Romaanid: määratlus, tüübid, pikkus ja kuulsad näited

Romaanid: mis need on, tüübid, pikkus ja kuulsad näited — avasta seiklus-, õudus-, ulme- ja õudusromaanid ning nende tüüpilised sõna- ja leheküljearvud.

Romaanid on proosatekstid, milles jutustatakse üks või mitu pikemat lugu, sageli mitme tegelase, aja ja paigaga. Need kuuluvad proosakirjanduse hulka ning on tavaliselt palju pikemad kui novellid või novellidena loetavad lühilood. Romaani üks põhifunktsioone on anda lugejale võimalus põhjalikult tutvuda tegelaste sisemaailma, tegelastevaheliste suhete ja maailma kujutamisega läbi laieneva jutustuse.

Romaanid võivad olla väga erineva laadiga ja eesmärgiga. Näited klassikalistest žanritest: seiklusromaanid, õudusromaanid, ulmeromaanid, huumorromaanid, armastusromaanid, ajaloolised romaanid ja sotsiaalkriitilised romaanid. Näiteks on seiklusjutud nagu Robert Louis Stevensoni "Aarete saar", õuduslugude hulka kuulub Mary Shelley Frankenstein, ulme vallas on tuntud Frank Herberti Dune ning humoorikama lähenemisega romaanide hulka kuulub Mark Twaini Tom Sawyer.

Tüübid ja alaliigid

Romaani sisuline ja vormiline mitmekesisus on suur. Levinumad alaliigid ja žanrid:

• Bildungsroman (täiskasvumisromaan) – keskendub peategelase isiklikule arengule;
• Ajalooline romaan – tegevus asetub minevikku ja kombineerib fakti ning fiktsiooni;
• Sotsiaal- või realistlik romaan – kujutab ühiskondlikke suhteid ja ajastu probleeme;
• Kriminaal- ja detektiivromaan – keskendub kuriteole ja uurimisele;
• Ulme ja fantaasia – loovad alternatiivseid maailmu, tehnoloogiaid või maagilist reaalsust;
• Õudusromaan – püüab tekitada hirmu, ebamugavust või õudu;
• Satiir ja humoorika romaan – kritiseerib ja naeruvääristab ühiskonda läbi iroonia;
• Episoodiline või raamromaan – koosneb omavahel seotud lugudest või jutustustest.

Pikkus ja vormistamine

Romaani pikkus varieerub suurel määral. Inglise keele traditsioonis peetakse romaaniks tavaliselt teksti üle umbes 60 000 sõna, kuid paljud romaanid on pikemad — 100 000–150 000 sõna või veelgi enam. Lehekülgede arv sõltub formaadist ja kirjatüübist; romaanid on tavaliselt üle 100 lehekülje, kuid lühemad ja pikemad erandid on tavalised. Mõnikord jagatakse väga pikad romaanid osadeks või köideteks.

Romaani põhiülemised (struktuur)

Kuigi vormid varieeruvad, on paljudel romaanidel sarnased ehitusosad:

• Tegelased – peategelane ja kõrvaltegelased, kelle arengut jälgitakse;
• Konflikt – keskne probleem või pinge, mis ajendab tegevust;
• Taust/setting – aeg ja paik, kus sündmused aset leiavad;
• Süžee ja alamsüžeed – sündmuste kavand, mis kulmineerub lahenduse või muutusega;
• Narratiivne vaatenurk – esimene isik, kolmas isik, kõiketeadvus jne;
• Teemad – sügavamad ideed ja sõnumid, mida autor uurib.

Lühike ajalugu

Romaani kujunemine on pikaajaline protsess. Üks varasemaid ja mõjukamaid teoseid, mida sageli nimetatakse esimese romaani näiteks, on Miguel de Cervantesi "Don Quijote", mille esimene osa ilmus 1605. aastal (teisest osast 1615). 17.–19. sajandil arenes romaan erinevates keeltes ja kultuurides: tekkisid realistlikud, romantilised ja ühiskonnakriitilised suunad. 20. sajand tõi kaasa modernistliku vormikatsumuse ja eksperimentaalse keele ning seejärel postmodernistlikud mängud žanriga.

Romaan versus novell ja teised proosavormid

Romaan erineb novellist ja jutustusest peamiselt mahult ja ulatuslikkuse poolest: novellid keskenduvad ühele sündmusele või piiratud tunnustele, romaanid saavad hõlmata mitut süžeeliini, pikemat aega ja suuremat tegelaskonda. Samuti on olemas vahepealsed vormid nagu novelett, mille pikkus on novelli ja romaani vahel.

Mõju ja levik

Romaanid on olnud olulised kultuuri ja ühiskonna peegeldajad: läbi romaanide on käsitletud sotsiaalseid probleeme, identiteeti, poliitikat ja inimpsühholoogiat. Paljud romaanid on saanud aluseks filmidele, telesarjadele ja teatritele ning tõlke kaudu jõuavad need laiema lugejaskonnani üle maailma.

Kokkuvõte

Romaan on paindlik ja mitmekülgne kirjandusvorm, mis võimaldab sügavamat ja laiema haardega jutustust kui lühemad proosateosed. Neid on väga erinevaid žanre ja stiile ning nende pikkus ja struktuur varieeruvad vastavalt autori eesmärkidele. Klassikalised näited nagu Aarete saar, Frankenstein, Dune ja Tom Sawyer illustreerivad romaani võimet pakkuda nii meelelahutust kui ka sügavamat mõtisklust inimloomuse ja ühiskonna üle.

Küsimused ja vastused

K: Mis on romaanid?

K: Mille poolest erinevad romaanid novellidest ja novellidest?

K: Millised on näited erinevatest romaanidest?

K: Kui pikad on romaanid tavaliselt sõnade arvu poolest?

K: Kui pikad on romaanid tavaliselt lehekülgede arvu poolest?

K: Millal kirjutati esimesed romaanid?

K: Mida peetakse esimeseks romaaniks?

Otsing