Charlemagne }}
Karl Suur (ladina: Carolus Magnus, ingl: Karl Suur, saksa: Karl der Große, hollandi: Karel de Grote) (umbes 2. aprill 748 - 28. jaanuar 814) oli frankide kuningas ja Püha Rooma keisririigi esimene keiser. Ta krooniti keisriks 800. aasta jõulupühal. Ta oli Karolingide dünastia kuninga Pippin III vanem poeg. Kui Pippin suri, valitsesid Karl Suur ja tema vend Carloman koos. Kui Carloman 771. aastal suri, sai Karl Suurest frankide ainuvalitseja.
Karl Suur ja paavst Adrian I.
Life
Frangid - üks germaani rahvastest, kes olid oma kodud üle Reini jõe Rooma impeeriumi sisse viinud, kui see oli lagunemas - olid 700. aastaks Gallia ja suure osa Reini jõest ida pool asuva Germania valitsejad. Nad kaitsesid ka paavstiriiki ja roomakatoliku usku. Kui nende kuningas Pepin Lühike suri, valiti tema pojad Karl Suur ja Carloman kuningriiki jagama. Nad jagasid selle kahte ossa: üks pool Karl Suure ja teine Carlomani jaoks. Carloman suri 4. detsembril 771, jättes Karl Suure kogu Frangi kuningriigi juhiks.
Alates 768. aastast oli ta frankide kuningas ja alates 774. aastast langobardide kuningas. Paavst Leo III kroonis ta 800. aastal jõulupühal Roomas Imperator Augustuseks (keisriks), millega algas Püha Rooma impeerium, millest loodeti saada omamoodi teine Lääne-Rooma impeerium (samal ajal kui Bütsantsi Konstantinoopolis hoiti endiselt üleval Ida-Rooma impeeriumi). Paljude sõdadega laiendas Karl Suur oma impeeriumi üle suure osa Lääne-Euroopast.
Karl Suur osales oma valitsemisaja jooksul paljudes sõdades. Ta on tuntud selle poolest, et ta kasutas oma mõõka "Joyeuse" kõigis kolmekümne aasta jooksul peetud sõdades ja 18 lahingus, milles ta osales. Samuti suutis ta lõpuks vallutada Saksimaa, mida Rooma keiser Augustus 800 aastat varem ei suutnud teha. Ta suutis sakslased katoliku ristiusku pöörata. Samuti lasi ta ehitada palju koole, et tema rahvas saaks õppida. Siiski tappis ta ka tuhandeid neid, kes ei pöördunud.
Surm
Karl Suure poliitika ja plaanid ebaõnnestusid, mis tõi kaasa madala enesehinnangu. Tema viimased aastad veetis ta sügavas depressioonis voodis. Ta suri 814. aastal, jättes oma kuningriigi oma ainsale pojale, Louis Vagaarile. Karl Suure järeltulijaid nimetatakse Karolingideks. Tema suguvõsa suri välja Saksamaal 911. aastal ja Prantsusmaal 987. aastal.
Lahingud ja kampaaniad
- Saksi sõjad. Sakside sõjad, mida nimetatakse ka Sakside sõjaks või Sakside ülestõusuks, olid kolmekümne kolme aasta jooksul alates 772. aastast, mil Karl Suur tungis esimest korda Saksimaale, et seda vallutada,
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Karl Suur?
V: Karl Suur oli frankide kuningas ja esimene Püha Rooma keiser.
K: Milliste teiste nimede all oli Karl Suur tuntud?
V: Karl Suurt tunti ka kui Carolus Magnust, Karl Suurt, Karl der Große ja Karel de Grote.
K: Millal Karl Suurt keisriks krooniti?
V: Karl Suur krooniti keisriks 800. aasta jõulupühal.
Küsimus: Kes oli Karl Suure isa?
V: Karl Suure isa oli Karolingide dünastia kuningas Pippin III.
Küsimus: Kas Karl Suurel oli õdesid-vendi?
V: Jah, Karl Suurel oli noorem vend nimega Carloman.
K: Mis juhtus Karl Suure vennaga Carloman?
V: Carloman suri aastal 771, jättes Karl Suure ainsaks frankide valitsejaks.
Küsimus: Millal Karl Suur sündis ja millal ta suri?
V: Karl Suur sündis umbes 2. aprillil 748 ja suri 28. jaanuaril 814.
