Don Quijote (Miguel de Cervantes) — romaan: Alonso Quixano, tuuleveskid ja pärand
Don Quijote — Miguel de Cervantesi ikooniline romaan: Alonso Quixano, Sancho, tuuleveskid ja ajatu pärand, mis muutis kirjanduse ajalugu ja kultuurikeelt.
Don Quijote on Miguel de Cervantese romaan, mis ilmus kahes osas (1605 ja 1615) ja mida peetakse laialdaselt üheks esimeseks kaasaegseks romaaniks. Teos on algselt kirjutatud hispaania keeles; varsti pärast esmatrükki tõlgiti see ka teistesse keeltesse ning üks varajasi ingliskeelseid tõlkeid tegi inglise keelde. Raamat mõjutas tugevalt Euroopa kirjandust ning selle kujutatud tegelased ja episoodid — eriti tuuleveskid — on muutunud kultuuriliseks sümboliks. Peategelane, Don Quijote, esindab rüütellikkuse ideaalide ja reaalsuse vastuolusid: ta on poeetiliste idealide järgija, kuid samas ekslik ja ebapraktiline; tema käitumist iseloomustav omadussõna on tõlgitud mitmetesse keelkondadesse (inglise keeles tuntud kui "quixotic").
Peamised isikud ja süžee
Lühikokkuvõte põhineb raamatu üldisel süžeel: lugu räägib Alonso Quixanost, jõukast ja keskealisest maainimest, kes on loetud rüütellikkusest pajatavaid romaane. Raamatukogude mõjul kaotab ta reaalsustaju ja otsustab võtta nimeks Don Quijote, riietuda rüütliks ning minna rüütliseiklusi otsima. Tema ustav kaaslane on lihtsameelne talumees Sancho Panza, kes järgib teda lootuses saada tasuks valitsejat ehk insulat (saart), mille Don Quijote talle lubab.
- Don Quijote (Alonso Quixano) – unistav ideaalist, rüütellik kangelane omaenda maailmas.
- Sancho Panza – mõistlikum, praktilisem kaaslane, kes tasakaalustab Don Quijote'i fantaasiaid, aga samas osaleb neis.
- Rocinante – Don Quijote’i ustav, kuid vananenud hobune.
- Dulcinea del Toboso – Don Quijote’i ideaalne armastus, keda ta imetleb, kuigi ta pole tegelikult tema elus kohtunud; Dulcinead esineb pigem tema kujutlustes.
Tuntud episoodid ja sümbolid
Üks kuulsamaid episoodidest on Don Quijote võitlus tuuleveskitega: ta siseneb lahingusse, surnud- või elusate hiiglaste asemel on vastased tegelikult tuuleveskid, mille tiibade liikuvus tema silmis muutub ohtlikeks hiiglasteks. See episood illustreerib peamist teemat — illusiooni ja reaalsuse konflikti — ning on saanud kogu maailma kirjanduskultuuris metafooriks kangelaslikest, kuid kasutuist ettevõtmistest.
Teised meeldejäävad stseenid hõlmavad näiteks Don Quijote’i kukkumist vastaseks pidatud asjadega (nt pesakannad, lambameeste trikid), tema kohtumisi erinevate inimeste ja varjatud irooniaga täidetud olukordadega, samuti episoodilisi võitlusi, mis sageli lõpevad tema vigastamisega või naeruvääristamisega.
Struktuur, stiil ja narratiivimeetodid
Teos koosneb kahest osast ning kasutab keerukat narratiivraamistikku: autor "Cervantes" esitlikult vahendab teise kirjutaja — mauri ajaloomehe Cide Hamete Benengeli — dokumente, mis annavad kohe metafiktsiooni ja mängu autoreid, lugejaid ja tegelasi ühendavate tasanditega. Teine osa (1615) reageerib ka esimese osa populaarsusele ja paljudele apokriifsetele järeltulijatele, paljudes kohtades esitades tegelastele teadlikkust sellest, et nende lood on trükis olemas.
Teemad ja tähendused
- Reaalsus vs illusioon: Don Quijote’i tegevused paljastavad, kuidas ideaalid võivad muuta reaalsuse tõlgendust.
- Kirjandusliku stereotüübi parodeerimine: Cervantes satiiriseerib rüütellikku romaanitraditsiooni ning näitab selle vastuolusid 17. sajandi ühiskonnas.
- Sotsiaalne kommentaar: läbi Sancho ja Don Quijote’i suhte uuritakse klassierinevusi, autoriteeti ja sõprust.
- Meta-kirjandus ja identiteet: teos küsitleb, kes jutustab lugu ja kuidas tekstid kujundavad tegelikkust.
Pärand ja mõjuka kultuur
"Don Quijote" on jätnud sügava jälje nii Euroopa kui ka maailma kirjandusse: selle teemad ja motiivid on mõjutanud paljusid kirjanikke, kunstnikke ja filosoofe. Teosest pärinevad mitmed kõnekäänud ja metafoorid (nt "võitlema tuuleveskitega" tähendab asjatut vastuhakku), ja Don Quijote’i kuju on tekitanud kogu hulga interpreteeringuid — romantilisest idealismist traagilise kuulsuseni.
Raamatut on tõlgitud paljudesse keeltesse ning sellest on tehtud lugematul hulgal lavastusi, filme, maale ja muusikateoseid. Teose update’itud lugemine rõhutab selle ajatut huumorit, humanistlikku empaatiat ja keerukat realistlikku-iroonilist stiili.
Lõpp ja tähendus
Romaani lõpus naaseb Alonso Quixano koju, olles varem raskelt vigastatud. Ta taastab mõneks ajaks teadvuse ja loovutab oma rüütellikud unistused, tunnistades reaalsust; see meeleparandus ehk "tagasipöördumine mõistuse juurde" lõpeb tema surmaga. See lõpuhetk on paljude tõlgenduste järgi nii traagiline kui ka inimlik: Don Quijote'i unistused on küll rikutud, kuid tema püüd saada paremaks inimeseks jääb meelde ja mõjutab lugejaid ka sajandeid hiljem.
Don Quijote ja tema abiline Sancho Panza, Gustave Doré illustratsioon.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Kes kirjutas Don Quijote?
V: Miguel de Cervantes.
K: Mitmes osas ja millistel aastatel ilmus Don Quijote?
V: Don Quijote ilmus kahes osas, 1605. ja 1615. aastal.
K: Millises keeles oli Don Quijote algselt kirjutatud?
V: Don Quijote kirjutati algselt hispaania keeles.
K: Kes ja millal tõlkis Don Quijote inglise keelde?
V: Don Quijote'i tõlkis inglise keelde Thomas Shelton. Millal täpselt tõlge valmis, on ebaselge.
K: Miks peavad paljud teadlased Don Quijote'i esimeseks kaasaegseks romaaniks?
V: Don Quijote'i peetakse esimeseks moodsaks romaaniks peamiselt selle eneseteadvuse ja metatekstiliste elementide tõttu, muu hulgas.
K: Kes on Don Quijote?
V: Don Quijote on samanimelise romaani peategelane. Ta on keskealine mees, kes on hulluks läinud ja usub, et ta on rüütel Don Quijote.
K: Milline on Don Quijote kõige kuulsam seiklus raamatus?
V: Don Quijote võitlus tuuleveskitega on tema kõige kuulsam seiklus. Ta näeb tuuleveskid hiiglastena ja ründab neid, kuid lüüakse oma hobuselt maha.
Otsige