Voltaire (1694–1778) — prantsuse filosoof: elu, ideed ja teosed

Voltaire (1694–1778) — põhjalik ülevaade tema filosoofiast, teostest, poliitilistest vaadetest, pagendusest ja deismist. Avasta elu, ideed ja pärand.

François-Marie Arouet (tuntud ka kui Voltaire) oli prantsuse filosoof. Ta sündis 1694. aastal ja kasvas üles Poitou's. Ta suri 1778. aastal Pariisis.

Voltaire'ile ei meeldinud tollane Prantsusmaa, sest ta pidas seda vanamoodsaks. Samuti ei meeldinud talle kirik ja ta arvas, et inimestel peaks olema lubatud uskuda, mida nad tahavad. Samas ei meeldinud talle ka demokraatia ja ta arvas, et riiki peab juhtima tark ja tugev kuningas. Voltaire pidi aastatel 1726-1729 elama kolm aastat paguluses Inglismaal, kus need ideed olid rohkem levinud. Talle meeldis John Locke'i filosoofia.

Voltaire oli ka kirjanik. Ta kirjutas palju raamatuid, luuletusi ja näidendeid, millest mõned meeldivad tänapäevalgi. Paljud tema teosed olid Prantsusmaa ja kiriku vastu. See tähendas, et ta oli alguses ebapopulaarne, kuid Prantsuse revolutsiooni ajal muutus ta populaarsemaks. Kui ta suri 83-aastaselt, oli Voltaire prantsuse rahva kangelane. Ta uuris ka teadust ja kirjutas palju inimestest ja kohtadest, mida ta tundis.

Voltaire uskus jumalasse, kuid ta ei uskunud jumalasse, kes on isiklikult seotud inimeste eluga, nagu kristlik jumal. Seda nimetatakse deismiks. Kui ta suri Pariisis, ei lubatud Voltaire'il end kirikusse matta, sest ta ei uskunud kristlikku jumalasse.

Elulugu lühidalt

Voltaire (pärisnimega François‑Marie Arouet) sündis 21. novembril 1694. aastal. Ta sai hariduse Pariisis ja töötas nooruses nii luuletaja, näitekirjaniku kui ka meediaväljaannete panustajana. Oma terava huumori, kriitiliste kirjutiste ja konfliktide tõttu võis ta mitu korda sattuda omavahelisse vastuollu võimukandjatega — tal olid vangistus (Bastille'is) ja põgenemised. 1726. aastal lahkus ta Prantsusmaalt ja veetis kolm aastat paguluses Inglismaal, kus ta tutvus inglise filosoofia, teaduse ja tolerantsi ideedega, eriti John Locke'i ja Isaac Newtoni mõtetega. Hiljem elas ta pikalt ka oma mõisas Ferney lähedal, kust ta juhtis kirjutades ja kirjavahetuses oma mõjukaid kampaaniaid.

Peamised ideed ja seisukohad

• Usuvabadus ja sallivus: Voltaire nõudis usuvabadust, religioosset sallivust ja kriitikalisust usuinstitutsioonide suhtes. Ta püüdis võidelda usu nimel toime pandud ebaõigluste ja tagakiusamise vastu.
• Pragmatism ja vastuseis dogmale: ta rõhutas mõistuse kasutamist, teaduse ja ratsionaalse arutluse tähtsust ning kritiseeris superstitse ja dogmaatilisust.
• Valgustatud absolutism: kuigi ta ei olnud demokraatia pooldaja, uskus ta, et riiki võiks juhtida valgustatud, tark ja õiglane valitseja — idee, mis mõjutas 18. sajandi poliitilist mõtlemist.
• Õigus ja õigluse kaitse: Voltaire sekkus aktiivselt üksikjuhtumitesse (nt Jean Calas' juhtum), kus ta kaitses ebaõiglaselt koheldud inimesi ja avaldas survet õigussüsteemi reformimiseks.

Kirjandus ja tähtsamad teosed

Voltaire oli viljakas kirjanik ja kasutas satiiri, aforisme ning draamat, et jõuda laia lugejaskonnani. Tema tuntumate töödede hulka kuuluvad:

• Candide (1726) — lühike filosoofiline romaan, mis satiirina ründab optimismi ja idee, et "kõik on parim võimalik maailm".
• Lettres philosophiques ehk "Kirjad Inglismaalt" — teos, mis tutvustas Prantsusmaale Inglismaa poliitilisi ja teaduslikke saavutusi ning rõhutas usu- ja arvamuste vabadust.
• Dictionnaire philosophique — vabaduste, usu ja mõistuse küsimusi käsitlev lühike entsüklopeedia-laadne teos, kus ta kogus aforismina ideid ja kriitikat.
• Näidendid nagu Zaïre, Mahomet ja teised, mis käsitlevad religiooni, võimu ja inimsuhteid.

Mõju ja pärand

Voltaire oli üks olulisemaid valgustusaja mõtlejaid. Tema terav kriitika kirikule ja autoriteedile, pooldus sõnavabaduse, õigusemõistmise ja teaduse rolli eest aitasid kujundada modernset ilmalikku ühiskonnaarusaama. Tema kirjutised mõjutasid nii 18. sajandi intellektuaalset debatti kui ka hilisemaid poliitilisi liikumisi, sealhulgas Prantsuse revolutsiooni.

Iseloomulikult kasutas Voltaire sügavat irooniat ja teravat stiili, et tuua välja ühiskondlikke probleeme ja vead. Tänapäeval meenutatakse teda sageli kui vabaduse, mõistuse ja sallivuse kaitsjat, kelle tekstid on jäänud loetavaks nii oma keelelistest voorustest kui ka selgetest eetilistest seisukohtadest tuleneval jõul.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Voltaire?

K: Mida arvas Voltaire tollasest Prantsusmaast?

K: Mida arvas Voltaire kirikust?

K: Kui kaua elas Voltaire Inglismaal eksiilis?

K: Millist filosoofiat ta seal elades õppis?

K: Millisesse jumalasse ta uskus?

K: Miks ei lubatud teda surres kirikusse matta?

Otsing