Graffiti
Graffiti on märgid, kriimustused või joonistused, mis on tehtud avalikus kohas asuvale pinnale. Sageli tehakse seda värvi või pihustusvärviga (purgist pihustatud värv). Graffitoks võib nimetada ka ühte märki, kuid tavaliselt kasutatakse sõna graffiti, mis tähendab, et märgiseid on rohkem kui 1.
Graffiti võib esineda kunsti, joonistuste või sõnade kujul. Kui seda tehakse ilma kinnistu omaniku loata, loetakse seda vandalismiks. Mõnikord on see lihtsalt inimese nimi või ebaviisakas sõna. Mõnikord on see avalik poliitiline protest, sest ilma loata on graffiti ebaseaduslik.
Graffiti Roomas, Itaalias
"Kolme naljaka tüübi tagasitulek" Hollandi graffitikunstnik Ces53
Ajalugu
Graffiti on leitud väga vanadest linnadest. Näiteks Rooma impeeriumis kirjutasid inimesed sõnumeid ja joonistasid karikatuurid seintele.[] Graffiti on leitud ka paljudes kohtades. Mõned inimesed teevad graffiti seinamaalinguid, mitte ei kirjuta lihtsalt ühte kohta ühte märki. Seda kasutati vandalismi asemel heategevuseks. Tõenäoliselt kõige lihtsam graffiti on see, kui inimene lõikab (või nikerdab) noaga puu külge armastaja nime.
Tänapäeval on paljud graffiti väga keerulised kirjade ja piltide segud. Mõnikord on neid teinud jõugud ja neid kantakse pihustusvärviga hoonetele, sildadele, tänavamärkidele ja muudele aladele. Need on sageli allkirjastatud sildiga (graffiti slängis signatuur), mis on erikujuline.
Graffiti võib pidada hiphopi või tänavaprotestimise osaks. See on sageli, kuid mitte alati ebaseaduslik. Mõnes linnas on väikesed alad, kus võib teha graffiti. Mõnikord on graffiti väga ilusad. Mõned inimesed peavad graffiti mitte ainult millekski halvaks, vaid ka millekski heaks, näiteks kunstiks. Mõned inimesed maksavad graffitikunstnikele, et nad teeksid oma hoonetele graffiti. 1980. aastatel said mõned graffitikunstnikud nagu Keith Haring väga kuulsaks.
Kaasaegse graffiti tegid New Yorgis kuulsaks 1970. aastate alguses töölisklassi lapsed. Nad kutsusid seda "kirjutamiseks" ja nimetasid end "kirjutajateks". Ühes 1971. aasta New York Timesi artiklis kasutati terminit "graffiti" esimest korda New Yorgis populaarseks muutuva uue linnakunsti plahvatuse kohta. Seda 1970ndate alguse perioodi tuntakse kui "originaalkooli". Hiljem, 1980ndatel, tuntakse järgmist graffitikunstnike põlvkonda kui "vana koolkonda".
Inimene koristab graffiti Stockholmis
Küsimused ja vastused
K: Mis on graffiti?
V: Graffiti tähendab märkmeid, kriimustusi või joonistusi, mis on loodud avalikus kohas mingile pinnale.
K: Kuidas graffiti tavaliselt luuakse?
V: Graffiti luuakse tavaliselt värviga või pihustusvärviga, mida pihustatakse purgist.
K: Mis on graffito?
V: Graffito on üks graffitimärk pinnal.
K: Millised on graffiti erinevad vormid?
V: Graffiti võib esineda kunsti, joonistuste või sõnade kujul.
K: Millal loetakse graffiti vandalismiks?
V: Graffiti loetakse vandalismiks, kui see on loodud ilma kinnistu omaniku nõusolekuta.
K: Kas graffiti on alati poliitiline protest?
V: Ei, graffiti võib olla midagi nii lihtsat kui isiku nimi või ebaviisakas sõna. Siiski võib see olla ka avalik poliitiline protest, sest see on ebaseaduslik ilma loata.
K: Milline on kinnisvaraomaniku loa saamise tähtsus?
V: Kinnisvaraomaniku loa saamine on oluline, sest ilma selleta graffiti tekitamist peetakse vandalismiks ja see võib kaasa tuua õiguslikke tagajärgi.
