Karl Suur — frankide kuningas ja Püha Rooma keiser (748–814)
Karl Suur (748–814) — frankide kuningas ja Püha Rooma keiser: avasta tema elulugu, valitsemine, 800. aasta kroonimine ja Karolingide pärand.
Karl Suur (ladina: Carolus Magnus, ingl: Karl Suur, saksa: Karl der Große, hollandi: Karel de Grote) (umbes 2. aprill 748 - 28. jaanuar 814) oli frankide kuningas ja Püha Rooma keisririigi esimene keiser. Ta krooniti keisriks 800. aasta jõulupühal. Ta oli Karolingide dünastia kuninga Pippin III vanem poeg. Kui Pippin suri, valitsesid Karl Suur ja tema vend Carloman koos. Kui Carloman 771. aastal suri, sai Karl Suurest frankide ainuvalitseja.
Varane elu ja võimuletulek
Karl Suure sünniaeg ei ole täpselt teada; traditsiooniliselt on viidatud umbes 748. aastale, kuid mõnede allikate järgi võib ta olla sündinud varem. Ta oli Pippin III (Pippin lühike) ja Bertrada de Laoni poeg. Kui Pippin suri, jagasid pojad algselt võimu, kuid Carlomani surm 771. aastal tegi Karlist ainuvalitseja Frankia lääne- ja keskosades. Tema võimu aluseks sai nii sõjaline vägi kui ka tihe liit kirikuga.
Sõjalised vallutused ja riigi laienemine
Karl Suur laienes järjekindlalt: tema võimu alla läksid praeguse Prantsusmaa, Saksamaa suuremad osad, Madalmaad, Belgia, Itaalia põhjaosa ja osa Hispaania põhjast. Suurimad sõjalised kampaaniad olid:
- Sakside sõjad (772–804) — pikk ja kohati väga vägivallaline sõjadessarja, mille käigus Sakside maa liideti Frankide riiki ja sakslaste ristiusustamine kiirenes. Allikad mainivad ka vägivaldseid repressioone (näiteks Verdeni sündmus 782), mille tõlgendamisel on historioograafias erimeelsusi.
- Lombardide kuningriigi alistamine (773–774) — Karl kukutas Lombardide kuninga Desideriuse ja võttis endale ka Lombardia kuninga tiitli.
- Seaduspärased sõjalised retked Hispaania põhjaossa; kuulsaim episood on 778. aasta Roncevaux' oru lahing, mida on kuulsusrikkalt töödelnud eeposes "Rolandi laul".
Poliitika, valitsemine ja reformid
Karl Suur viis läbi mitmeid administratiivseid ja õigussüsteemi reforme, et paremini hallata suurt riiki. Peamised meetmed:
- Maakondade ja kohtute korraldus: ta kinnistas comites ehk maakondade kuberneride rolli ja kasutas vastavalt vajadusele ka keisrilikke saadikuid (missi dominici), kes kontrollisid kuberneride tööd.
- Õiguse ja seaduste kokkupanek: ilmusid kompromissid ja kapitulaarid — Karl Suure käsul koostatud korraldused ja seadusekohad, mis rakendusid üle riigi.
- Majanduslikud reformid: sündis ühetaoline rahaühik (denaar) ja püüti standardiseerida mõõtühikuid ning maksukogumise korda.
Kultuuriline taassünn ja haridus
Üks Karl Suure olulisemaid pärandeid on nii‑öelda Karolingide renessanss — kultuuri ja õppeelu elavdamine. Tema palees Aachenis (Aix-la-Chapelle) koondasid tööd mõjukad õpetlased, näiteks Alcuin Yorkist, kes aitasid reformida kiriklikku õpetust, õppekavasid ja käsikirjakultuuri. Karl toetas ka kloostreid ja mungaõpinguid, algatati kirjutusmalle, mis hiljem arenesid Carolingian minuscule'iks — selgeks ja loetavaks kirjatüübiks, mis edendas tekstide säilimist ja paljundamist.
Suhted kirikuga ja kroonimine
Karl Suur oli tihedalt seotud paavstiga ning usulis-poliitiline liit mängis keskset rolli tema võimu tugevdamisel. 25. detsembril 800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Püha Rooma keisriks Roomas Saint Peteri basiilikas. See sündmus tähistas ida‑lääne võimu suhet ja tekitas pikaajalisi diplomaatilisi tagajärgi, sest Ida-Rooma (Bütsants) pidas end roomlaste järglaseks. Kroonimine andis Karlile kõrgeima ilmaliku ja rituaalse staatusi ning kinnitas tema rolli kristliku Lääne kaitsjana.
Pärand ja surm
Karl Suur suri 28. jaanuar 814 ja maeti Aacheni kabelisse, mille ta oli ehitanud palatinaataaseme sümbolina. Tema pojast Louis the Pious (Liudvik Hea) sai järglane, kuid pärast Liudviku surma jagunes impeerium ja lõpuks viis 843. aasta Verduni leping Karolingide impeeriumi külgede lõhkendumiseni.
