Ehitamine ja hooned — määratlus, osad, vundament ja arhitektuur
Ehitamine ja hooned: selge määratlus, hoone osad, tugev vundament ning arhitektuuri põhimõtted — praktilised näpunäited ja inspiratsioon iga ehitus- ja arhitektuurihuvilise jaoks.
Ehitamine võib olla nii substantiiv kui ka verb. Ehitamine on üks vanimaid inimlikke oskusi. See on osa sellest, kuidas me oleme ellu jäänud, ja see on iga tsivilisatsiooni kõige selgem sümbol. Kuigi mõned teised loomad, näiteks linnud, sipelgad ja mesilased, ehitavad lihtsaid ehitisi, on inimesed õppinud ehitama väga paljudel erinevatel viisidel, mis vastavad erinevatele vajadustele ja kohalikele tingimustele. Me ehitame peamiselt varjualuse jaoks. Ehitised võivad varjata inimesi, loomi, masinaid või mida iganes. Kõige lihtsam hoone on lihtsalt katus, mis hoiab all oleva ruumi kuivana või varjulisena. Seinade lisamine annab rohkem kaitset tuule või vihma eest. See annab ka turvalisust.
Klaasiga või klaasita akna paigutamisega seina laseme valguse hoonesse sisse. Jätame kuskile piisavalt suure augu, kust saab sisse ja välja minna, koos uksega, mida saab avada ja sulgeda. Sageli on uksel ka lukk, et hoone saaks turvaliselt jätta.
Kui hoone peab kaua kestma, peab tal olema kindel vundament. See vundament on nagu puu juur, mis vajub veidi sügavale maa sisse ja toetab seinu. Kui maapind on pehme, peab vundament olema väga sügav ja tugev, et hoone saaks tugeva kontakti maapinnaga.
Kui hoone on piisavalt kõrge, võib sellel olla rohkem kui üks korrus. Inimesed saavad ühelt korruselt teisele ronida trepi või ehk lifti või tõstukiga. Seda nimetatakse üles- või allakäiguks. Hoonetel võib olla ka maapinna all asuv korrus. Seda nimetatakse tavaliselt keldriks või keldrikorruseks.
Hooned võivad olla ilusad või koledad, põnevad või igavad. Arhitektid on inimesed, kes on koolitatud ehitiste projekteerimiseks. Nende tööd nimetatakse arhitektuuriks ja see võib olla kunstivorm. Vaadake hoonet, kus te seda loete. Vaadake kujundeid ja varje. Kas seal on piisavalt valgust? Kas mõned ruumid tekitavad soovi neis viibida, samas kui teised panevad teid kiirustama? Kas neil on huvitavaid jooni? Mõelge, kuidas oleks saanud hoonet paremaks muuta. Peaaegu igaüks võib saada arhitektiks, kui ta seda soovib. Kuid ainult hea arhitekt või hea ehitaja saab projekteerida või ehitada ilusa hoone.
Ehitise põhiosad ja nende funktsioon
Iga hoone koosneb mitmest põhiosast, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Peamised osad on:
- Vundament – kannab kogu hoone koormuse maapinnale ja tagab stabiilsuse.
- Seinad – eraldavad sise- ja välisruume, kannavad koormust (kandvad seinad) või jagavad ruume (mittekandvad seinad).
- Katus – kaitseb siseruume ilmastiku eest ja suunab vee ära.
- Põrandad ja korrused – jagavad hoone ruumid vertikaalselt; põrandakonstruktsioonid kannavad tarvikuid ja inimesi.
- Aknad ja uksed – tagavad valguse, ventilatsiooni, pääsu ja turvalisuse.
- Trepid ja liftid – võimaldavad liikuda korruste vahel.
- Tehnosüsteemid – elekter, veevarustus, kanalisatsioon, küte, ventilatsioon ja kliimaseade (HVAC), sidevõrgud.
- Fassaad ja viimistlus – kaitse ilmastiku eest ja esteetiline väljund.
