Frankensteini koletis — Mary Shelley loodud olend ja romaani ülevaade
Avasta Mary Shelley "Frankensteini koletis" — romaani ajatu lugu, olendi loomine, eetilised dilemmad ja mõju populaarkultuurile. Ülevaade ja analüüs.
Frankensteini koletis on väljamõeldud tegelane Mary Shelley 1818. aasta romaanist "Frankenstein; või kaasaegne Prometheus". Ta on loodud romaani teise tegelase Victor Frankensteini poolt. Populaarkultuuris ei ole olendil nime, kuid mõnikord nimetatakse teda "olendiks", "koletiseks", "kurjategijaks", "õelaks putukaks", "deemoniks", "olendiks" ja "see".
Romaanis loob Victor Ingolstadti ülikoolis oma korteri ülemises toas inimesele sarnase koletise. Ta loob selle, pannes kokku surnuaedadest ja lihapoodidest pärit kehaosi. Ta kasutab olendi ellu äratamiseks keemiat ja galvanismi hõlmavat meetodit, mida ei ole selgelt selgitatud. Victor jätab olendi õudusega maha, kui see ärkab. See lahkub tema korterist keset ööd.
Olendi olemus ja isiksus
Vaatamata populaarsele kuvandile vaimukusest ja kurjusest on Mary Shelley romaanis loodud olend intelligentne, tundlik ja võimeline arendama keeleteadet ning eneseteadvust. Pärast ärkamist õpib ta inimestelt kõne ja lugemise abil maailmast, loeb kirjandust (näiteks Miltoni) ning mõistab iseennast ja oma ülekohtutust. Olend ei ole sünnipäraselt kuri: tema vägivallategude taga on pigem hülgamine, üksildus ja soov saada vastastikust hoolimist.
Romaani sündmused lühidalt
- Victor Frankenstein loob olendi ja põgeneb hämmastuse ja hirmu tõttu.
- Olend õpib oma olemust, püüab inimestega suhelda ja otsib soojust ning ühiskondlikku aktsepteerimist, kuid kogeb pidevat tagasilükkamist.
- Süüdistatud tagajärjena mõistab olend, et tema eksistents on teistele hirmutav; ta paneb toime kättemaksu — esimesena tapetakse Victorile kallis väikevend, seejärel kaaslasi ja lähedasi.
- Olend nõuab Victorilt kaaslase loomist, kes jagaks tema üksindust; Victor nõustub esmalt, kuid hävitab seejärel kavandatud kaaslase, kartes uue ohu tekkimist.
- Lõpuks sureb Victor jälitusretkel, olend ilmub ja väljendab kahetsust; ta lubab minna lõppu ja teavitab lugejaid kavatsusest tagasihoidlikult surra või kaduda.
Peamised teemad ja tähendus
- Loomise ja vastutuse küsimus: romaan tõstatab küsimuse, kelle vastutus on loodud olendi eest — loojal enda või laiemal ühiskonnal?
- Üksindus ja sotsiaalne tõrjutus: olendi kannatused näitavad, kuidas hülgamine ja ebaõiglane kohtlemine võivad viia traagiliste tagajärgedeni.
- Teaduse eetika: Shelley käsitleb teaduse piiride, ambitsiooni ja inimliku enesekontrolli teemat, viidates ka alaaja kontekstis käsitletud galvanismile ja eksperimentaalsele anatoomiale.
- Prometheuse müüt: romaani alapealkiri "või kaasaegne Prometheus" seob loo mütoloogilise hoiakuga — inimese üleastumine jumaliku rolli poole ja sellest tulenev karistus.
Erinevus romaani ja populaarse kuvandi vahel
Paljud filmid ja populaarkultuuri kujutised on lihtsustanud olendi kujutist: tihti nähakse teda vaikse, õõvastava ja vägivallatsevana, sageli nimetatakse teda valesti "Frankensteiniks" (seda nime kannab tegelikult loo loojana kujutatud Victor). Kino on lisaks loonud tunnuslikke visuaale — õmblused, metallkonksud kaelas ja välk — mis ei pärine otseselt Shelley romaanist. Romaanis on olend kõnelev ja mõtisklev, tema motivatsioon on psühholoogiliselt põhjendatud ning teos kutsub üles empaatiat ja mõistmist.
Mõju ja töötlused
"Frankenstein" on üks varasemaid ulme- ja gotiikaromaani näiteid ning sellest on saanud kultuuriline sümbol teaduse ja moraali piiride aruteluks. Teos on inspireerinud lugematuid ekraniseeringuid, näidendiversioone, romaane ja teadusfilosoofilisi arutelusid. Mary Shelley tegelane on püsiv osa populaarsetest diskursustest, kus arutletakse loova enesekindluse, tehnoloogilise vastutuse ja inimlikkuse üle.
Miks loeb seda romaani täna?
- Teemad nagu teaduse eetika, loomevastutus ja sotsiaalne väljalülitus on tänapäeval jätkuvalt aktuaalsed.
