Katariina II (Katariina Suur) — Venemaa keisrinna ja 18. sajandi vallutaja
Katariina II — Venemaa keisrinna ja 18. sajandi vallutaja: riigipööre, võimu tugevnemine ja laienemine Osmanite ning Poola‑Leedu vastu. Avastage tema pärand.
Venemaa Katariina II (ka Katariina Suur või Jekaterina Aleksei'evna) (21. aprill 1729 Stettin, Saksamaa - 17. november 1796 Tsarskoje Selo, Venemaa) oli Venemaa keisrinna. Ta tuli võimule riigipöörde teel, millega kõrvaldati tema abikaasa, kes tapeti.
Katariina suurendas oluliselt krooni võimu. Sõdades Osmanite impeeriumi ja Poola-Leedu Ühenduse vastu vallutas ta palju maad läänes ja lõunas. Katariina valitsemise ajal sai Venemaast tugev jõud Euroopas.
Sünniaeg ja taust
Katariina sündis saksa aadliperekonnas nimega Sophie Auguste Frederike von Anhalt-Zerbst. Noorena saabus ta Venemaale, võttis vastu õigeusu usu ja uue nime Jekaterina Aleksei'evna. Ta abiellus troonipärija Peeter (hilisema Peeter III-ga) ja sattus seeläbi Venemaa kõrgemasse poliitikasse.
Võimule tulemine
1762. aastal organiseeris Katariina riigipöörde, mis tõukas troonilt tema abikaasa. Peeter III arreteeriti ja mõisteti lühikese aja möödudes, tema surm jääb paljuski spekulatsioonide ja vastuoluliste allikate valda. Pärast seda krooniti Katariina keisrinnaks ja alustas oma iseseisvat valitsemist.
Valitsemispoliitika ja siseuudistused
Katariina propageeris end sageli valgustusajastu põhimõtete toetajana: ta luges ja vahetas kirju Euroopa filosoofidega (nt Voltaire), tellis õiguslike ja administratiivsete reformide projekte ning toetas hariduse arengut. Samas oli tema valitsemine absoluutne — ta säilitas ja mõnikord tugevdas aadli privileege ning talupoegade olukord jäi peaaegu muutumatuks, mis lõi sotsiaalse pinge.
- Õigus- ja haldusreformid: Katariina käivitas Nakazi (õigusliku juhendi) koostamise, millele mõjutasid Montesquieu ja teised valgustusajastu mõtlejad. Kuigi paljud ideed jäid teoreetilisteks, algatati kodanike õigustega seotud arutelusid.
- Haridus ja kultuur: asutati naiste õppeasutusi (näiteks Smolny), toetati ülikoole, teadust ja kunstikogusid. Tema ajal algas Hermitage'i kunstikogu kujunemine.
- Majandus ja administratsioon: edendati keskvalitsuse ja bürokraatia toimimist, julgustati talupiirkondade koloniseerimist lõunas ja läänes ning arendati sadamaid ja kaubandust.
Välispoliitika ja sõjad
Katariina poliitika suunas Venemaa aktiivselt laienema ja kindlustama oma positsiooni Musta mere piirkonnas ning Ida-Euroopas. Tema valitsemise ajal toimusid mitmed olulised sõjad ja territoriaalsed muutused:
- Võitlused Osmanite impeeriumiga: kaks suuremat sõjategevuse lainet (1768–1774 ja 1787–1792) tõid Venemaale olulisi võite. 1774. aasta Rahu Küçük Kaynarca (Küçük Kaynarca) järel sai Venemaa tähtsaid õigusi Musta mere regioonis ning 1783 annekteeriti Krimm ametlikult Venemaa osaks.
- Poola osadeks jagamine: Katariina osales koos Preisimaa ja Austria monarhidega Poola-Leedu kolmes jagamises (1772, 1793, 1795), mille tulemusena omandas Venemaa suuri alasid läänepiirkonnas ja Kesk-Euroopas.
- Muud tagajärjed: Venemaa sõjaline ja diplomaatiline edu muutis selle oluliseks jõuks Euroopa poliitikas ja andis aluse edasiseks ekspansioonile Caspi meri–Must meri suunal.
Sisesed konfliktid ja mässud
Katariina edusammudega kaasnes ka vastureaktsioon. Võimendunud rivaalitsemine ja talupoegade olukorra jätkumine viisid suure mässuni — Pugatsovi ülestõus (1773–1775), mis ähvardas õõnestada keskvalitsust ja sundis valitsust tugevdama sõjalist vastust ning administratiivset kontrolli maaelanike üle.
Kultuuriline pärand
Katariina oli aktiivne kunstide ja teaduse patron. Tema ajal kasvasid Peterburi ja Tsarskoje Selo tähtsus; loodud said uued muuseumid, teatrid ja haridusasutused. Ta korjas suure kunstikogu, mis hiljem kujunes üheks Hermitage'i tuumikuks. Katariina inglise ja prantsuse mõtlejatega peetud kirjavahetus aitas levitada valgustuslikke ideid Venemaal, kuigi tema praktika oli sageli pragmaatiline ja enesekaitsev.