Karl Suur on ajaloos mälestatud nii suure poliitilise üksuse loojana kui ka kultuurilise uuendajana. Teda on nimetatud tihti kui "Euroopa isa", sest tema valitsemine aitas ühendada ja stabiliseerida mitut lääne‑euroopa piirkonda, samas kui tema juhtimisviis ja meetodid (ka sunniviisiline kristianiseerimine) on olnud ajaloolases diskussioonis ja kriitika objektiks.
Mõju ja tähendus
- Karl Suure valitsemise mõju ulatus kiriku ja riigi suhete, õiguskorra ja hariduse valdkondadesse — paljud tema reformide alused mõjutasid keskaja poliitikat ja kirikulist elu.
- Temast kujunes keskajal ja varauusajal oluline sümbollegitimatsioon — hilisemad kuningad ja keisrid osutasid sageli oma võimu õigustamisel Karlile kui eeskujule.
- Ajalooline hindamine on mitmetahuline: ühelt poolt vastutab ta suure territoriaalse ja kultuurilise ühtsuse eest, teiselt poolt kritiseeritakse tema meetodeid kohalike rahvaste suhtes ja sunniviisilist ristiusustamist.
Märkused: Karl Suure elu ja teod põhinevad mitmetel keskaegsetel allikatel, eelkõige kuningliku Frankide kroonika ja kapitulaaride kirjaoskavatel tõlgendustel. Mõnede sündmuste täpsed detailid — näiteks tema sünniaeg ja teatud vägivallategude ulatus — on ajaloolaste vahel vaidluse all.
Karl Suur ja paavst Adrian I.
Life
Frangid - üks germaani rahvastest, kes olid oma kodud üle Reini jõe Rooma impeeriumi sisse viinud, kui see oli lagunemas - olid 700. aastaks Gallia ja suure osa Reini jõest ida pool asuva Germania valitsejad. Nad kaitsesid ka paavstiriiki ja roomakatoliku usku. Kui nende kuningas Pepin Lühike suri, valiti tema pojad Karl Suur ja Carloman kuningriiki jagama. Nad jagasid selle kahte ossa: üks pool Karl Suure ja teine Carlomani jaoks. Carloman suri 4. detsembril 771, jättes Karl Suure kogu Frangi kuningriigi juhiks.
Alates 768. aastast oli ta frankide kuningas ja alates 774. aastast langobardide kuningas. Paavst Leo III kroonis ta 800. aastal jõulupühal Roomas Imperator Augustuseks (keisriks), millega algas Püha Rooma impeerium, millest loodeti saada omamoodi teine Lääne-Rooma impeerium (samal ajal kui Bütsantsi Konstantinoopolis hoiti endiselt üleval Ida-Rooma impeeriumi). Paljude sõdadega laiendas Karl Suur oma impeeriumi üle suure osa Lääne-Euroopast.
Karl Suur osales oma valitsemisaja jooksul paljudes sõdades. Ta on tuntud selle poolest, et ta kasutas oma mõõka "Joyeuse" kõigis kolmekümne aasta jooksul peetud sõdades ja 18 lahingus, milles ta osales. Samuti suutis ta lõpuks vallutada Saksimaa, mida Rooma keiser Augustus 800 aastat varem ei suutnud teha. Ta suutis sakslased katoliku ristiusku pöörata. Samuti lasi ta ehitada palju koole, et tema rahvas saaks õppida. Siiski tappis ta ka tuhandeid neid, kes ei pöördunud.
Surm
Karl Suure poliitika ja plaanid ebaõnnestusid, mis tõi kaasa madala enesehinnangu. Tema viimased aastad veetis ta sügavas depressioonis voodis. Ta suri 814. aastal, jättes oma kuningriigi oma ainsale pojale, Louis Vagaarile. Karl Suure järeltulijaid nimetatakse Karolingideks. Tema suguvõsa suri välja Saksamaal 911. aastal ja Prantsusmaal 987. aastal.
Lahingud ja kampaaniad
- Saksi sõjad. Sakside sõjad, mida nimetatakse ka Sakside sõjaks või Sakside ülestõusuks, olid kolmekümne kolme aasta jooksul alates 772. aastast, mil Karl Suur tungis esimest korda Saksimaale, et seda vallutada,
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Karl Suur?
V: Karl Suur oli frankide kuningas ja esimene Püha Rooma keiser.
K: Milliste teiste nimede all oli Karl Suur tuntud?
V: Karl Suurt tunti ka kui Carolus Magnust, Karl Suurt, Karl der Große ja Karel de Grote.
K: Millal Karl Suurt keisriks krooniti?
V: Karl Suur krooniti keisriks 800. aasta jõulupühal.
Küsimus: Kes oli Karl Suure isa?
V: Karl Suure isa oli Karolingide dünastia kuningas Pippin III.
Küsimus: Kas Karl Suurel oli õdesid-vendi?
V: Jah, Karl Suurel oli noorem vend nimega Carloman.
K: Mis juhtus Karl Suure vennaga Carloman?
V: Carloman suri aastal 771, jättes Karl Suure ainsaks frankide valitsejaks.
Küsimus: Millal Karl Suur sündis ja millal ta suri?
V: Karl Suur sündis umbes 2. aprillil 748 ja suri 28. jaanuaril 814.
Otsige