Raamat on trükitud või kirjutatud lehtede kogum, mis on tavaliselt pandud kahe kaane vahele. Lehtedele on sageli kantud teksti, keele ja illustratsioonidega, mis moodustavad raamatu sisu ja tähenduse. Raamatud võivad olla nii ilukirjanduslikud kui ka teaduslikud, õppe- või viitestekstid.
Definitsioon ja autorid
Raamatu autorit nimetatakse autoriks. Kedagi, kes raamatusse pilte joonistab, nimetatakse illustraatoriks. Ühes raamatus võib osaleda mitu autorit, illustraatorit või toimetajat. Mõnikord on sõna raamat kasutusel ka osa suuremast tekstikogumikust, näiteks kui üks köide või peatükk käsitleb konkreetset teemat eraldi — nii on ka Piibel, Illias ja Odüsseia jagatud mitmeks osaks.
Tüübid ja formaadid
Raamatuid on mitmesuguseid:
- Kõvakaanelised raamatud — kaaned on sageli kangast või nahast kaetud ja tihti kokku õmmeldud, mis teeb raamatu vastupidavamaks.
- Paberkaaned ehk pehmekaanelised raamatud — kaaned valmistatakse jäigast paberist ja lehed on tavaliselt kokku liimitud.
- Spiraalköide — lehed on ühendatud spiraaliga, sagedane töövihikute ja päevikute puhul.
- Elektroonilised raamatud (e-raamatud) — digitaalsed failid, mida loetakse ekraanilt.
- Heliraamatud — raamatu sisu loetakse ette ja salvestatakse lindile või CD-le või levitatakse digitaalselt.
Raamatu tavapärane koostis
Enamik raamatuid sisaldab järgmisi osi:
- kaaned ja selg
- tiitelleht ja väljaandeteave
- peatükid või lõigud
- leheküljed koos lehe- ja peatükkide numbritega
- mõnel juhul järelsõna, märkused, viited või indeks
Mõned raamatud on seest tühjad, näiteks päevik, aadressiraamat või fotoalbum; neid kasutatakse isiklikuks kirja- või fotokoguks. Enamasti tähendab sõna "raamat" siiski trükitud või kirjutatud sõnu lehekülgedel.
Valmistamine ja levitamine
Raamatud valmivad kirjastuses — tekst toimetatakse, kujundatakse, trükitakse ja köidetakse. Pärast valmimist saab raamatuid osta raamatupoest või laenutada raamatukogust. Tänapäeval levitatakse lisaks trükiversioonidele ka e-raamatuid ja heliraamatuid.
Kasutamine ja tähendus
Raamatud täidavad mitmeid rolle:
- Haridus: õpikud aitavad õppida aineid nagu matemaatika või ajalugu.
- Meelelahutus: ilukirjandus ja meelelahutuseks mõeldud teosed pakuvad lugemiselamust ja fantaasiat.
- Teadus ja uurimistöö: akadeemilised monograafiad ja artiklikogud sisaldavad allikaid ja viiteid.
- Isiklikud eesmärgid: fotoraamatud, päevikud ja mälestused dokumenteerivad elu ja sündmusi.
Raamatud võivad olla spetsiaalselt suunatud lastele, noortele või täiskasvanutele ning nende kujundus ja keel sõltuvad sihtrühmast. Paljudes raamatutes kasutatakse fotod või joonised parema arusaamise ja esteetika jaoks.
Ligipääsetavus ja säilitamine
Et sisu oleks kättesaadav laiemale lugejaskonnale, avaldatakse raamatuid ka heliformaadis ja suurendatud trükis. Raamatute säilitamiseks tuleks neid hoida kuivalt, eemal otsesest päikesevalgusest ja kõrgest niiskusest, et vältida paberilehtede kahjustumist ja hallitust. Raamatukogud ja arhiivid pakuvad täiendavat kaitset väärtuslike ja ajalooliste väljaannete jaoks.
Raamat on keskne teadmise, kultuuri ja meelelahutuse allikas — nii trükitud kui ka digitaalsetes vormides — ning selle roll ühiskonnas on mitmekesine ja ajas muutuv.
