Hiirtest ja inimestest — John Steinbecki 1937. novell: süžee ja vastuolud
"Hiirtest ja inimestest" on John Steinbecki kirjutatud novell (lühiromaan). See ilmus 1937. aastal. Lugu on tragöödia kahest ranchitöölisest George Miltonist ja Lennie Smallist. Selle tegevus toimub 1930. aastatel Californias, Ameerika Ühendriikides.
Raamat põhineb Steinbecki kogemustel, mis ta sai ranch'i töölisena. Raamatu pealkiri on võetud Robert Burnsi luuletusest "Hiirele". Kui novell ilmus, oli see väga populaarne ja sellest sai bestseller. Selle valis välja "Kuu raamatute klubi". "Hiirtest ja inimestest" on koolides sageli keelatud halva keele, rassismi, küsitava moraali ja vägivalla tõttu. See on Ameerika Raamatukogude Assotsiatsiooni 21. sajandi enim vaidlustatud raamatute nimekirjas.
Süžee lühidalt
Novell keskendub kahe rändtööline—George'i ja Lennie—suhete ning nende unistuse saatusele. George on väike ja tark, Lennie suur ja jõuline, kuid vaimsete eripäradega: talle meeldib katsuda pehmeid esemeid ja ta ei mõista oma jõu ulatust. Kodu- või püsikohata rändates unistavad nad ühest omast maatükist, kus saaksid ise enda peremehed olla, kasvatada toitu ja elada rahus. Nende lootus puruneb, kui Lennie kogemata tekitab raskusi teiste töölistega ja lõppkokkuvõttes põhjustab õnnetuse, mis viib traagilise lõpuni.
Peategelased
- George Milton – arukas, ettevaatlik ja lojaalne; saab seista Lennie eest ning unistab parema elu loomist ühise talu näol.
- Lennie Small – füüsiliselt väga tugev, aga vaimselt lapsemeelne; tema lihtsameelsus ja vajadus pehme puudutuse järele juhivad loo konfliktideni.
- Curley – töökoha peremehe poeg, kes otsib võimalust end tõestada ja keda iseloomustab agressiivsus.
- Curley naine – üksiku ja tähelepanu otsiv naine, kelle kohtumine Lenniega viib novelli otsustava sündmuseni.
- Crooks – mustanahaline hobusetallimees, kes kogeb rassilist tõrjumist ja üksindust; tema tegelaskuju toob esile ühiskondlikud pinged.
Teemad ja stiil
Peamised teemad on sõprus ja lojaalsus, unistused ning nende purunemine, üksildus, inimlik väärikus ja võimu kuritarvitamine. Steinbeck kasutab lihtsat ja realistlikku stiili: lugu on kirja pandud dialoogikeskselt ja detailselt, mis annab tugevuse tegelastevahelistele suhetele ning töörahva elukorralduse kujutamisele.
Vastuolud ja keelamine
Teos on olnud aastaid vaidluste keskmes. Kritiseeritakse:
- tekstis leiduvat halba keelt ja slängi;
- rassilisi väljendeid ja stereotüüpe (eriti seoses Crooksiga);
- vägivalla kujutamist ja eetilisi küsimusi, mis tõusevad esile loo lõpus, sealhulgas George’i tegevuse õigustatus.
Avaldamine, vastuvõtt ja ekraniseeringud
Novell tegi Steinbeckist kiiresti kuulsuse. Teda kiideti teravmeelse inimkogemuse ja tugeva kujutlusvõime eest, mis peegeldab 1930. aastate Ameerika sotsiaalseid ja majanduslikke pingeid. Teosest on tehtud mitu lavastust ja filmiversiooni; tuntumad ekraniseeringud pärinevad 1939. ja 1992. aastast ning teos on olnud regulaarselt lavastatav teatrietendustes üle maailma.
Tähendus ja pärand
"Hiirtest ja inimestest" jääb oluliseks kirjanduslikuks tööks, mis tõstatab universaalseid küsimusi inimlikkusest, lootusest ja vastutusest. Kuigi see põhjustab tugevaid tundeid ja mõnikord vastuolulisi reaktsioone, õpetab novell empaatiat ja mõistmist nende vastu, kes on ühiskonnas haavatavad. Tänapäeval loetakse seda tihti kooliprogrammi osaks just selle jõulise inimliku teemakäsitluse ja kirjandusliku mõju tõttu.
Kui soovite, võin lisada lühema või detailsema kokkuvõtte süžeest, kirjeldada peategelaste arengut stseenide kaupa või analüüsida novelli moraalseid dilemmasid põhjalikumalt.