Vundament — miks ja kuidas
Vundament peab tagama, et hoone raskus jaguneb ühtlaselt maapinnale ning et liikumised (näiteks külmunud pinnase tõttu) ei kahjustaks konstruktsiooni. Vundamentide tüübid sõltuvad pinnasest ja hoone koormusest: betoonplaat, vundamendivöö, vaiad või sambad. Oluline on arvestada ka kapillaarkastmise, drenaaži ja hüdrusoojustuse (vesi ja külm) ennetamisega. Pehmel pinnasel või saastunud alusel kasutatakse sageli sügavamaid vaiu või spetsiaalset pinnase parandust.
Arhitektuur ja ruumiline disain
Arhitektid kujundavad hoone funktsiooni, mugavust ja välimust. Hea arhitektuur ühendab:
- funktsionaalsuse (ruumide paigutus vastavalt otstarbele),
- ergonoomika ja liikumisteed (lihtne ligipääs, valgustus ja ventilatsioon),
- esteetika (vorm, materjalid, proportsioonid) ja
- keskkonnasõbralikkus (säästlik energia- ja materjalikasutus).
Valgustus — looduslik ja kunstlik — mõjutab tugevalt seda, kuidas ruumis end tunneme. Mõelge ruumide kõrgusele, akende suurusele ja päikese suunale: need määravad, kas ruum on valge ja avar või hubane ja varjuline.
Ehitusprotsessi etapid
Tavapärane ehitusprotsess sisaldab järgmisi samme:
- planeerimine ja idee,
- projekt (arhitektuur ja konstruktsioon),
- ehitusload ja normidele vastavuse kontroll,
- maapinna ettevalmistus ja kaevetööd,
- vundamendi rajamine,
- kandvate konstruktsioonide ülesehitus (seinad, talad, laed),
- katuse ja välispiirde paigaldus,
- tehnosüsteemide paigaldus (elekter, vesi, ventilatsioon, küte),
- viimistlus- ja siseehitustööd ning
- vastuvõtutestid ja hooldusjuhised kasutajale.
Ohutus on kogu protsessi jooksul ülioluline: töödelda tuleb tõkkeid, ~kui on vaja, kasutada isikukaitsevahendeid ning järgida tööde järjekorda, et ülekoormused ja õnnetused välistada.
Materjalid ja kestlikkus
Ehitusmaterjalide valik mõjutab hoone vastupidavust, hinna ja keskkonnamõju. Levinumad materjalid:
- puit — kergesti töödeldav, taastuv (kuid nõuab kaitset niiskuse ja tule eest),
- tellis ja kivi — head vastupidavuse ja helikindluse poolest,
- tööstusbetoon — tugev ja vastupidav, sobib suurte kandekoormuste jaoks,
- teras — suure tugevuse ja paindlikkuse tõttu kasutusel eriti avatud konstruktsioonides,
- klaas — valguse läbilaskmiseks, kuid vajab soojustuse ja päikesekaitse lahendusi.
Tänapäeval on olulised ka energiatõhusus ja säästva ehituse põhimõtted: soojustus, tihedus, taastuvenergia lahendused (päikese- või soojuspumbad), materjalide taaskasutus ning pikaajaline hooldus, mis pikendab hoone eluiga.
Hoonetüübid ja nende eripärad
Hooned võivad olla erineva otstarbega: elamud, kontori- ja kaubandushooned, tootmishoone, põllumajandushooned, ühiskondlikud hooned (koolid, haiglad) ja ajutised varjualused. Iga tüüp seab omad nõuded tuleohutusele, ligipääsetavusele, helikindlusele ja struktuursele tugevusele.
Hooldus ja eluea pikendamine
Hooned vajavad regulaarset hooldust: katusetihendite kontroll, fassaadi parandused, soojustuse ja ventilatsiooni ülevaatus ning tehnosüsteemide hooldus pikendavad hoone eluiga ja hoiavad energiakulusid madalamal. Renoveerimine ja ümberehitus võimaldavad hoonel vastata muutuvatele vajadustele.
Kokkuvõte
Ehitamine ühendab inseneri-, arhitektuuri- ja käsitööoskusi ning peab arvestama nii tehniliste kui inimeste vajadustega. Hea projekt ja korralik ehitustöö tagavad mugava, turvalise ja vastupidava keskkonna. Kui soovite konkreetsemat teavet vundamentide tüüpidest, materjalidest või ehituslubade nõuetest, võin artiklit laiendada just nende teemadega.

