Verevalumid (kontusioon, ekhümoos) — definitsioon, põhjused ja ravi

Verevalumid (kontusioon, ekhümoos) — selgitus, tavalised põhjused ja tõhusad raviviisid: sümptomid, ennetus, kodune esmaabi ja millal pöörduda arsti poole.

Verevalum, mida nimetatakse ka kontusiooniks või ekhümoosiks, on nähtav sinakas või lillakas märk või laik, mis ilmneb naha pealispinna all ja tuleneb sügavamatest kudedest välja voolanud verest. Verevalumid on tavaliselt põhjustatud löögist või survest. Vanematel inimestel võivad verevalumid tekkida ka ilma erilise põhjuseta.

Verevalumid põhjustavad sageli valu, kuid ei ole tavaliselt ohtlikud. Mõnikord võivad verevalumid olla tõsised ja viia muude eluohtlikumate verevalumite tekkeni või olla seotud tõsiste vigastustega, nagu luumurrud ja sisemine verejooks. Kergeid verevalumeid võib heleda nahavärviga inimestel kergesti ära tunda nende iseloomuliku sinise või lilla välimuse järgi (idiomaatiliselt "must ja sinine") vigastusele järgnevatel päevadel.

Põhjused

• Otsene löök, kokkusurumine või kukkumine, mis kahjustab väikseid veresooni naha all.
• Sisised vigastused — näiteks lihase või pehmete kudede trauma võib põhjustada suuremaid verevalumeid ehk hematomasid.
• Vere hüübimishäired (näiteks hemofilia) või madal trombotsüütide arv, mis suurendavad verevalumite tekkimise kalduvust.
• Antikoagulantide (verevedeldajate) ja mõnede teiste ravimite kasutamine, mis suurendab veritsust.
• Vanusega seotud naha ja veresoonte muutused — õhem nahk ja hapramad kapillaarid hõlbustavad verevalumite teket.

Sümptomid ja tunnused

• Nähtav värvimuutus nahal: alguses punetus, seejärel sinakas-lilla, hiljem rohekas ja kollakas pruun kuni taandub.
• Valu või tundlikkus vigastuspiirkonnas.
• Turse ja piiratud liigutus, kui verevalum on liigese lähedal või lihases.
• Suur või kiiresti laienev muhke — võib viidata suuremale siseverejooksule ehk hematomale.
• Kui verevalum tekib ilma selge põhjuseta või tekib sageli, võib see olla märk süsteemsest probleemist.

Värvimuutused ja paranemise aeg

Verevalumi värv muutub aja jooksul, kuna organism lagundab ja eemaldab verepigmente:

• Esimestel tundidel ja päevadel: punane → sinakas või lillakas.
• Seejärel: roheline (biliverdiin) → kollane kuni pruun (bilirubiin) enne täielikku kadumist.

Väiksed verevalumid taanduvad tavaliselt 1–2 nädalaga; suuremad hematomad võivad paraneda mitu nädalat kuni paar kuud.

Diagnostika

Verevalumi diagnoos põhineb tavaliselt kliinilisel vaatlusel ja anamneesil (kuidas ja millal see tekkis). Lisauuringuid võidakse teha, kui kahtlustatakse:

• sisest verejooksu (ultraheli, kompuutertomograafia)
• luumurdu või pehmete kudede vigastust (röntgen, CT)
• hüübimishäiret (vereanalüüsid: täielik verepilt, INR, APTT jne)

Ravi ja esmaabi

• Esimesed 24–48 tundi: jahutus (külmakompress) 10–20 minutit iga 1–2 tunni järel aitab vähendada turset ja valu. Ärge asetage jääd otse nahale — kasutage riidega pakendatud jääkotti.
• Võimalusel tõstke vigastatud jäseme kõrgemale südame tasemest, et vähendada turset.
• Surve ja kerge immobilisatsioon võivad aidata, kui see on mugav ja ohutu.
• Pärast esimest 48–72 tundi võib soojendus soodustada vere imendumist ja paranemist (soe kompress lühiajaliselt).
• Valu leevendamiseks sobib tavaliselt paratsetamool. Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (näiteks ibuprofeen või aspiriin) kasutamisel tuleks olla ettevaatlik, sest need võivad suurendada veritsust — konsulteerige arstiga, eriti kui kasutate antikoagulante.
• Mõned inimesed kasutavad kohalikku arnika-salvi või -geeli, kuigi tõendusmaterjal nende tõhususe kohta on piiratud.
• Suured veremassid (hematomad), eriti kui need põhjustavad survet närvile, tugevat valu või vere väljavoolu, võivad vajada arsti poolt tühjendamist või kirurgilist sekkumist.

