Karl Suur (ladina: Carolus Magnus, ingl: Karl Suur, saksa: Karl der Große, hollandi: Karel de Grote) (umbes 2. aprill 748 - 28. jaanuar 814) oli frankide kuningas ja Püha Rooma keisririigi esimene keiser. Ta krooniti keisriks 800. aasta jõulupühal. Ta oli Karolingide dünastia kuninga Pippin III vanem poeg. Kui Pippin suri, valitsesid Karl Suur ja tema vend Carloman koos. Kui Carloman 771. aastal suri, sai Karl Suurest frankide ainuvalitseja.

Varane elu ja võimuletulek

Karl Suure sünniaeg ei ole täpselt teada; traditsiooniliselt on viidatud umbes 748. aastale, kuid mõnede allikate järgi võib ta olla sündinud varem. Ta oli Pippin III (Pippin lühike) ja Bertrada de Laoni poeg. Kui Pippin suri, jagasid pojad algselt võimu, kuid Carlomani surm 771. aastal tegi Karlist ainuvalitseja Frankia lääne- ja keskosades. Tema võimu aluseks sai nii sõjaline vägi kui ka tihe liit kirikuga.

Sõjalised vallutused ja riigi laienemine

Karl Suur laienes järjekindlalt: tema võimu alla läksid praeguse Prantsusmaa, Saksamaa suuremad osad, Madalmaad, Belgia, Itaalia põhjaosa ja osa Hispaania põhjast. Suurimad sõjalised kampaaniad olid:

  • Sakside sõjad (772–804) — pikk ja kohati väga vägivallaline sõjadessarja, mille käigus Sakside maa liideti Frankide riiki ja sakslaste ristiusustamine kiirenes. Allikad mainivad ka vägivaldseid repressioone (näiteks Verdeni sündmus 782), mille tõlgendamisel on historioograafias erimeelsusi.
  • Lombardide kuningriigi alistamine (773–774) — Karl kukutas Lombardide kuninga Desideriuse ja võttis endale ka Lombardia kuninga tiitli.
  • Seaduspärased sõjalised retked Hispaania põhjaossa; kuulsaim episood on 778. aasta Roncevaux' oru lahing, mida on kuulsusrikkalt töödelnud eeposes "Rolandi laul".

Poliitika, valitsemine ja reformid

Karl Suur viis läbi mitmeid administratiivseid ja õigussüsteemi reforme, et paremini hallata suurt riiki. Peamised meetmed:

  • Maakondade ja kohtute korraldus: ta kinnistas comites ehk maakondade kuberneride rolli ja kasutas vastavalt vajadusele ka keisrilikke saadikuid (missi dominici), kes kontrollisid kuberneride tööd.
  • Õiguse ja seaduste kokkupanek: ilmusid kompromissid ja kapitulaarid — Karl Suure käsul koostatud korraldused ja seadusekohad, mis rakendusid üle riigi.
  • Majanduslikud reformid: sündis ühetaoline rahaühik (denaar) ja püüti standardiseerida mõõtühikuid ning maksukogumise korda.

Kultuuriline taassünn ja haridus

Üks Karl Suure olulisemaid pärandeid on nii‑öelda Karolingide renessanss — kultuuri ja õppeelu elavdamine. Tema palees Aachenis (Aix-la-Chapelle) koondasid tööd mõjukad õpetlased, näiteks Alcuin Yorkist, kes aitasid reformida kiriklikku õpetust, õppekavasid ja käsikirjakultuuri. Karl toetas ka kloostreid ja mungaõpinguid, algatati kirjutusmalle, mis hiljem arenesid Carolingian minuscule'iks — selgeks ja loetavaks kirjatüübiks, mis edendas tekstide säilimist ja paljundamist.

Suhted kirikuga ja kroonimine

Karl Suur oli tihedalt seotud paavstiga ning usulis-poliitiline liit mängis keskset rolli tema võimu tugevdamisel. 25. detsembril 800 kroonis paavst Leo III Karl Suure Püha Rooma keisriks Roomas Saint Peteri basiilikas. See sündmus tähistas ida‑lääne võimu suhet ja tekitas pikaajalisi diplomaatilisi tagajärgi, sest Ida-Rooma (Bütsants) pidas end roomlaste järglaseks. Kroonimine andis Karlile kõrgeima ilmaliku ja rituaalse staatusi ning kinnitas tema rolli kristliku Lääne kaitsjana.

Pärand ja surm

Karl Suur suri 28. jaanuar 814 ja maeti Aacheni kabelisse, mille ta oli ehitanud palatinaataaseme sümbolina. Tema pojast Louis the Pious (Liudvik Hea) sai järglane, kuid pärast Liudviku surma jagunes impeerium ja lõpuks viis 843. aasta Verduni leping Karolingide impeeriumi külgede lõhkendumiseni.

Karl Suur on ajaloos mälestatud nii suure poliitilise üksuse loojana kui ka kultuurilise uuendajana. Teda on nimetatud tihti kui "Euroopa isa", sest tema valitsemine aitas ühendada ja stabiliseerida mitut lääne‑euroopa piirkonda, samas kui tema juhtimisviis ja meetodid (ka sunniviisiline kristianiseerimine) on olnud ajaloolases diskussioonis ja kriitika objektiks.

Mõju ja tähendus

  • Karl Suure valitsemise mõju ulatus kiriku ja riigi suhete, õiguskorra ja hariduse valdkondadesse — paljud tema reformide alused mõjutasid keskaja poliitikat ja kirikulist elu.
  • Temast kujunes keskajal ja varauusajal oluline sümbollegitimatsioon — hilisemad kuningad ja keisrid osutasid sageli oma võimu õigustamisel Karlile kui eeskujule.
  • Ajalooline hindamine on mitmetahuline: ühelt poolt vastutab ta suure territoriaalse ja kultuurilise ühtsuse eest, teiselt poolt kritiseeritakse tema meetodeid kohalike rahvaste suhtes ja sunniviisilist ristiusustamist.

Märkused: Karl Suure elu ja teod põhinevad mitmetel keskaegsetel allikatel, eelkõige kuningliku Frankide kroonika ja kapitulaaride kirjaoskavatel tõlgendustel. Mõnede sündmuste täpsed detailid — näiteks tema sünniaeg ja teatud vägivallategude ulatus — on ajaloolaste vahel vaidluse all.