Linnus

Lossid on keskaegsed ehitised, mis olid võimsate inimeste kaitsekodudeks. Need võisid olla valmistatud puidust, kivist või telliskivist ning mõned neist olid kasutusel sadu aastaid. Üle Euroopa, Lähis-Idas ja Jaapanis ehitati tuhandeid losse, mis olid erineva kujundusstiiliga. Tänapäeval on enamik lossidest varemed ja paljud neist on populaarsed turismiobjektid.

Inglismaal ja Walesis võtsid lossid esimest korda kasutusele 1066. aastal hertsog Williami juhitud normannid. Need pakkusid vägedele tugipunkti ümbruskonna kontrollimiseks ja aitasid aja jooksul lossi omanikul oma maad hallata. Lossid olid kavandatud imposantseks: nende massiivne kaitse peletas ründajaid ja näitas omaniku tugevust.

Mõned väed lossis võisid end kaitsta palju suurema armee vastu. Kõige tavalisem meetod lossi vallutamiseks oleks selle piiramine või tormamine. Mõlemal oli probleeme. Linnuse tormamine tapaks paljud ründajad, kuid piiramine võtaks kaua aega. Mõnikord ebaõnnestusid mõlemad meetodid.

Edinburghi loss (Šotimaa) on üks vähestest lossidest, mis on veel tänapäevalgi kasutusel.

Ehitusaeg

Esimesed lossid ehitati 9. sajandil ja neid ehitati kuni 16. sajandini. Linnus oli nii kellegi tähtsa, näiteks kuninga või aristokraadi kodu kui ka kindlus. Lossid olid loodud selleks, et hoida inimesi eemal ja näidata, kui võimsad olid inimesed, kes seal sees olid. Mõnikord kasutati neid ka sõja ajal, näiteks Kenilworthi piiramine, mis kestis kuus kuud.

Lossid võisid näida väga tugevad, kuid mõnikord olid kaitsed peamiselt näitamiseks. Bodiami lossi ümbritsev vallikraav ei ole väga sügav ja ründav armee võib selle tühjaks lasta, seega ei olnud see kaitseks kuigi praktiline. Kuid see muutis lossi väga muljetavaldavaks ja suuremaks, kui see tegelikult on. Kui lossiomanik mässas oma valitseja vastu, võis teda karistada lossi lammutamisega, mida nimetati "slighting".

Malborki lossi (Poola) söögisaal. Lossis oli suur rüütlirühm, mistõttu oli vaja palju ruumi, et nad saaksid süüa.

15. sajandi joonistus piiramise lõpust. Väed ründavad nõrgestatud lossi.

Bodiami loss (Inglismaa) ehitati umbes 1385. aastal.

· Mängi meediat

Holt'i lossi (Wales) rekonstruktsioon, nagu see oli 1495. aastal. Arheoloogid, ajaloolased ja kunstnikud töötavad koos selliste rekonstruktsioonide kallal, et kujutleda, kuidas lossid minevikus välja nägid.

Kust neid leida

Lossid ehitati Euroopas ja Lähis-Idas, samasugused ehitised arenesid 15. sajandil Jaapanis eraldi. Lossid ehitati tavaliselt kas puidust või kivist, mõnikord ka telliskivist. Mõned lossid algasid puidust ja ehitati seejärel ümber kivist, mis oli kallim ja tugevam, nii et lossid said olla suuremad. Need võisid olla ehitatud küngastele või madalatele aladele, näiteks linnade servale või jõeületuskohtadesse. Kui inimesed mõtlevad lossidele, siis mõtlevad nad sageli kõrgetel küngastel asuvatele lossidele. Kas on olemas mõned lossid, mis kasutavad maastikku dramaatiliselt ära ja on seetõttu väga nähtavad, oli palju tegureid, mille alusel valiti, kuhu lossid ehitatakse. Näiteks ehitati paljud lossid Reini jõe äärde, et takistada inimesi, kes kasutasid jõge ilma loata.

Sõltuvalt täpsest määratlusest varieerub losside arv ja uusi losse avastatakse ikka veel. Allpool esitatud numbrid on ligikaudsed ja mõnede riikide, nagu Itaalia ja Hispaania, puhul on raske arvandmeid leida, kuigi neil on palju losse. 19. ja 20. sajandil on ehitatud imitatsioonilinnuseid, nagu Neuschwanstein või mõned kohad Ameerika Ühendriikides, kuid need ei ole tegelikult lossid, sest need ei olnud mõeldud kaitseks.

Austria: 160
Tšehhi Vabariik: 60
Taani: 20
Inglismaa: umbes 2700
Soome: 6
Saksamaa: 4000
Ungari: 80
Jaapan: 5000
Läti: 30
Madalmaad: 140
Šotimaa: 3,000
Slovakkia: 50
Šveits: 4,000
Wales: 700

Alhambra (Hispaania) on maailmapärandi nimistusse kantud.

Krak des Chevaliers (Süüria) ehitasid ristisõdijad, kes püüdsid Lähis-Ida vallutada.

Himeji loss (Jaapan) on samuti maailmapärandi nimistusse kantud.

Mõned lossid, nagu Château de Montségur (Prantsusmaa), on ehitatud väga kõrgele. See muutis need väga nähtavaks ja raskesti rünnatavaks.

Elu lossis

Võimukad inimesed, kes ehitasid lossid, elasid neis ka koos oma peredega. Neil olid sulased ja rühm inimesi, kes hoolitsesid selle eest, et loss toimiks: inimesed, kes tõid vett, tegid süüa, koristasid tallid, hoolitsesid loomade eest, tegid süüa, süütasid tule ja kontrollisid, kes lossis käisid. Rahuajal oli enamikus lossides ainult mõned sõdurid, kes valvasid seda kohta.