Millal pöörduda arsti poole

• verevalum suureneb või muutub väga valulikuks;
• esineb liikumispiirang või tundlikkuse kadu vigastuskohas;
• verevalum tekkis peavigastuse, kukkumise või suure jõu mõjul — eriti kui on teadvusekaotus, iiveldus või tugev peavalu;
• tekib palavik, tugev punetus või mäda — võimalik infektsioon;
• verevalum tekib kergesti ilma põhjuseta või esineb palju verevalumeid — võimalik hüübimishäire;
• kasutate verevedeldajaid (antikoagulante) — pöörduge arsti või juhendaja poole, kui tekib palju verevalumeid või kui need on suurenevad.

Ennetus

• Kasutage kaitsevarustust spordi ja füüsilise töö ajal (kiiver, põlvekaitsmed jne).
• Korralik sisekujundus kodus: eemaldage komistamisohtlikud esemed, hea valgustus.
• konsulteerige arstiga ravimite kohta, mis mõjutavad vere hüübimist, ning kontrollige vajadusel annuseid;
• sööge tasakaalustatult — piisav C-vitamiini ja K-vitamiini tarbimine aitab veresooni ja hüübimist toetada;
• vähendage alkoholi ja suitsetamist, mis võivad halvendada paranemist.

Eripärad: eakad, lapsed ja ravimid

• Eakad: vananedes muutub nahk õhemaks ja kapillaarid hapramaks, mistõttu verevalumid tekivad kergemini ja võivad püsida kauem. Kui tekib korduv või selgitusteta verevalumite teke, tasub konsulteerida arstiga.
• Lapsed: lastel võivad verevalumid tekkida mängu ja kukkumise tagajärjel. Kui verevalumid on arusaamatul kombel väga suured või paiknevad ebatavalistes kohtades (näiteks selgevõitu näol), tuleks välistada väärkohtlemise võimalus ja vajadusel pöörduda arsti poole.
• Antikoagulandid ja trombotsüüte mõjutavad verevalumite sagedust ja ulatust — ravimimuutused tehakse ainult arsti juhendamisel.

Enamik verevalumeid on kahjutud ja taanduvad ise. Kui aga kahtlete või sümptomid on tugevad või ebatavalised, pöörduge tervishoiutöötaja poole, et välistada tõsisemad põhjused.

Kui kaua kestavad verevalumid?

Mõrnad muudavad aja jooksul värvi. See tuleneb sellest, et keha parandab verevalumit, lagundades ja imendudes verd uuesti, mistõttu verevalum läbib mitmeid värve, enne kui see hiljem kaob. Verevalumite vanust saab ära arvata nende värvi järgi.

• Alguses on see punane, sest veri ilmub vahetult naha alla.
• Esimese viie päeva jooksul muutub vere sees olev hemoglobiin ja verevalum muutub sinakaslillaks või isegi mustaks.
• Viie kuni kümne päeva jooksul muutub verevalum tavaliselt kergelt roheliseks või kollaseks.
• Seejärel, 10 või 14 päeva pärast, muutub see lõpuks kollakaspruuniks või helepruuniks.

Tavaliselt kulub verevalumite kadumiseks umbes kaks nädalat. Mõned inimesed saavad kergesti verevalumid, teised aga mitte. See võib olla tingitud sellest, et neil võib olla kõvem nahakude, teatud haigused või seisundid või nad võtavad teatud tüüpi ravimeid.

Samuti kipuvad veresooned vanuse kasvades hapraks muutuma, mistõttu saavad eakad inimesed palju kergemini verevalumid.

Üheksa päeva vana verevalum

Küsimused ja vastused

K: Mis on boonus?

K: Millest tekivad verevalumid?

K: Kas verevalumid põhjustavad valu?

K: Kas verevalumid võivad olla tõsised?

K: Kuidas saab kergeid verevalumeid heleda nahavärviga inimestel ära tunda?

K: Kas verevalumil on ka muid nimetusi?

Otsing