Tatami: Jaapani põrandamatid — valmistus, omadused ja ajalugu
Avasta tatami — traditsioonilised Jaapani põrandamatid: valmistus, omadused, ajalugu ja tänapäevane kasutus. Sügav kultuuriline ülevaade ja praktilised nõuanded.
Tatami (jaapani: 畳, tatami) on traditsiooniline Jaapani põrandakate. Pealmine pind ehk „omote“ on kootud tavaliselt õlgedest (igusa‑rohust) ning ääristatud dekoratiivse riideribaga („heri“), mis võib olla brokaadist või lihtsamast kangast. Tatamid on eraldiseisvad, ühtlase suuruse ja kujuga mattide ühikud, mida paigutatakse ruumis kindlates mustrites.
Valmistus ja materjalid
Tatami traditsiooniline tuum on kokku pandud riisiharvest või -õlgedest (wara), mis on pakitud ja surutud kindla paksuse saavutamiseks. Pealmine kiht koosneb tihedalt kootud roost (igusa), mis annab mattidele iseloomuliku lõhna ja tekstuuri. Tänapäeval kasutatakse ka kaasaegseid materjale: tuumiks võivad olla vineer, pressitud puitlaastplaat või kergemad polüstüreeni‑ ja vahtplastilahendused, mis muudavad tatami kergemaks ja odavamaks.
Suurus, paksus ja ruumi mõõtmine
Tatami suurus ei ole üheselt kogu Jaapanis standardiseeritud: leidub piirkondlikke erinevusi. Üldiselt on tatami ligikaudu 90–100 cm lai ja 180–200 cm pikk, paksus jääb tavaliselt umbes 4–6 cm vahele. Ruumide suurust Jaapanis kirjeldatakse sageli tatamide arvuga (näiteks „kuue tatami tuba“ ehk 6‑jo), kus üks tatami moodustab ruumimõõduühiku.
Ajaloost ja kultuurilisest tähendusest
Tatami tekkis juba varajastes Jaapani ajalooetappides, algselt kasutati neid istmepadjadena aristokraatia ringkondades. Aja jooksul, eriti keskaegsest ja varauusaegsetest perioodidest alates, hakati tatameid kasutama laiemalt põrandakattena. Alguses olid tatamid luksuskaup — ainult rikkad said endale mitut mattidest koosnevaid põrandaid — kuid 17. sajandi teisel poolel (Edo periood) muutusid need üha tavalisemaks ka laiemates elanikkonnakihtides.
Kasutus ja kombed
Tatamil ei käida tavaliselt jalanõudega; siseruumides võetakse jalatsid alati ära. Tatamil istumine ja käitumine järgivad traditsioone (näiteks põlvitamine või istumine kandadel, kui kasutatakse futonit või teetseremoonia läbiviimisel). Tatami tuba („washitsu“) on sageli varustatud liuguste (fusuma) ja paber‑akendega (shoji), mis rõhutavad rahulikku ja minimalistlikku sisekujundust.
Hooldus ja eluiga
- Tuuluta tatameid regulaarselt, et vältida niiskuse ja hallituse teket; päikesevalgus võib pinda pleegitada, seetõttu pole soovitatav jätta mattide osa püsivalt eredas päikese käes.
- Puhasta tolmuimejaga või pehme harjaga; ära kasuta teravaid või abrasiivseid puhastusvahendeid, mis võivad kahjustada kootud pinda.
- Raskemat mööblit ei soovitata kauaks paigaldada samasse kohta — tulemusena võivad tekkida püsivad jäljed; vajadusel kasuta mööbli alla kaitsepadsid.
- Tatami eluiga sõltub kasutusest ja materjalist: traditsioonilised tatamid võivad nõuda osa‑ või täielikku ümbritsemist (tatami‑omote vahetus) igal 5–15 aastal; moodne tuumiga tatami võib kestma rohkem sõltuvalt kvaliteedist.
Tüübid ja tänapäevased variatsioonid
Lisaks traditsioonilistele tatamitele eksisteerivad mitmed tänapäevased variatsioonid: õhemad või kergemad matid, vastupidavamad sünteetilised omote‑katted ja spetsiifilised tatamid võitluskunstide jaoks, millel on pehmendatud pinnakonstruktsioon. Sise- ja väliskasutuseks mõeldud materjalid võivad erineda, olenevalt ilmastikutingimustest ja hoolduse vajadusest.
Tatami on tänapäeval nii funktsionaalne kui ka kultuuriline element Jaapani kodudes ja avalikes ruumides — see määrab ruumi mõõtkava, atmosfääri ning kannab oma ajalugu ja kombestikku läbi igapäevase kasutuse.
Kuue matiga tatamipõrandaga tuba ja shoji'dega.
Ajalugu
Jaapanlased on tatamit kasutanud alates Nara ajastust (710-794). Need olid kootud ja muutusid paksemaks nagu tänapäeva tatami. Heiani ajastul elanud inimesed astusid tatamile, et näidata oma võimu ja nad laotasid tatami ainult vajalikku ruumiosa.