Tänapäeval on enamikul lossidel seestpoolt paljad kiviseinad, kuid keskajal nägid need välja hoopis teisiti. Olulistes ruumides rippusid seintel värvilised seinavaibad ja laes olid maalid. Teistes ruumides, näiteks köögis või kabinettides, olid seinad tavalised valged. Kaminad hoidsid ruume soojana ja öösel või pimedates ruumides kasutati valgustamiseks küünlaid. Hiljem, keskajal, hakati kasutama klaasi, kuid akendel olid külmade ja ilmastiku eest kaitsmiseks aknaluugid. Religioon oli keskajal oluline ja lossides olid tavaliselt kabelid, et seal elavad inimesed saaksid palvetada.

Kuninga magamistuba Doveri lossis (Inglismaa) on kaunistatud nii, et see näeks välja, kuidas see võis välja näha 12. sajandil.

See kamin Beynac'i lossis (Prantsusmaa) on peenelt nikerdatud.

Kabel Angersi lossis (Prantsusmaa), kus inimesed said lossis palvetada.

14. sajandi joonistus inimestest, kes söövad. Sellised stseenid võisid toimuda lossides.

Losside lõpp

Hiljem keskajal soovisid tähtsad inimesed rohkem privaatsust ja suuremaid kodusid. Selle asemel, et üritada losse suuremaks teha, oli lihtsam ehitada uusi kodusid, nii et mõned inimesed kolisid lossidest välja uutesse kodudesse. Ka püssirohurelvade kasutamine muutis sõjapidamist ja muutis lossid vähem tõhusaks. Püssid võeti kasutusele 14. sajandil ning 15. ja 16. sajandil olid need piisavalt võimsad, et murda lossimüürid. Investeeriti uut tüüpi kindlustustesse, mille müürid olid lühemad ja paksemad ning mille puhul kasutati muldkeha, et absorbeerida suurtükikuulide tabamust.

Kuigi suurtükid olid võimsad, kasutati sõjas ikkagi losse. Inglise kodusõjas kasutati 17. sajandil palju losse, kuigi paljudes neist ei olnud aastakümneid elatud ja need vajasid remonti.

Lossid täna

Kuna lossid ehitati sadu aastaid tagasi, on enamik neist varemed. Mõnes neist elavad ikka veel jõukad perekonnad või kasutavad neid valitsused või armeed. Seetõttu võivad nad olla muutunud ja näha välja teisiti kui vanad lossid, mis on maha jäetud. Paljud lossid on muudetud muuseumideks, et üldsus saaks neid külastada ja minevikust teada saada. Mõned lossid kuuluvad riigile, teised aga eraisikutele. Losside ülalpidamine on kallis, mistõttu paljud neist lagunevad. Aeg-ajalt kahjustavad lossid välgulöögid, üleujutused või maavärinad.

Inimesed on olnud lossi vastu huvitatud sajandeid. Ajaloolased ja arheoloogid on uurinud vanu dokumente ja kaevanud losside kohta rohkem teavet. Tänu sellele teame mõnede losside puhul, kellele need kuulusid, millal neid kasutati, millal tükke ehitati, mida inimesed sõid ja milliseid asju lossides toimus. Kuid on palju kohti, kus me teame väga vähe, isegi mitte seda, millal need ehitati. Seda seetõttu, et paljud keskaegsed dokumendid ei ole säilinud.

Mõned lossi varemed on ümber ehitatud, et need näeksid välja nagu algselt.

Castel Nuovo Napolis (Itaalia) ehitati 15. sajandil ja on praegu muuseum.

Šášovské loss (Slovakkia) ehitati 13. sajandil ja on nüüdseks varemetes.

Praha lossi kasutab Tšehhi Vabariigi president.

Diósgyőri loss (Ungari) ehitati ümber 2010. aastatel.

Sõnastik

Mõned terminid, mida inimesed võivad kasutada, kui nad räägivad lossidest:

bailey - linnuse ala, mis on ümbritsetud müüriga või kaldaga, et hoida inimesi eemal.
keep - suur torn
motte - mullaküngas, mille peal oli torn.
motte ja bailey - linnus, mille kõrval on mullaküngas ja suletud ala.
Valli - muldkeha, tavaliselt kraavi kõrval.
ringmüür - ringikujuline linnus koos panga ja kraaviga
kergitamine - lossi tahtlik kahjustamine
torn - väike torn

Küsimused ja vastused

K: Milleks kasutati losse?

V: Lossid olid võimsate inimeste kaitsekodud. Nad pakkusid kindluse isandale tugipunkti, et kontrollida ümbritsevat piirkonda ja valitseda oma maad.

K: Millistest materjalidest tehti lossid?

V: Lossid võisid olla valmistatud puidust, kivist või telliskivist.

K: Millal ilmusid lossid esmakordselt Inglismaale ja Walesisse?

V: Lossid ilmusid Inglismaal ja Walesis esmakordselt, kui neid kasutasid 1066. aastal hertsog Williami juhitud normannid.

K: Miks projekteeriti lossid nii, et need oleksid imposantsed?

V: Lossid projekteeriti imposantseks, et nende massiivne kaitse heidutaks ründajaid ja näitaks omaniku tugevust. Mõned väed lossis võisid end kaitsta palju suurema armee vastu.

K: Kuidas üritasid ründajad lossi vallutada?

V: Kõige tavalisem meetod lossi vallutamiseks oli kas selle piiramine või tormamine. Mõnikord ebaõnnestusid mõlemad meetodid.

K: Kui kaua olid mõned lossid kasutusel?

V: Mõnda lossi oli kasutatud sadu aastaid.