Saksa-Rooma riik
Püha Rooma impeeriumi ei tohiks segi ajada Rooma impeeriumiga.
Püha Rooma keisririik (ladina keeles Romus Spiritus Sanctus) oli Kesk-Euroopas asuvate piirkondade ja vabade linnade rühm, mis kõik allusid keisrile, kelle valisid keisririigi piirkondade ja linnade vürstid ja kohtunikud. Kui Karl Suur suri, anti tema Frangi impeerium tema lastele ja jagati kolmeks eri riigiks: Lääne-Fraagia, Lotharingia ja Ida-Fraagia. Püha keisririik algas, kui Ida-Frangi keisriks sai Otto I 962. aastal, ja selle lõpetas Napoleon 1806. aastal. Keisrid väitsid, et nad on Karl Suure pärijad ja et keisririik pärineb aastast 800, mil Karl Suur sai Frangi keisriks.
16. sajandil pidi Püha Rooma keisririik (HRE) tegelema friiside mässuga, mida juhtisid Pier Gerlofs Donia ja Wijerd Jelckama. See kestis 1515. aastast kuni 1523. aastani.
17. sajandil purustas impeeriumi Kolmekümneaastane sõda (1618-1648). Ligi kolmkümmend protsenti impeeriumi elanikkonnast sai surma. Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik kaotas osa oma territooriumist.
Kuni 13. sajandini oli Püha Rooma impeerium võimas. Hiljem hakkasid kõik keisririigi sees olevad hertsogkonnad ja krahvkonnad saama rohkem võimu. Lõpuks oli keisritel enam vähe tegelikku võimu ja riik eksisteeris ainult nimeliselt. Viimane keiser kaotas impeeriumi 1806. aastal Napoleoni sõdade ajal.
Voltaire, 18. sajandi prantsuse filosoof, naljatas kunagi, et see rahvas ei ole ei püha, ei Rooma ega impeerium.
Poliitika
Impeerium oli tegelikult germaani, mitte rooma, sest see asus peamiselt praeguse Saksamaa ja Austria aladel. See ei olnud tegelikult püha, sest pärast Karl V. 1530. aastat ei krooninud paavst enam ühtegi keisrit. See oli tegelikult impeerium ainult nime poolest: territooriumid, mida see hõlmas, olid enamasti iseseisvad. Keisririigil oli oma keskvalitsus ja relvajõud, mis tegutsesid ühtse tervikuna. Enne selle langemist 1806. aastal valitses seda Habsburgide suguvõsa. Napoleon sundis keisrit loobuma, kui Prantsusmaa hakkas Esimese Prantsuse keisririigi ajal Püha Rooma keisririiki vallutama. Keiser tegi end Austria keisriks ja lõpetas Püha Rooma keisririigi.
Püha Rooma keisririik ei olnud väga tsentraliseeritud riik nagu enamik tänapäevaseid riike. Selle asemel jagunes see kümneteks - lõpuks sadadeks - üksikuteks üksusteks, mida valitsesid kuningad, hertsogid, krahvid, piiskopid, abtid ja muud valitsejad. Neid tunti ühiselt vürstidena. Mõnda piirkonda valitses otse keiser. Keiser ei saanud mingil ajal lihtsalt dekreete välja anda ja iseseisvalt valitseda impeeriumi üle. Tema võimu piirasid rangelt erinevad kohalikud valitsejad.
Keisririik oli üks väheseid riike Euroopas, kus valitsemiskorras oli monarhia. See tähendas, et keisri valis väike rühm vürstivalitsejaid. Üldine tava oli lihtsalt surnud keisri või keisrinna troonipärija valimine.
Impeeriumi kaart.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on Püha Rooma impeerium?
V: Püha Rooma keisririik oli Kesk-Euroopas asuvate piirkondade ja vabade linnade rühm, mis allus keisrile, kelle valisid keisririigi piirkondade ja linnade vürstid ja magistraadid.
K: Millal see algas?
V: Püha Impeerium sai alguse, kui Otto I Ida-Frangi keisriks sai 962. aastal.
K: Kes selle lõpetas?
V: Viimane keiser Napoleon kaotas impeeriumi 1806. aastal Napoleoni sõdade ajal.
K: Kuidas on see seotud Karl Suurega?
V: Keisrid väitsid, et nad on Karl Suure pärijad ja et keisririik pärineb aastast 800, mil Karl Suur sai Frangi keisriks.
K: Mis juhtus Kolmekümneaastase sõja ajal?
V: Selle sõja ajal (1618-1648) hukkus peaaegu kolmkümmend protsenti keisririigi elanikkonnast ja osa selle territooriumist kaotati.
K: Kui võimas oli Püha Rooma keiser alguses?
V: Alguses oli tal märkimisväärne võim, kuid aja jooksul muutusid kõik keisririigi sisesed hertsogkonnad ja krahvkonnad võimsamaks, nii et 13. sajandil oli tal enam vähe tegelikku võimu.