Tähemärgid
- Lennie Small - peategelane, kellele meeldivad pehmed ja ilusad asjad, nagu hiired. Mõnikord satub Lennie raskustesse ja ta vajab kedagi, kes tema eest hoolitseks.
- George Milton - teine peategelane - hoolitseb Lennie eest nagu venna eest. Lennie teeb George'i elu raskeks. Kui Lennie satub talus raskustesse, peab George otsustama, kuidas teda aidata. Lennie hirmutab kogemata üht naist ja George otsustab, et peab Lennie päästma, enne kui teised töölised neid tapavad.
- Curley - ülemuse poeg, kuri mees, kes on äsja abiellunud. Ta on oma naise suhtes väga armukade ja kaitsev. Ta tunneb Lennie vastu koheselt vastumeelsust.
- Slim - pikk mees, kes on jerkline nülgutaja, see on muulimeeskonna juht, ja kõik võtavad tema arvamust südamele. Ta on ainus inimene, keda Curley austab.
- Candy - tuntud ka kui "swamper", on vana mees, kellel on ainult üks käsi. Candy pakub ka Lennie ja George'ile tööd, kui ja kui nad saavad oma maa.
- Tädi Clara - kes hoolitses Lennie eest. Ta on surnud enne loo algust. Ta on taustategelane, keda loos küll mainitakse, kuid kes ei oma erilist tähtsust.
- Crooks - tallitööline, keda kutsutakse tallitööliseks. Ta on ainus afroameeriklane talus ja teised töölised diskrimineerivad teda. Ta peab üksi magama. Ta on saanud hobuse käega lüüa ja tema selg on valusalt vigastatud.
- Curley naine - üksildane ja flirtiv "tulipunane naine" on loo ainus nimeta tegelane. See näitab tema eesmärki loos: Steinbeck ütles, et ta on "kuum".
- Carlson - küüniline ranch'i töötaja, kes on näide kellestki, kes läks "kurjaks". Samuti veenab ta Candy, et ta lubaks tal tappa Candy koera, mis on novelli lõpu oluline süžeepala.
Teemad
"Hiirtest ja inimestest" on lugu sõprusest ja üksindusest. Samuti räägib see Ameerika unistusest: lootusest, et Ameerikas võib igaüks saada rikkaks või kuulsaks, kui ta kõvasti tööd teeb.
Filmid
"Hiirtest ja inimestest" tehti mitu korda film, esimest korda 1939. aastal, vaid kaks aastat pärast romaani ilmumist. Selles "Hiirte ja inimeste" versioonis mängivad Lon Chaney Jr. Lennie't ja Burgess Meredith George'i ning selle lavastas Lewis Milestone. See kandideeris neljale Oscarile. 1981. aastal tehti sellest telefilm. Selles versioonis mängis Randy Quaid Lennie't, Robert Blake George'i ja Ted Neeley Curley'd ning selle lavastas Reza Badiyi. Viimase filmiversiooni "Hiirtest ja meestest" (1992) lavastas Gary Sinise (kes mängis ka George'i osa). Ta kandideeris Cannes'is Kuldse Palmi kandidaadiks. Lennie rolli mängis John Malkovich. Mõlemad mehed olid neid rolle laval mänginud 1980. aasta Steppenwolfi teatrikompanii lavastuses.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Of Mice and Men?
V: "Hiirtest ja meestest" on John Steinbecki kirjutatud romaan kahest ranchitöölisest nimega George Milton ja Lennie Small.
K: Millal ilmus "Hiirtest ja meestest"?
V: "Hiirtest ja meestest" ilmus 1937. aastal.
K: Kus toimub "Hiirte ja inimeste" tegevus?
V: "Hiirte ja inimeste" tegevus toimub 1930. aastatel Californias, Ameerika Ühendriikides.
K: Mis inspireeris John Steinbecki kirjutama "Hiirtest ja meestest"?
V: "Hiirte ja inimeste" põhineb Steinbecki kogemustel, mis ta sai ranchitöölisena.
K: Milline on pealkirja "Hiired ja mehed" tähendus?
V: Raamatu pealkiri on võetud Robert Burnsi luuletusest "To a Mouse" (Hiirele).
K: Miks on "Hiirtest ja meestest" sageli koolides keelatud?
V: "Hiirtest ja meestest" on koolides sageli keelatud halva keele, rassismi, küsitava moraali ja vägivalla tõttu.
K: Milline on Of Mice and Men'i tähendus?
V: Of Mice and Men oli väga populaarne ja sellest sai bestseller. Selle valis välja "Kuu raamatute klubi". Samuti on see Ameerika Raamatukogude Assotsiatsiooni 21. sajandi kõige enam vaidlustatud raamatute nimekirjas.
