Tellis ehitusmaterjal: valmistamine, tüübid ja kasutamine
Telliskivi on inimtekkeline ehitusmaterjal, mida kasutatakse seinte ehitamiseks ja jalutuspaikade tegemiseks. See on üksikühik sõtkutud savipinnasest, liivast ja lubjast või betoonmaterjalist, mis on tule- või õhukuivatatud ja mida kasutatakse müüritise ehitamisel.
Tellised on valmistatud peamiselt savist. Need pannakse vormidesse või lõigatakse traatidega ja seejärel küpsetatakse ahjus. Tellise värvus sõltub savist, millest see on valmistatud.
Müürsepad ehitavad telliskiviseinu. Nad ühendavad telliseid omavahel mördi abil. Telliseid saab kokku panna paljudesse erinevatesse mustritesse. Kõige tavalisemat mustrit nimetatakse "jooksvaks sidemeks". Tellistest koosnevat rida nimetatakse ridadeks. Ühe tellise paksune sein on üks kihi.
Välitingimustes maapinnal kasutatavaid telliseid nimetatakse "sillutisteks". Tehnilisi telliseid kasutatakse kõrgete kandvate seinte ja niiskuskindlate kihtide puhul. Need on kallimad, valmistatud paremast savist ja põletatud kõrgemal temperatuuril.
Valmistamisprotsess
Tellise valmistamine algab sobiva toormaterjali — tavaliselt savi, liiva ja mõnikord lubi või teisi lisanditega — valimise ja segamisega. Peamised etapid on:
- Sõtkumine ja segamine – toormaterjalid segatakse ühtlaseks massiks.
- Vormimine – savi võib surutakse vormidesse, ekstruudeerida või lõigata traatidega tahketest plokkidest.
- Kuivatamine – värsked tellised kuivatatakse juhtpõletuse või õhukuivatuse abil, et eemaldada liigne niiskus.
- Põletamine (küpsetamine) – savitelliseid põletatakse ahjus tavaliselt 900–1200 °C juures, mis annab neile tugevuse ja vastupidavuse.
- Viimistlus – mõnikord lisatakse glasuur, engobe või töödeldakse pindu värvuse ja ilmastikukindluse parandamiseks.
Betoon- ja silikaattellised valmivad teisiti: betoontellised valatakse vormi ja kõvenevad (sõltuvalt meetodist võib neid ka aurutada või pressida), silikaattellised tehakse liivast ja lubjast autoklaavimise teel kõrge rõhu ning temperatuuri all.
Tüübid ja omadused
- Keraamilised (savitellised) – traditsioonilised põletatud tellised, tugevad ja tulekindlad; värvus sõltub savi koostisest ja põletuse temperatuurist.
- Perforeeritud ja kerakujulised tellised – kergemad ja parema soojusisolatsiooniga; augud vähendavad materjali kogumassi ja parandavad soojustust.
- Silikaattellised (liiv-lubja tellised) – valmistatud liivast ja lubjast, tugevad, täpse mõõduga ja sageli ühtlase värviga.
- Betoonkivid ja -tellised – valmistatud betoonist; neid kasutatakse nii kandvate kui ka dekoratiivsete rollide puhul.
- Sillutustellised – vastupidavamad pinnakonstruktsioonideks (maapinnal), sageli libisemiskindla pinnaga ja tugevamalt töödeldud.
- Tehnilised tellised – eriomadustega tellised kõrgete kandvate seinte ja niiskuskindlate kihtide jaoks; tavaliselt kallimad ja põletatud kõrgematel temperatuuridel.
Kasutusvaldkonnad
Telliseid kasutatakse laialdaselt nii konstruktsioonides kui ka viimistluses:
- Kandvad seinad – täismüürid ja kandvad seinaelemendid.
- Mittekandvad seinad ja vaheseinad – siseseinad, mis ei kanna konstruktiivset koormust.
- Fassaadid ja dekoratiivsed pinnad – silmapaistvad ornamendid, mitmevärvilised mustrid ja reljeefsed pinnad.
- Sillutised ja kõnniteed – välipinnad, haljastusalad ja teed (maapinnal kasutatavad tellised
- Ahjud ja korstnad – tulekindlus ja termiline mass teevad savitellisest sobiva materjali.
Müürimine ja mustrid
Müürsepad ehitavad telliskiviseinu, kasutades erinevaid sidemustereid. Nad ühendavad telliseid omavahel mördi abil. Kõige tavalisem muster on "jooksev side" (running bond), kuid kasutatakse ka teisi mustreid, näiteks Flemish, English ja stack-bond. Telliste paigutust nimetatakse ridadeks ja kihiks — ühe tellise paksune sein on üks kihi. Mördi koostis (tsemendi-, lubi-tsemendi- või savimört) valitakse vastavalt koormusele ja niiskustingimustele.
Füüsikalised omadused ja sooritus
- Mehaaniline tugevus – sõltub põletustemperatuurist ja toormaterjalist; tehnilised ja terapeutilised tellised on tugevamad.
- Niiskuskindlus ja külmakindlus – määravad kasutuse välitingimustes; spetsiaalsed tellised on ette nähtud külmakindluseks ja niiskuse vältimiseks.
- Soojusakumuleerivus – tellis hoiab soojust (hea termiline mass), mis aitab hoida sisetemperatuuri stabiilsena.
- Tulekindlus – keraamilised tellised on tulekindlad ja sobivad ahi- ning korstnaprojektidesse.
Paigaldus, hooldus ja remont
- Paigaldus – alus peab olema tasane ja kandevõimeline; paigutamisel jälgitakse õigete sidemuste ja horisontaalsete ridade täpsust.
- Mördi õige valik – mõjutab konstruktsiooni tugevust ja niiskuskindlust; tööstuslikud soovitused ja kohalikud standardid aitavad õiget mörtisorti valida.
- Hooldus – regulaarne puhastus, pragude kontroll ja krohvimise või vuukide parandamine (repointing) pikendavad eluiga.
- Remont – kahjustunud tellised vahetatakse välja; vuukide korrastamisel tuleks kasutada sarnase värvi ja tüübi mört.
- Tööohutus – lõikamisel ja töötlemisel tekib tolm; kasutada tuleks sobivat respiraatorit ja kaitseprille.
Keskkond ja taaskasutus
Tellised on pikaealised ja neid saab sageli taaskasutada — terviklikud vanad tellised sobivad restaureerimiseks või dekoratiivseks taaskasutuseks. Purustatud tellis võib olla asendamatu täitematerjal teerajatamisel või betooni täiteks. Tootmisprotsess on energiakulukas (eriti põletatud keraamika puhul), seetõttu on oluline valida kohalikult toodetud materjale ja kasutada võimalusel taaskasutatud telliseid, et vähendada keskkonnamõju.
Kokkuvõte
Telliskivi on mitmekülgne ja vastupidav ehitusmaterjal, mida valmistatakse erinevatest materjalidest ja meetoditega. Õige tüübi valik, korralik müürimine ja regulaarne hooldus tagavad pikaajalise kasutuse nii sises kui välisrakendustes — alates kandvatest seintest kuni sillutiste ja dekoratiivsete fassaadideni. Müürseppade oskused ja materjalide valik (näiteks mört ja tellise tüüp) mõjutavad lõpptulemust ja vastupidavust, mistõttu tuleb projekteerimisel arvestada nii tehniliste nõuetega kui ka kohalikku kliimat.