Suured hooned Rotterdamis.

Väike hoone Indoneesias
Hoonetüübid
Varjupaigad on kohad, kus elada ja kasvatada meie noori (elamud). Me ehitame ka kohti, kus töötada ja teha asju, kohti, kus ladustada asju, kohti, kus müüa asju, kohti, kuhu haiged inimesed saavad minna ravile, kohti, kuhu panna inimesed, kes rikuvad meie seadusi. Me ehitame, et teha palju asju.
Mõned hooned on kohtumispaigad. Templisse, teatrisse või staadionile võib koguneda suur hulk inimesi, et jumalat kummardada või kuulata või näha, mida teised inimesed räägivad või teevad. Kristluses nimetatakse neid kirikuteks. Kuni me ei hakanud ehitama pilvelõhkujaid, olid religioossed hooned tavaliselt linna suurimad ja kõrgeimad hooned. Linnused ja lossid olid samuti suured, kuid tavaliselt ei asunud need linnas. Suured hooned nõuavad palju tööd, seega võivad nad sümboliseerida võimu. Nad avaldavad muljet ja annavad linnadele tähelepanu.
Hooned on valmistatud erinevatest materjalidest. Kui puitu on palju, kasutatakse seda palju. Paljud väga vanad hooned on kivist. Betooni kasutatakse peaaegu kõikjal. Alates 19. sajandi lõpust on pilvelõhkujad valmistatud terasest, mida üha enam kombineeritakse klaasiga.
Kus inimesed elavad või viibivad
- Korter või korter
- Bungalow
- Kabiin
- Loss
- Korteriomand
- Maja
- Hotell (sealhulgas motellid ja kõrtsid)
- Maja
Kus inimesed töötavad
- Kohtumaja
- Kool, õppesaal, ühiselamu
- Talu, ait, silo
- Tuletõrjejaam
- Fort
- Kasvuhoone
- Vangla või vangla
- Observatoorium
- Kontor
- Politseijaoskond
- Elektrijaam
- Kauplus
- Pilvelõhkuja
Kultuur ja meelelahutus
- Amfiteater
- Akvaarium
- Arena
- Kasiino
- Kalmistud
- Mausoleum
- Staadion
- Teater
- Filmiteatrid
- Loomaaed
- Arkaadid
Transport
- Lennujaam
- Bussijaam
- Dock
- Majakas
- Rongijaam
| · v · t · e | |
| Ameerika Ehitusinseneride Ühing - Ehitus - Sild - Ehitus - Tamm - Maavärinatehnika - Plahvatuskaitse - Vundament - Maantee - Infrastruktuur - Teed - Ehituskonstruktsioonid - Tunnel |
|
Küsimused ja vastused
K: Mis on hoone?
A: Hoone on kinnine ehitis, mis on tavaliselt ehitatud tahkest materjalist, millel on mingi katus ja seinad.
K: Millised on mõned näited elamute kohta?
V: Eluhooned on eluruumid, kus inimesed peamiselt magavad ja teevad muid koduseid toiminguid. Näidetena võib tuua kortermajad ja majad.
K: Milleks kasutatakse ärihooneid?
V: Ärihooneid kasutatakse äritegevuseks. Näidetena võib tuua restoranid, kauplused ja büroohooned.
K: Kuidas saab valgus hoonesse siseneda?
V: Valgus saab hoonesse siseneda, kui seina paigutatakse klaasiga või klaasita aken.
K: Mis on hoone vundamendi eesmärk?
V: Hoone vundamendi eesmärk on tagada tugi, et hoone püsiks kaua. See peab olema sügavale maa sisse vajutatud, et see oleks stabiilsuse tagamiseks tugevas kontaktis maapinnaga.
K: Kuidas liiguvad inimesed kõrgete hoonete korruste vahel?
V: Inimesed saavad kõrghoonetes korruste vahel liikuda trepikodade, liftide või liftide abil.
K: Kes projekteerib ja ehitab ilusaid hooneid?
V: Arhitektid projekteerivad ilusaid hooneid, samas kui head arhitektid või ehitajad ehitavad neid.
Otsige