Graffiti on märgid, kriimustused või joonistused, mis on tehtud avalikus kohas asuvale pinnale. Sageli tehakse seda värvi või pihustusvärviga (purgist pihustatud värv). Graffitoks võib nimetada ka ühte märki, kuid tavaliselt kasutatakse sõna graffiti, mis tähendab, et märgiseid on rohkem kui 1. Graffiti võib ilmuda seintele, rongidele, tänavapinkidele, signaalpostidele ja muudele avalikele või eraomandis olevatele pindadele.
Graffiti võib esineda kunsti, joonistuste või sõnade kujul. Kui seda tehakse ilma kinnistu omaniku loata, loetakse seda vandalismiks. Mõnikord on see lihtsalt inimese nimi või ebaviisakas sõna. Mõnikord on see avalik poliitiline protest, sest ilma loata on graffiti ebaseaduslik. Lisaks isiklikele väljendustele võib graffiti olla ka linna keskkonda rikastav suur seinamaal või rahvusvaheliselt tuntud tänavakunstniku töö.
Graffiti liigid ja tehnikad
- Tag – lihtne allkiri või logo, sageli tehtud markeriga; kõige sagedasem ja kiireim vorm.
- Throw-up – suuremahuline, kiirem pihustusvärvi töö, tavaliselt lihtsate kujude ja täitevärviga.
- Piece (masterpiece) – keerulisem, värvikas ja detailirohkem teos, mis nõuab aega ja oskusi.
- Stencil (šabloon) – lõike- või šabloontehnika, võimaldab kiiresti ja täpselt korduvaid motiive.
- Paste-up ja sticker – eelnevalt trükitud pildid või kleebised, mis kinnitatakse pinnale liimiga.
- Mural – suur seina- või fassaadimaal, tihti tellimustöö või avaliku kunsti projekt.
- Vahendid – pihustusvärv, markerid, pintslid, rullid, šabloonid ja liimid.
Õiguslikud aspektid (ülevaade)
Graffiti tegemine ilma omaniku loata on üldiselt ebaseaduslik ja käsitletakse kui varalise kahju tekitamist või vandalismi. Täpsem karistus sõltub riigist ja olukorrast, kuid üldised tagajärjed võivad olla:
- rahatrahv või hüvitis kinnistu omaniku jaoks (eemaldamise ja remonttööde kulud);
- kriminaalvastutus tõsisemate kahjude korral;
- nooremate tegijate puhul võivad vastutada ka seaduslikud esindajad (hooldajad);
- avaliku vara ja kultuurimälestiste kahjustamine on sageli karmimalt karistatav;
- kohalikud omavalitsused võivad kehtestada omapoolsed sanktsioonid ja korduvad rikkumised toovad tavaliselt raskemaid tagajärgi.
Mõistlik on eelistada seaduslikke viise väljendamiseks: küsida luba seinte omanikult, osaleda avalikes seinamaaliprojektides või kasutada selleks ette nähtud „õigeid“ pindasid. Kui soovid teada täpseid õigusakte ja karistusi Eestis, tasub konsulteerida juristiga või vaadata kehtivaid seadusi ja kohalikke määrusi.
Kultuuriline ja sotsiaalne kontekst
Graffiti on paljudes linnades osa tänavakultuurist ja hiphopi või tänavakunsti alamkultuurist. Mõned teosed on tunnustatud kunstina ja võivad suurendada piirkonna atraktiivsust, teised aga tajutakse linna visuaalse reostusena. Tänavakunst ja graffiti vahel on sageli hägune piir: tänavakunstnikud otsivad sageli seaduslikke projekte ja kaasavad kogukondi, samas kui anonüümne pihustamine ilma loata jääb paljudel juhtudel probleemiks.
Eemaldamine ja ennetus
- Eemaldamise viisid: värvimine üle, survetoru pesu (kuum või külm vesi), spetsiaalsed kemikaalid ja puhastusvahendid, professionaalsed puhastusettevõtted.
- Ennetusmeetmed: heledamad ja kergesti puhastatavad pinnad, anti-graffiti kattega pinnad, hea valgustus, turvakaamerad ja kogukondlik kaasatus (näiteks legaalsed seinad).
- Keskkonnamõjud: pihustusvärvid sisaldavad lenduvaid orgaanilisi ühendeid (VOC) ja jäätmete nõuetekohane käitlemine on oluline.
Kuidas käituda, kui leiad graffitiga kaetud vara
- Kui tegemist on sinu kinnisvaraga, dokumenteeri pildiga ja võta ühendust oma kohalikuga omavalitsusega või professionaalsete puhastusteenustega.
- Kui tegu on avaliku varaga, teata asjaomasele omavalitsusele või haldusorganile.
- Ära püüa eemaldusega tegeleda ohtlikult (kõrged kohad, tugevad kemikaalid) – kasuta spetsialiste.
- Kui sulle meeldib tänavakunst, otsi kohalikku legaalset seina või osale kogukonna seinamaaliprojektides.
Lõppsõna
Graffiti võib olla nii kunst kui ka kahju tekitamine – lõpliku tähenduse määravad konteks, luba ja teose kvaliteet. Kui eesmärk on väljendada end loominguliselt, on alati parem otsida seaduslikke võimalusi ja teha koostööd kogukonna ning kinnistuomanikega, et vältida õiguslikke tagajärgi ja säilitada avaliku ruumi hoolitsetud välimus.


