Vestlus
Vestlus on kaks või enam inimest, kes räägivad millestki. See on spontaanne, tavaliselt planeerimata, kuigi inimestel võivad olla ühised huvid.
Vestlused on üks põhilisi inimkommunikatsiooni liike. Need võivad olla mis tahes teemal ja neil ei pruugi olla mingit kindlat eesmärki. Need võimaldavad inimestel, kellel on erinevad vaated mingi teema suhtes, üksteiselt õppida. Vestlust võib vastandada ametlikele ettekannetele. Kõne või kõne on näiteks ühe inimese suuline ettekanne, mis on suunatud rühmale. See on põhimõtteliselt ühesuunaline suhtlus.
Vestlused ei pea toimuma isiklikult, need võivad toimuda ka telefoni või interneti teel.
Jossif Stalin ja Maksim Gorki vestluses (1931).
Banter
Naljategemine on lühikesed vaimukad laused, mis põrkuvad inimeste vahel edasi-tagasi. Sageli kasutatakse naljategevuses nutikaid etteheiteid ja vaimukaid solvanguid. See võib sisaldada (sageli tahtlikke) arusaamatusi, vaimukaid naljatamisi, särtsakusi, flirtimist ja sõnamänge. Mõte on, et iga naljarida peaks "ületama" eelmist. See on verbaalne vaimusõda ilma füüsilise kontaktita.
Seotud leheküljed
- Vestluse analüüs
- Konsensus
- Eelistuse intensiivsus
Küsimused ja vastused
K: Mis on vestlus?
A: Vestlus on inimeste suhtlemise vorm, mille käigus kaks või enam inimest räägivad millestki.
K: Kas vestlused on tavaliselt planeeritud või planeerimata?
V: Vestlused on tavaliselt planeerimata või spontaansed, kuigi inimestel võivad olla ühised huvid.
K: Kas vestlustel on mingi kindel eesmärk?
V: Vestlustel ei pruugi olla mingit kindlat eesmärki ja need võivad olla mis tahes teemal.
K: Mis vahe on vestlusel ja ametlikul ettekandel?
V: Vestlus on kahesuunaline suhtlus, samas kui ametlik esitlus on ühe inimese poolt rühmale suunatud ühesuunaline suuline ettekanne.
K: Kas vestlused võivad toimuda ainult isiklikult?
V: Ei, vestlused ei pea toimuma isiklikult, need võivad toimuda ka telefoni või interneti teel.
K: Mis kasu on vestlusest kellegagi, kellel on mingi teema suhtes teistsugune seisukoht?
V: Vestlused võimaldavad inimestel, kellel on mingi teema suhtes erinevad seisukohad, üksteiselt õppida.
K: Miks peetakse vestlusi üheks põhiliseks inimkommunikatsiooni liigiks?
V: Vestlusi peetakse üheks põhiliseks inimkommunikatsiooni tüübiks, sest need võimaldavad inimestel väljendada oma mõtteid ja ideid, jagada teavet ja luua omavahelisi sidemeid.