Vana tellisest müür inglise sidemetega müür, mis on paigaldatud vaheldumisi pea- ja venitusliinidega.

Ilma mördita laotud telliskividest koosnev kaubaalus


Glasuuritud flaami sidemetega müür, mis on ehitatud eri värvi ja pikkusega telliskividest.
Ajalugu
Vanimad leitud vormitud tellised pärinevad aastast 7500 eKr. Need on leitud Çayönü'st, mis asub Tigrise ülemises osas Kagu-Anatoolias Diyarbakiri lähedal. Veidi hiljem, 7000 ja 6395 eKr. vahel, pärinevad tellised Jerikost ja Catal Hüyükist.
Põletatud tellised on üks pikaealisemaid ja tugevamaid ehitusmaterjale. Neid on kasutatud alates umbes 3000 eKr Induse oru linnades. Päikeses kuivatatud mudatellised on palju vanemad ja kuumas, kuivas kliimas üsna rahuldavad. Põletatud tellised on palju vastupidavamad külmade ja niiskete ilmastikutingimuste suhtes. Need võimaldavad püsivat ehitamist piirkondades, kus karmim kliima ei võimalda mudatelliseid kasutada.
Enamik kõikidest kohtadest pärit telliseid on tavaliselt umbes sama suurusega: ~9 x ~4¼ x ~2½ tolli ehk 250 × 120 × 65 mm. See tuleneb sellest, et telliskiviehitaja võtab neid ühe käega üles, samas kui tema teises käes on tsemendiga täidetud lapp.
Muud pildid
·
Telliskivipõrand Vana-Rooma turul
·
Kaasaegne kõnnitee, Sienas
·
Telliskivide valmistamine Madagaskaril
·
Tansaania naine, kes kannab telliseid peas
Küsimused ja vastused
K: Mis on telliskivi?
V: Telliskivi on inimese valmistatud ehitusmaterjal, mida kasutatakse seinte ja kõnniteede valmistamiseks. See on üks ühik, mis on valmistatud sõtkutud savikandvast pinnasest, liivast ja lubjast või betoonist, mis on tule- või õhukuivatatud ja mida kasutatakse müüritise ehitamisel.
K: Millest on tellised enamasti valmistatud?
V: Tellised on valmistatud peamiselt savist.
K: Kuidas telliseid valmistatakse?
V: Telliseid valmistatakse, kui savi pannakse vormidesse või lõigatakse traatidega ja seejärel küpsetatakse neid ahjus.
K: Milline on kõige tavalisem tellisekujundus?
V: Kõige tavalisemat tellisekujundust nimetatakse "jooksvaks sidemeks".
K: Kuidas nimetatakse telliskivirida?
V: Tellistest koosnevat rida nimetatakse kihiks.
K: Milleks kasutatakse telliseid maapinnal ja kuidas neid nimetatakse?
V: Välitingimustes maapinnal kasutatavaid telliseid nimetatakse "sillutisteks".
K: Mis on insenertehnilised tellised ja milleks neid kasutatakse?
V: Insenertehnilised tellised on valmistatud paremast savist ja põletatakse kõrgemal temperatuuril. Need on kallimad ja neid kasutatakse kõrgete kandeseinte ja niiskuskindlate kihtide jaoks.