Surm ja pärand
Katariina suri 17. novembril 1796. Pärast tema surma tõusis troonile tema poeg Paul I, kelle suhe ema pärandiga oli keeruline. Katariina pärand on mitmetahuline: ta tugevdas Venemaa riiklikku võimu ja muutis riigi oluliseks Euroopa suurriigiks, edendas kultuuri ja moderniseerimist, kuid samal ajal ei lahendanud (ja mõnikord süvendas) sotsiaalseid ebavõrdsusi, eriti talupoegade olukorda.
Kiired faktid
- Sünninimi: Sophie von Anhalt-Zerbst
- Valitsusaeg: 1762–1796
- Olulised vallutused: Krimmi anneksioon (1783), osalemine Poola jagamistes
- Kuulus pärand: Hermitage'i kogud, reformiprojektid ja suurenenud roll Euroopa poliitikas
Katariina II jääb ajalukku kui valgustunud absoluutne valitseja: ambitsioonikas reformija ja ekspansionist, kelle teod muutsid Venemaad geopoliitiliselt tähtsaks, kuid kelle poliitika mõnes valdkonnas süvendas sisemisi vastuolusid.
Katariina II Venemaa
Varajane elu
Katariina sündis Stettinis, mis kuulus tol ajal Preisimaa Kuningriigi koosseisu. Ta oli Anhalt-Zerbsti prints Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsess Johanna Elizabethi tütar. Tal oli viis venda ja õde. Ta abiellus viieteistkümneaastaselt Peeter III-ga (kes nagu Katariina oli sakslane) ja sai 32-aastaselt Venemaa keisrinna. Ta omandas hariduse kolmes keeles (vene, saksa ja prantsuse keeles). Ta kasvas üles luterliku (protestantliku) usuna. Kui ta abiellus Peetriga, läks ta üle vene õigeusu kirikusse.
Abielu
Katariina abielu olevat olnud truudusetu ja häiritud. Peetril ja Katariinal olevat mõlemal olnud mitu armukest. Pärast seda, kui nad olid olnud üheksa aastat abielus, sünnitas Katariina poja Pauluse. Paul sündis 1. oktoobril [O.S. 20. septembril] 1754. Mõlemad vanemad aktsepteerisid teda kui seaduslikku last, kuigi oli kuulda, et Katariina oli olnud truudusetu. Katariinal oli ka tütar Anna, kes sündis 1757. aastal. Anna suri 1759. aastal. Katariina ja Peteri suhe oli väga keeruline. Kui Peeter suri, jäi Katariina Venemaad üksi valitsema. Katariinal oli palju armastajaid, ilmselt raske abielu tõttu. Teada on üle kahekümne armukese. Mõned neist tunduvad olevat tähtsamad:
- Krahv Serge Saltõkov oli tema esimene armuke ja tõenäoliselt Pauli isa.
- krahv Stanisław August Poniatowski sai Katariina abiga Poola kuningaks.
- Krahv Grigori Orlov oli koos oma venna Aleksei Grigorjevitš Orloviga üks Peeter III vastu suunatud riigipöörde juhtfiguure. Nad kinkisid Katariinale ka Orlovi teemandi. See teemant pandi hiljem Venemaa skeptrisse.
- Vürst Grigori Potjomkin oli sõjaväes väga edukas. Ta käivitas Musta mere laevastiku, asutas sellised linnad nagu Sevastopol või Herson. Ta olevat olnud Katariina tõeline armastus. Nad olevat isegi salaja abiellunud.
- Krahv Platon Zubov oli tema viimane armastus. Kui ta suri 67-aastaselt, ei olnud ta isegi mitte 40-aastane.
Reign
Kuus kuud pärast Peetri troonile asumist korraldas Katariina paleepöörde, et teda kukutada. Küsimus, kes ta tappis ja miks, on siiani palju kõneainet pakkuv. Avalikkus imetles Katariinat väga. Ta tegeles palju välisasjadega, sealhulgas eduka Vene-Türgi sõjaga, millega Venemaa jaoks vallutati uusi alasid.
Surm
Katariina sai 16. novembril [O.S. 5. novembril] 1796 insuldi. Insuldi tõttu kaotas ta teadvuse. Ta suri oma voodis kell 9.20 järgmisel õhtul, kui ta oli veel teadvuseta. Katariina maeti Peterburi Peeter-Pauli katedraali.
| Ametiasutuste kontroll |
|
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Venemaa Katariina II?
V: Katariina II Venemaa (ka Katariina Suur või Jekaterina Aleksei'evna) oli Venemaa keisrinna.
K: Millal ja kus ta sündis?
V: Ta sündis 21. aprillil 1729 Saksamaal Stettinis.
K: Kuidas ta jõudis võimule?
V: Ta tuli võimule riigipöörde teel, millega ta kõrvaldas oma abikaasa, kes tapeti.
K: Milliseid muudatusi tegi ta oma valitsemise ajal?
V: Tema valitsemise ajal suurendas ta oluliselt krooni võimu ja laiendas Venemaa territooriumi sõdade kaudu Ottomani impeeriumi ja Poola-Leedu krahvkonna vastu. See muutis Venemaa tugevaks võimuks Euroopas.
K: Kus suri Katariina?
V: Ta suri 17. novembril 1796 Venemaal Tsarskoje Selos.
Küsimus: Mis tiitel on antud Venemaa Katariina II-le?
V: Teda tuntakse ka kui Katariina Suurt või Jekaterina Aleksei'evna.
Otsige