Frankenstein ehk Kaasaegne Prometheus — Mary Shelley romaan ja olend

Avasta Mary Shelley "Frankenstein ehk Kaasaegne Prometheus" — romaan loomisest, vastutusest ja õudusest; lugu olendist, mis seab küsimuse inimlikkuse ja moraali piiridest.

Frankenstein; või kaasaegne Prometheus on Mary Shelley romaan. See räägib olendist, mis on loodud kummalise teadusliku eksperimendi tulemusel. Shelley alustas loo kirjutamist, kui ta oli üheksateistkümneaastane. See avaldati, kui ta oli kahekümne üheaastane. Esimene väljaanne ilmus anonüümselt Londonis 1818. aastal. Shelley nimi on kirjas teisel, 1823. aastal Prantsusmaal ilmunud väljaandel.

Shelley oli reisinud Genfi piirkonnas Šveitsis, kus suur osa loost toimub. Tema reisikaaslaste, eriti tema tulevase abikaasa Percy Bysshe Shelley, seas olid okultismi ideed jututeemaks. Mary, Percy, lord Byron ja tema arst John Polidori otsustasid korraldada võistluse, kes suudab kirjutada parima õudusjutu. Pärast nädalatepikkust mõtlemist, milline võiks olla tema võimalik lugu, unistas Shelley teadlasest, kes lõi elu ja oli selle tulemuse üle kohkunud. Seejärel kirjutas ta Frankensteini.

Alates romaani ilmumisest kasutatakse nime "Frankenstein" sageli koletise enda kohta. Seda kasutust peetakse mõnikord ekslikuks, kuid kasutuskommentaatorid peavad "Frankensteini" koletise tähendust väljakujunenud ja vastuvõetavaks kasutuseks. Romaanis nimetatakse koletist aga "olendiks", "koletiseks", "kuradiks", "armetuks putukaks", "deemoniks", "olendiks" ja "see". Victor Frankensteiniga rääkides nimetab koletis end "sinu tööde Aadamiks" ja mujal kellekski, kes "oleks" olnud "sinu Aadam", kuid on hoopis "sinu langenud ingel".

Süžee kokkuvõte

Romaan on üles ehitatud raamjutustusena: avastame loo läbi Arktikas paikneva laeva kapteni Robert Waltoni kirjade, teadlane Victor Frankenstein'i esimese isiku meenutuste ja lõpuks olendi enda enesekirjelduse. Victor pühendub elu loomisele, kasutades tollal uuritud elektri ja galvanismi ideid, ning õnnestub tal moodustada elusaja mehelaadne olend. Kuid loodud olend, ootamatult kohkunud omaenda välimuse ja isoleeritud ühiskonnast, pöördub loojapoolse hooletuse ja inimeste vihkamise poole ning asub kätte maksma.

Peamised tegelased

• Victor Frankenstein — ambitsioonikas noor teadlane, kes hävitab oma loojatöö ja põeb selle tagajärgi.
• Olend (koletis) — Victor'i poolt loodud olend, kelles on suur intellekt ja tundlikkus, kuid keda hülgatakse tema välimuse pärast.
• Robert Walton — Arktika-ekspeditsiooni juht ja raamjutustuse algataja, kelle kirjadesse romaan on mähitud.
• Elizabeth Lavenza ja Henry Clerval — Victor'i lähedased, kelle saatus on tema tegude tõttu määratud.

Teemad ja tõlgendused

Prometheuse müüt: pealkiri ja romani motiivid seovad Victor Frankenstein'i Prometheuse kujuga — inimene, kes varastab jumalikku jõudu (elu andmist) ja kannatab selle eest karmi kätte maksmist.

Teadus ja vastutus: romaan käsitleb teaduse eetikat, vastutust loodu eest ning teadusliku ambitsiooni ja hävitavate tagajärgede vahelist lõhet.

Isolatsioon ja sallimatus: nii Victor kui ka tema loom kogevad üksildust ja ühiskonna tõrjutust, mis viib vägivalla ja kättemaksuni.

Keel ja kirjandus kui kujundajad: olend õpib keelt ja lugemist, tema maailmavaade kujuneb läbi teoste nagu Paradise Lost — need tekstid aitavad tal mõista oma seisundit ja süvendavad tema kannatusi.

Sugulus ja vanemlus: romaan tõstatab küsimusi loomeprotsessi moraalist ja looja kohustusest oma loomingule — Mary Shelley teksti on tihti loetud ka perekondliku vastutuse ja emaduse metafoorina.

Avaldamine ja vastuvõtt

Nagu mainitud, ilmus Frankenstein esmakordselt anonüümselt 1818. aastal. Hilisemad väljaanded tõid autori nime ja muudatusi: Mary Shelley koostas ja avaldas muudetud ja täiendatud versiooni 1831. aastal, milles ta selgitas teksti tekkimise asjaolusid ja lisas mõningaid muudatusi stiilis ja sisus. Romaan sai kiiresti tähelepanu, aga erinevad lugejad ja kriitikud on rõhutanud kas tema õuduslikku külge või tema ühiskondlikke ja filosoofilisi leitmotive.

Kultuuriline mõju ja adaptatsioonid

Frankenstein on mõjutanud tugevalt nii õudus- kui ka ulmekirjandust ning popular culture'i. Raamatuinterpretatsioonid ja adaptatsioonid ulatuvad lavastustest ja ooperitest kuni filmideni. Kuulsaim on tõenäoliselt Universal Picturesi filmi versioon 1931. aastal, kus koletise kujutis (madalad laubad, killutatud näojooned, kaelapoltidega kujundus) sai laialt tuntuks ja muutis avalikku ettekujutust loost — kuigi see visuaal ei pärine otseselt Shelley tekstist. Kujutlus "Frankensteinist" kui ise koletisest (mitte loojast) on saanud populaarseks ja sageli kasutatakse nime ekslikult olendi tähistamiseks.

Pärand

Mary Shelley romaan on jäänud oluliseks teoseks nii kirjandusloos kui ka teadus- ja tehnoloogiakriitikas. See esitab jätkuvalt küsimusi loome, vastutuse, empaatia ja teaduse piiride kohta — teemad, mis on tänapäevalgi aktuaalsed, kui arutatakse geneetikat, tehisintellekti ja teiste uute tehnoloogiate eetikat.

Plot

Victor Frankenstein on teadlane, kes tahab luua elu ise. Ta õmbleb kokku osad hukkunud kurjategijate surnukehadest, kes hukatakse hukkamiskohas. Ta äratab oma loomingu ellu elektritormi ajal. Koletis hirmutab Frankensteini. See hakkab tapma ilma põhjuseta ja põhjuseta. Frankenstein jälitab koletist Arktikasse ja sureb olendit jälitades. Koletis kaob udusse.

Raamatu erinevad väljaanded

Küsimused ja vastused

K: Mis on Frankenstein; ehk "The Modern Prometheus"?

K: Millal ilmus romaani esimene väljaanne?

K: Kes kirjutas loo?

K: Kus Shelley reisis, mis inspireeris teda selle loo kirjutamiseks?

K: Milliseid teemasid arutasid Shelley reisikaaslased, mis mõjutasid tema kirjutamist?

K: Kuidas tuli Maryle idee oma õudusloo jaoks?

Otsing