Hiphop: ajalugu, muusika, tants ja kultuuriline mõju

Hiphop on kultuuri-/kunstistiil, mis sai alguse 1970ndatel. See sai alguse Jamaika-Ameerika, Aafrika-Ameerika ja Puerto Rico osariikide linnapiirkondades mõnes Ameerika Ühendriikide suuremas linnas. Hiphopis kasutatakse räppimist, kus räppar või rühm laulab või ütleb rütmiga riimitud sõnu. Hiphopi laulude tekstid räägivad sageli suurlinnade linnainimeste elust. Mõned hiphopi laulusõnad räägivad jõukudest, vägivallast, kuritegevusest, stripparitest, pidutsemisest, rahast, seksist ja ebaseaduslikest uimastitest, nagu marihuaana, kokaiin, prometasiin, Xanax, percocets, ecstasy ja molly. Hiphop-muusika kasutab ka popmuusika muusikastiile, nagu disko ja reggae. Rap ja hiphop-muusika on muutunud edukaks muusikastiiliks.

Hiphop kui kultuur hõlmab nii muusikat kui ka riietusstiili, mida nimetatakse "urbanistlikuks" riietuseks (kopsakad püksid, Timberlandi nahast töösaapad ja ülisuured särgid); tantsustiil, mida nimetatakse breiktantsuks või "B-boying"; ja graffiti, tänavakunst, mille puhul inimesed maalivad seinale pilte või sõnu. 2000. aastatel on hiphop-muusika ja hiphop-kultuur Ameerika Ühendriikides ja Kanadas väga populaarne. Hiphop-muusikud kasutavad tavaliselt hüüdnimesid. Paljud 2000. aastate populaarsed hiphop-muusikud kasutavad hüüdnimesid, näiteks Snoop Dogg, Jay-Z, Eminem, Lil' Wayne ja 50 Cent. Linnad, kus toodetakse kõige rohkem hiphopi, on New York City, Chicago, Atlanta, Miami, New Orleans, Philadelphia, Detroit, Los Angeles ja Memphis.

Ajalooline taust ja võtmeisikud

Hiphopi algus on seotud 1970. aastate lõpu ja 1980. alguse sisevajega Ameerika suurlinnades, eriti New Yorgi Bronxis. Algatajate hulka kuulusid muusikud ja DJ-d, kes arendasid välja uued tööd tehnikad — lõikamine (scratching), beatide pikendamine ja plaadisegamine —, et luua tantsimiseks sobiv instrumentaal. Aja jooksul lisandus räppimine (MC-ing) kui suhtlus- ja jutustamisviis, mis peegeldas kogukondade igapäevaelu, poliitikat ja sotsiaalseid pingeid.

Muusikalised elemendid

• DJ-ing: DJ-d (diskorid) lõid lüürika aluse, kasutades plaate, grammofone ja hiljem digitaalset tehnoloogiat. Tekkinud olid tehnikad nagu scratching ja beat juggling.
• Räpp (MC-ing): rütmiline rääkimine ja riimide loomine — sageli jutustav või provokatiivne — on hiphopi kõige tuntavam osa.
• Beatmaking ja produktsioon: kasutati samplimist, trummimasinaid (näiteks Roland TR-808) ja akustilisi või elektroonilisi instrumente. Produtsendid nagu Rick Rubin, Dr. Dre jt tõid muusikasse uusi kõlapilte ja tehnoloogiat.
• Samplimine ja intellektuaalomand: vanade funk-, soul- või džässlooduste fragmendid kasutati uute rütmide loomiseks. See tõi kaasa ka võitlusi autoriõiguste ja tasustamise üle.

Tants ja visuaalne kunst

Breiktants ehk breaking (B-boying/B-girling) on üks hiphopi kõige visuaalsemaid väljendusi: jõulised akrobaatilised liigutused, spin’id, footwork ja freezes. Tänavakunst ehk graffiti kujunes sildi- ja identiteedivormist kaasaegseks tänavakunstiks ning mõjutas disaini, reklaami ja galeriiruumi. Breaking on nüüdseks jõudnud ka rahvusvahelisele areenile ja 2024. aasta suveolümpial oli see esindatud.

