Afroameeriklane on üldiselt isik, kes elab Ameerika Ühendriikides ja räägib inglise keelt, kuid kelle esivanemad on pärit Aafrikast. Terminit kasutatakse ka esimese põlvkonna Aafrika immigrantide puhul, kellel on Ameerika Ühendriikide kodakondsus. Harvemini rakendatakse seda terminoloogiat Aafrika päritolu inimeste kohta, kes elavad mujal Ameerikas.
Ajalooline taust
Tavaliselt seostatakse terminit mustade inimestega, sest paljudel afroameeriklastel on tumedam nahk, mis pärineb Sahara-taguseAafrika populatsioonidest. Suur osa afroameeriklaste esivanematest jõudis Põhja-Ameerikasse läbi atlandi-ülese orjakaubanduse (transatlantiline orjakaubandus), mida viisid läbi Euroopa kaupmehed ja kolonisaatorid. Britid, hollandlased ja prantslased olid peamised Euroopa rahvad, kes osalesid Aafrikast toodud inimeste orjastamises Ameerikates.
Orjastamine ja selle pärand kujundasid tugevalt USA majandus- ja sotsiaalstruktuuri, eriti lõunaosariikides, kus paljud afroameerika orjad töötasid valgete kasuvõtjate puuvillapõldudel ning teistes põllumajandus- ja majapidamistöödes. Koloniaalajast ja hilisemast perioodist pärinevad erimeelsused ja rassiline segregatsioon kasvasid XX sajandi alguseks seaduslikuks ja sotsiaalseks süsteemiks.
Esimesed Aafrika päritolu inimesed, kes jõudsid püsivalt inglise kolooniasse, saabusid ajalooliselt 1619. aastal Jamestown, Virginiasse. Ajaloolaste hinnangul olid nad pärit Angolast, kes olid vahistatud või röövitud laevadelt ja toodud Uude Maailma orjana. Kuidas neid algselt kohtleti, varieerus — mõnel juhul käsitleti neid algselt kui ajutisi töövõtjaid (indentured servants), hilisema kolonialise seadusandluse ja rassipõhise orjanduse arenguga muutus see süsteem aga püsivaks rassilise alavääristamise ja orjastamise mehhanismiks.
Segregatsioon ja vabadusliikumised
Pärast orjanduse kaotamist 19. sajandi keskpaigas jäid paljud afroameeriklased kokkupuutesse diskrimineerimise, tööhõivepiirangute ja segregatsiooniga. Lõunaosariikides kehtestati õiguslikult segregatsiooni toetavad Jim Crow seadused, mis sundisid rassilist eraldatust avalikes teenustes, hariduses ja ühiskondlikus elus. Diskrimineerimise ja rassismi sihtmärgiks on olnud ka teised vähemusrühmad; näiteks on ajaloo vältel kannatanud ebaõigluse all ka mehhikoameeriklastega seotud kogukonnad.
20. sajandi keskpaigas tõusid aktiivsed jõupingutused rassiliste õiguste taastamise nimel ning oluliseks sai Ameerika kodanikuõiguste liikumine, mis võitles seadusliku segregatsiooni ja valimisõiguse piirangute vastu. Selle perioodi tuntud liidrid ja sündmused aitasid kaasa mitmete diskrimineerimist vähendavate seaduste vastuvõtule ja ühiskondlike hoiakute muutumisele.
Geograafiline levik ja demograafia
Afroameeriklaste geograafiline paigutus Ameerika Ühendriikides on kujunenud ajalooliste majanduslike ja sotsiaalsete tegurite mõjul. Suur osa afroameeriklasi elas pikka aega Lõuna osariikides, kus paiknes ka suur hulk orjanduse ajast pärinevaid kogukondi. 20. sajandi algusest kuni keskpaigani toimus nn Great Migration — miljonite afroameeriklaste liikumine lõunast põhja ja läände laitmatute töövõimaluste ja rassilise vägivalla vältimise tõttu, mis tõi suuri rännetiheduse muutusi suurlinnades.
Paljud afroameeriklased asustuvad linnapiirkondades. Näited linnadest ja piirkondadest, kus afroameeriklaste osakaal on märkimisväärselt suur või kus elab palju afroameeriklasi:
- Detroidis on sageli suur osakaal mustanahalisi elanikke.
- Kõige suurema afroameeriklaste osakaaluga linnad on New Orleans, Memphis, Miami Gardens ja Savannah, Georgia.
- New Yorgis ja Chicagos elab üldarvuliselt kõige rohkem afroameeriklasi.
- Teised suure afroameeriklaste osakaaluga linnad on Baltimore, Houston, Atlanta, Philadelphia, Baton Rouge, Washington D.C. ja Dallas.
Osariikide lõikes on kõrgeima afroameeriklaste osakaaluga osariigid traditsiooniliselt olnud Mississippi, Louisiana, Georgia, Maryland, Lõuna-Carolina, Alabama, Delaware, Põhja-Carolina, Virginia ja Tennessee. Need piirkonnad peegeldavad ajaloolisi rände- ja asustamismustreid ning lõunaosariikide orjanduse pärandit.
Kultuuriline mõju ja panus
Afroameeriklased on andnud Ameerika kultuurile sügava ja püsiva panuse: muusikažanrid nagu blues, jazz, gospel, soul, R&B ja hip-hop on osalt afroameerikalikust pärandist sündinud ja jõudnud ülemaailmse mõjuni. Samuti on afroameeriklased andnud olulise panuse kirjandusse, kunstidesse, teadusesse, spordisse ja poliitikasse — kaasa arvatud ajaloolised saavutused ja esindus poliitilisel tasandil.
Kaasaegsed väljakutsed
Vaatamata suurtele edusammudele seisavad afroameeriklased tänapäeval silmitsi jätkuvate sotsiaalmajanduslike väljakutsetega: tulu- ja rikkuslõhe, hariduse ja tervishoiu ebavõrdsus, kohtusüsteemi ja karistuspoliitika ebaproportsionaalne mõju ning tööhõive- ja eluasemistingimuste erisused. Samal ajal toimivad paljud kogukonnad ja organisatsioonid aktiivselt õiguste edendamiseks, võrdsete võimaluste laiendamiseks ning kultuurilise pärandi hoidmiseks.
Järeldus
Afroameeriklaste ajalugu Ameerika Ühendriikides on keeruline ja mitmekesine: see sisaldab valu ja rõhumist, kuid samas ka vastupanu, loovust ja olulist panust ühiskonda. Mõistmine selle ajaloo ja leviku kohta aitab paremini käsitleda kaasaegseid sotsiaalseid probleeme ning hinnata afroameeriklaste rolli Ameerika ühiskonna kujundamisel.
