Raamatukogu on koht, kus hoitakse palju raamatuid. Tavaliselt on raamatukogud avalikud ning võimaldavad inimestel raamatuid laenutada ja koju kaasa võtta — enamasti mitmeks nädalaks. Mõned raamatukogud kuuluvad aga erinevatele asutustele, näiteks ettevõtetele, kirikutele, koolidele ja ülikoolidele. Ka inimese kodus asuvas raamaturiiulis võib olla palju raamatuid — seda võib pidada väikseks isiklikuks raamatukoguks. Raamatukogudes töötavaid inimesi kutsutakse raamatukoguhoidjateks; nemad korraldavad kogusid, abistavad lugejaid ja hoolitsevad raamatukogu igapäevase toimimise eest.

Teenused ja materjalid

Lisaks trükitud raamatutele pakuvad paljud raamatukogud ka erikogusid ja muid meediavorme. Mõned raamatukogud hoiavad kuulsaid või haruldasi teoseid ning tegelevad kogude säilitamisega. On olemas ka nn "autoriõiguse raamatukogud", kuhu kogutakse koopiaid kõigist riigis avaldatud teostest (õigusaktidest tulenev kohustus). Raamatukogudes võib leida ka:

  • ajakirju ja ajalehti;
  • muusikat CD-del või digiformaadis;
  • arvuteid, mida külastajad saavad kasutada, ning ligipääsu Internetti;
  • filme, heli- ja videosalvestisi, kaarte, fotosid ning erialast ja populaarteaduslikku tarkvara;
  • elektroonilisi ressursse, e-raamatuid ja veebipõhiseid andmebaase.

Kooliraamatukogud pakuvad sageli hariduslikke programme ja tarkvara, mis aitab õppida lugemist, arvutioskusi ja muid ainevaldkondi.

Raamatukoguhoidjate ja teeninduse roll

Raamatukoguhoidjate töö ei piirdu ainult riiulite korrashoiuga. Nad valivad ja hangivad uusi materjale, kataloogivad kogusid, pakuvad viite- ja nõustamisteenust (nt teabeotsingud), korraldavad üritusi ja lugejate nõustamist ning tegelevad digiteenuste arendamisega. Sageli toimuvad raamatukogus ka loengud, lugu- ja mängutunnid lastele, näitused ja kogukonnaüritused.

Laenutus, ligipääs ja lisateenused

Raamatukogud pakuvad mitmeid olulisi teenuseid, näiteks:

  • laenutus- ja tagastusvõimalus trükitud ja elektrooniliste materjalide puhul;
  • lugu- ja õppimisruumid lugemiseks ja uurimistöödeks;
  • miinimumtasulised või tasuta digiteenused ja Interneti-kasutus;
  • interlibrary loan ehk kauglaenutuse teenus, mis võimaldab saada aineid teistest raamatukogudest;
  • kogude hoidmine ning säilitusteenused arhiveerimiseks ja pärandi kaitseks.

Tüübid ja eripärad

Raamatukogusid on mitut tüüpi: rahvusraamatukogud, avalikud linnaraamatukogud, kooli- ja ülikooliraamatukogud, erialaraamatukogud (nt meditsiini- või õigusteaduse keskused), muuseumiraamatukogud ja ettevõtete sise- või teatmiku-raamatukogud. Igal tüübil on oma põhifunktsioon — näiteks ülikooliraamatukogud toetavad teadustööd, avalikud raamatukogud keskenduvad laiale üldsusele ja kogukondlikule teenindusele.

Raamatukogu roll ühiskonnas

Kirjaoskuse ja teadmiste levikuga on raamatukogudest saanud olulised õppimis- ja infoallikad. Nad tagavad tasuta või soodsa ligipääsu teadmistele, toetavad elukestvat õpet ning aitavad vähendada info- ja digilõhet. Raamatukogud on olulised kultuuri- ja pärandiasutused: nad koguvad, säilitavad ja annavad edasi kirjanduslikku ja teaduslikku pärandit ning toetavad avalikku diskussiooni ja kogukondlikku elu.

Erinevus raamatupoest

Raamatukogu ei ole raamatupood (kauplus, mis müüb). Põhiline erinevus on see, et raamatukogu eesmärk on jagada ja anda ajutist kasutusõigust teadmistele (laenutada), samas kui raamatupood müüb teoseid ostmiseks. Raamatukogud keskenduvad ligipääsetavusele, säilitamisele, infovahendamisele ja kogukondlikele teenustele rohkem kui kaubanduslikule müügile.