Slighting — määratlus: losside tahtlik kahjustamine ja varemed

Slighting: uurige losside tahtlikku kahjustamist keskajal — põhjused, tagajärjed ja kuulsad varemed (Corfe, Kenilworth) ajaloohuvilistele ja turismile.

Kergitamine (inglise keeles slighting) on tähtsa ehitise tahtlik kahjustamine või osaline lammutamine, et seda edaspidi sõjaliselt kasutuskõlblikuks ei muuta. Tavaliselt tähendas see losside, kindluste või muu sõjalise tähtsusega ehitise muhulist või selget kahjustamist nii, et seda oleks raske või võimatu kiiresti taastada ja kasutada vastase vastu kaitseks.

Miks losse kergitati

• Sõjaline strateegia: hävitati võimsaid kindlustusi, et takistada neid edaspidisel kasutamisel vaenlase poolt.
• Karaktsioon ja võimunäitus: kuningad, parlamendid või vallutajad võisid käsutada losside alandamist karistuseks mässulistele või truudusetuks jäänud alamatele.
• Ennetav inimene: mõnikord lõhkusid omanikud ise oma lossi, kui nad kartes vallutust ei soovinud, et vastane saaks ehitist kasutada.
• Õiguslikud põhjused: mõnel juhul võis lossi lammutada ka seetõttu, et selle ehitamiseks ei olnud saadud kuningliku luba (nt nii-öelda „license to crenellate“) või kui pale ei vastanud poliitilistele nõudmistele.

Levinud meetodid

• seinakonstruktsioonide, väravate ja tornide purustamine või osaline lammutamine;
• vallide ja müüride lõikamine või suurtükivaremete tekitamine, et luua struktuuri nõrkus;
• sildade, väravatornide ja sisehoonete põletamine või katusetalade lõhkumine, mis kiirendab varemete teket;
• moonte täitmine või lossi juurdepääsu takistamine (näiteks kraavide täitmine), et muuta lossi kasutamine ebapraktiliseks.

Ajaloolised näited ja tagajärjed

Keskajal ja varauusajal oli kergitamine laialt levinud tegevus eriti sõjaaegadel. Näiteks Inglismaa kodusõja ajal (17. sajandil) mannerpartei ja vastupoolus käitusid sageli nii, et vallutatud losside mõni osa rikutaks sihilikult. Paljud kuulsad lossid, nagu Corfe või Kenilworth, on tänu nendele toimingutele osaliselt varemetes — neid kahjustati või kergitati erinevatel aegadel, mistõttu neid ei taastatud täielikult.

Mõnikord remonditi või taastati lossi hiljem, kui poliitilised olud muutusid või kui omanikul olid vahendid ja soov taastada kaitserajatis. Teinekord jäeti lossi restaureerimata ning sajandite jooksul on nõrgenenud osad langenud täielikuks varemeiks. Sellised varemed on tänini olulised ajaloomälestised ja uurimisobjektid.

Kaasaegne tähendus ja kaitse

Täna uurivad arheoloogid ja arhitektuuriajaloolased kergitamise jälgi, et mõista sõjalisi ja poliitilisi otsuseid minevikus. Varemed on tihti kaitse all kui kultuuripärand; konserveerimine ja turismi areng aitavad säilitada neid paiku ning selgitada nende ajaloolist tausta laiemale publikule. Lisaks on losside varemed osa maastiku- ja kultuuriloolisest pärandist, mille romantiline ilme tekitas huvi juba 18.–19. sajandi kunstis ja kirjanduses.

Kokkuvõte: kergitamine oli praktiline ja poliitiline vahend, mille eesmärk oli võtta vastuoluline või strateegiline ehitis edaspidisest sõjalisest kasutusest. Sellest tegevusest tulenevad varemed annavad tänapäeval olulist teavet sõjalisest arhitektuurist, poliitikast ja ühiskondlikest suhetest möödunud aegadel.

Otsing