstuse ja ühiskonnakorralduse arenguga: põllumajandusest ja käsitööst läks tööjaotus üle tööstusajastu masstootmisele, mis tõi kaasa palgatöö laialdasema leviku ning vajaduse seadusandluse ja tööõiguse järele. 19. ja 20. sajandil hakkasid töövõimalused ja palgahierarhiad ning liikumised, nagu ametiühingud, kujundama tänapäevaseid palga- ja töötingimusi.
Lisateave ja täpsemad õiguslikud nüansid sõltuvad konkreetse riigi seadustest, kollektiivlepingutest ning töösuhte liigist. Kui soovite, võin lisada näited miinimumpalga tasemetest eri riikides, selgitada brutopalgast netopalgaks ümberarvestust või kirjeldada sagedasemaid palgatingimusi töölepingus.
Küsimused ja vastused
K: Mis on palk?
V: Palk on raha, mida tööandja maksab töötajale töö eest.
K: Mille poolest erineb palk palgast või komisjonitasust?
A: Palk on see, kui tööandja maksab korrapäraselt kokkulepitud summat sõltumata töötundidest või tehtud töö mahust, samas kui komisjonitasu on tavaliselt lisatasu, mis põhineb töötaja või toote tulemuslikkusel.
K: Kas palka makstakse tavaliselt tunnipõhiselt?
V: Jah, palka makstakse tavaliselt tunnipõhiselt ja seda nimetatakse tunnipalgaks. Levinud on ka veel päevapalk.
K: Millised tegurid võivad mõjutada palgamäära?
V: Palgamäära võivad mõjutada turujõud (pakkumine ja nõudlus), seadused ja traditsioonid.
K: Kas on olemas selline asi nagu miinimumpalga määr?
V: Jah, paljudes riikides on seadustega kehtestatud miinimumpalga määr, mida kõik tööandjad peavad oma töötajatele maksma. See tähendab, et tööandjad ei saa töötajatele maksta sellest määrast madalamat palka, kuid nad võivad neile maksta sellest kõrgemat palka. Miinimumpalga määr on olemas selleks, et kaitsta töölisklassi.
K: Millal hakkasid inimesed esimest korda oma töö eest palka saama?
V: Inimesed said oma töö eest palka juba Vana-Egiptuses, Vana-Kreekas ja Vana-Roomas nn Keskmise Kuningriigi ajal.
Otsige