Tatami kasutamine oli veidi teistsugune kui praegu. Jaapani traditsioonilise elamuarhitektuuri shoin-stiil sai alguse Kamakura ajastul. Selle aja jooksul loobuti tatami laiali panemisest ümber toa ja paigutati need keskele. Nad hakkasid tatami laiali laotama läbi ruumi. Inimesed otsustasid tatami laiali laotada kamina äärde ja istuda püsti, jalad all kokku pandud.
Tatami on muutunud koos inimeste elustiiliga. Tatami muutus inimeste jaoks tavaliseks Edo ajastu keskel. Põllumehed hakkasid neid kasutama Meiji ajastul. Tatami regulatsiooni kaotamine muutis need Meiji ajastul tavalisemaks. Jaapanlased kuivatasid tatamit sageli. Kui tatami pind oli värvunud, pöörasid inimesed need sageli ümber. Teise maailmasõja järgse majanduskasvu tõttu hakkasid inimesed kasutama toole ja vaipu. Jaapani inimesed arvavad, et põrandaplaadid ei ole piisavalt lõõgastavad ega helikindlad, mistõttu inimesed kasutavad tatamit ka praegu.
Tatami valmistamine
Tatami on valmistatud kiirguse taimest, igusa. Rush istutatakse augustis riisipõldudele. Taimed kaevatakse välja novembris ja valitakse välja hea istik. Valitud taimed istutatakse detsembris uuesti riisipõldudele. Juuni lõpuks kuni juuli keskpaigani kasvab kvaliteetne rush umbes ühe meetri kõrguseks ja järgmisel aastal koristatakse seda.
Pärast koristamist peaks ristik olema kuiv ning säilitama oma erilise lõhna ja värvi. Põõsas valitakse välja pikkuse ja paksuse järgi ning kontrollitakse, et see ei oleks muljutud.
Pärast saagikoristuse lõppu tehakse tatami. Kuna jaapani ruumid on erineva suurusega, valmistatakse ka tatamit eri suuruses. Kõigepealt valmistatakse tatami põhi. Tatami kootakse spetsiaalse masinaga. See sarnaneb kimono kudumisega. Järgmine osa on tatami pärg, mida nimetatakse toko. Kui toko on 40 sentimeetrit või rohkem ja kuju on sirgendatud. Matt on valmis ja seda nimetatakse mushiroks. Tatami on valmis, kui see on ühendatud toko'ga ja mati servade kaunistused on õmmeldud.
Igusa
Igusa on mitmeaastane taim perekonnast igusa. Igusa lõhnab hästi. Sellel on värske, rohune lõhn. Inglise keeles kutsutakse neid rukkililledeks. Igusa õitseb maist juunini. Taim kasvab kuni 100 sentimeetri pikkuseks. Nad kasvavad soodes, kus on hea päikesepaiste. Jaapanis kasvab 30 liiki igusaid paljudes erinevates piirkondades.
Tatami on valmistatud looduslikust igusa, mis peab olema paindlik juurest kuni tipuni, ning selle paksus ja värvus varieerub veidi. Tatami valmistamiseks kasutatakse umbes 4000-7000 igusa. Üldiselt kasutatakse parimates tatamites rohkem ja pikemaid igusa-rosse.
Igusa kasutamisel on palju eeliseid, näiteks õhupuhastus, soojusisolatsioon, elastsus, jahutus (eriti kuumal suveperioodil), keskkonnasõbralikkus ja heli neelavad omadused. Igusa tatami on ka sileda puudutusega, nii et see on mugav imikutele ja väikelastele. Enamusele jaapanlastele meeldib tatami. Paljudes kodudes on vähemalt üks tatamituba.
Tatami
Tatamiberi on riie, mis katab serva ja kaunistab tatami. Mõnedel tatamidel seda ei ole. Inglise keeles nimetatakse seda vaiba servaks. Tatamiberi laius on umbes kolm sentimeetrit. Tatamiberi materjaliks on puuvillane lõng, sünteetilisest materjalist nöör ja kuldniit. Omadused muutuvad vastavalt sellele, millised nöörid on tatamiberiga kombineeritud. Kootud ilusat värvi käepide määrab ruumi. Neid on kahte tüüpi ja tatamiberi järgi muutub ruumi atmosfäär.
Tatamiberi on mitut liiki. Aga tatamiberi kasutati staatuse näitamiseks. Näiteks keisril, ministritel, preestritel ja õpetlastel olid erinevad stiilid. See on kirja pandud 1420. aastal "Amanomokuzu".
Jaapanis on tatamiberi kohta etikett. Jaapanlastele õpetatakse, et tatamiberi peale ei tohi astuda. Tatamiberi on lihtne lõhkuda, kui astuda kõige nõrgemale kohale. Tatamiberi peale astumine tuhmib tatami puuvilla ja kanepi serva värvi. Seetõttu tähendab etikett "mitte vigastada matti hooletu astumine, kui külastate teist maja, pöörake sellele tähelepanu". Samuti tikiti tatamiberi peale vanasti ka perekonna vappusid. Perekonnavappidele astumine oli tabu.
Otsige