Riietus ja identiteet

Hiphopi mood on tihedalt seotud eneseväljenduse, grupilise identiteedi ja vastupanuga peavoolu normidele: kopsakad püksid, suured T-särgid, huppemantlid, tossud, rõvedad juveelid ("bling"), mütsid ja töösaapad. Mood on muutunud kommertsialiseerumise käigus ja ennekõike 1990ndatest alates on stiilid varieerunud sõltuvalt piirkonnast ja alamžanrist.

Subžanrid ja geograafilised stiilid

Hiphop on väga mitmekesine. Mõned tuntud suunad:

• Gangsta rap: rõhutab tihti jõuku-, tänava- ja kuriteemepõhiseid lugusid (West Coast ja ka teised regioonid).
• Conscious rap: keskendub sotsiaalsetele ja poliitilistele sõnumitele ning teadvustamisele.
• Trap: algselt Atlantas välja kasvanud kõlapilt, iseloomustavad rasked bassid, keerulised hi-hat rütmid ja sageli teemadena jõukus, narkootikumid ja elu tänaval.
• East Coast / West Coast / Southern styles: iga piirkond on arendanud oma kõla ja lüürika lähenemise.

Sotsiaalne ja kultuuriline mõju

Hiphop on olnud häälekas vahend sotsiaalse kriitika, identiteedi ja kogukondliku organiseerumise väljendamiseks. See on andnud hääle marginaliseeritud rühmadele, kuid samal ajal saanud ka kriitikat seksismi, vägivalla ja kuritegevuse glamuurimise pärast. Paljud artistid ja organisatsioonid kasutavad hiphopi hariduses, noorsootöös ja poliitilises aktivismis, et edendada positiivset muutust ja kultuurilist eneseteadvust.

Kaasaegne kommerts ja globaalsus

Alates 1990. aastatest on hiphop muutunud ülemaailmseks. See on mõjutanud teisi muusikastiile, moodi, keelekasutust ja populaarset kultuuri kõigis maailma paikades. Samal ajal on toimunud tugev kommertsialiseerimine: plaadifirmad, reklaam, filmid ja moebrändid on kasutusele võtnud hiphopi esteetikat ja termineid. Hiphopi tehnoloogiline areng ja digiplatvormide kaudu levik on teinud võimalikuks nii sõltumatute artistide tõusu kui ka globaalse koostöö.

Oluline roll naistele ja mitmekesisus

Kuigi hiphopi on tihti kritiseeritud meeste domineerimise pärast, on välja kujunenud palju mõjukaid naisartistid ja produtsendid (nt Queen Latifah, MC Lyte, Missy Elliott jt), kes on laiendanud žanri teemasid ja võimalusi. Tänapäeval on palju erinevaid hääli, mis esindavad ka LGBTQ+ kogukonda ja maailma eri kultuure.

Väljakutsed ja tulevik

Hiphop peab tegelema küsimustega nagu autorikaitse, kommertsialiseerumine, stereotüüpide jätkamine ja tasakaal sotsiaalse sõnumi ning meelelahutuse vahel. Samas on žanr jätkuvalt paindlik ja uuenduslik: uued tehnoloogiad, platvormid ja rahvusvaheline koostöö avavad võimalusi uutele helidele ja lugudele. Hiphopi tulevik näib jätkuvalt mitmekesine ja kultuuriliselt mõjukas.

See artikkel annab ülevaate hiphopi põhielementidest, ajaloost ja mõjust. Erinevates linnades ja kogukondades väljendub hiphop erinevalt — selle tõttu on žanr rikkalik ja pidevas muutumises.

Küsimused ja vastused

K: Mis on hiphop?

K: Kust sai hiphop alguse?

K: Millised on mõned hiphopi kultuuri elemendid?

K: Kuidas on räpp ja hiphop muutunud edukaks?

K: Kas hiphop hõlmab ka teisi muusikastiile?

Otsing