- Romaan pakub sügavat psühholoogilist portreed nii loojast kui ka tema loost, kutsudes mõtlema narratiivi õigluse ja tagajärgede üle.
- See on oluline ajalooline töö, mis peegeldab 19. sajandi teaduse arengut ja ühiskondlikke hirme, kuid samas kõnetab tänapäeva lugejat universaalsete küsimustega.
Välimus
Romaanis näeb koletis välja nagu:
"tema kollane nahk kattis vaevu lihaste ja arterite tööd selle all; tema juuksed olid läikivalt mustad ja voolavad; tema hambad pärlmuttervalged; kuid need luksused moodustasid vaid veelgi kohutavama kontrasti tema vesiste silmadega, mis näisid olevat peaaegu sama värvi kui tuhmvalged pesa, milles nad olid, tema kuivanud jume ja sirged mustad huuled."
Ta on 8 jalga pikk, sest Victor uskus, et inimkeha oleks lihtsam teha, kui kõik kehaosad oleksid suuremad. Populaarses meedias ja kultuuris näidatakse teda rohelise nahaga. Romaanis on tema nahk tegelikult pigem kollast värvi. Roheline kujutis olendist, kellel on elektripoldid kaelas, pärineb Boris Karloffi filmi kujutatud koletisest.
Boris Karloffi filmiadaptsioon Frankensteini koletisest
Isiksus
Alguses on Frankensteini koletis nagu laps. Ta ei suuda rääkida. Ta avastab maailma tajudes ja jälgides. Koletis arendab arusaamist lihtsatest asjadest, nagu kuuma ja külma temperatuur, lindude siristamise helid ning päikese ja kuu erinevused. Ta sööb juurikaid, pähkleid ja marju, kui ta on näljane. Ta leiab looduses olles mantli ja mõned raamatud.
Teda kirjeldatakse kui tundlikku, emotsionaalset, intelligentset, vihale ja vägivallale kalduvat ning väga head kõnelemist. Ta õpib rääkima perekonnalt, mida ta jälgib. Ta õpib ise lugema raamatuid, mille ta on leidnud. Ta tunneb tugevat tõrjumist Victori ja kõigi inimeste suhtes, kellega ta kohtub. Tal on halvad kogemused inimestega. See tekitab temas tunde, et ta on vihatud ja soovimatu. Ta vihkab inimesi ja tunneb nende suhtes isegi vihkamist sellepärast, kuidas teda on koheldud. Vastuseks sellele tapab ta mitu inimest, sealhulgas Victori noorema venna Williami, Victori parima sõbra Henry Clervali ja hiljem Victori naise Elizabeth Lavenza.
Paljudes filmiadaptsioonides on ta intelligentse oleku asemel tumm ja lapsemeelne.
Suhted Victoriga
Olendil on Victoriaga keeruline suhe. Victor lükkas ta alguses tagasi, kuid ta soovib siiski "isalikku" kuju. Victor on ainus tõeline inimlik side, mis koletisel on. Ta nõuab, et Victor võtaks vastutuse oma õnne eest.
Romaanis nimetab olend ennast "Aadamiks". See muudab Victori omamoodi jumalasarnaseks tegelaseks.
Pärast seda, kui koletis õpib lugema ja rääkima, läheb ta teele, et leida Victor. Ta kohtub temaga mägedes ja jutustab talle oma loo. Pärast seda, kui ta on Victorile oma raskest teekonnast rääkinud, palub ta Victoril teha talle naissoost koletis, et ta ei peaks enam üksi olema.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Frankensteini koletis ja kust ta pärineb?
V: Frankensteini koletis on väljamõeldud tegelane Mary Shelley 1818. aasta romaanist "Frankenstein; või kaasaegne Prometheus".
K: Kes lõi romaanis Frankensteini koletise?
V: Victor Frankenstein lõi romaanis Frankensteini koletise.
K: Kuidas nimetatakse koletist popkultuuris ja kuidas seda mõnikord nimetatakse?
V: Koletisel ei ole popkultuuris nime, kuid mõnikord nimetatakse teda "olendiks", "koletiseks", "kuradiks", "õnnetuks", "õelaks putukaks", "deemoniks", "olendiks" ja "see".
K: Kus Victor Frankenstein lõi olendi?
V: Victor Frankenstein lõi olendi oma Ingolstadti ülikooli korteri ülemises toas.
K: Kuidas lõi Victor Frankenstein olendi?
V: Victor Frankenstein lõi olendi, pannes kokku surnuaedadest ja lihapoodidest pärit kehaosi. Ta kasutas olendi ellu äratamiseks keemiat ja galvanismi hõlmavat meetodit, mida ei ole selgelt selgitatud.
K: Milline oli Victor Frankensteini reaktsioon pärast olendi ellu äratamist?
V: Victor Frankenstein jättis olendi kohe, kui see ellu ärkas, õudusega maha ja lahkus keset ööd oma korterist.
K: Mis juhtub olendiga pärast selle elluastumist?
V: Olend lahkub keset ööd pärast elluastumist Victori korterist.
Otsige