Verevalumid }}

Verevalum, mida nimetatakse ka kontusiooniks või ekhümoosiks, on nähtav sinakas või lillakas märk või laik, mis ilmneb naha pealispinna all ja tuleneb sügavamatest kudedest välja voolanud verest. Verevalumid on tavaliselt põhjustatud löögist või survest. Vanematel inimestel võivad verevalumid tekkida ka ilma erilise põhjuseta.

Verevalumid põhjustavad sageli valu, kuid ei ole tavaliselt ohtlikud. Mõnikord võivad verevalumid olla tõsised ja viia muude eluohtlikumate verevalumite tekkeni või olla seotud tõsiste vigastustega, nagu luumurrud ja sisemine verejooks. Kergeid verevalumeid võib heleda nahavärviga inimestel kergesti ära tunda nende iseloomuliku sinise või lilla välimuse järgi (idiomaatiliselt "must ja sinine") vigastusele järgnevatel päevadel.

Kui kaua kestavad verevalumid?

Mõrnad muudavad aja jooksul värvi. See tuleneb sellest, et keha parandab verevalumit, lagundades ja imendudes verd uuesti, mistõttu verevalum läbib mitmeid värve, enne kui see hiljem kaob. Verevalumite vanust saab ära arvata nende värvi järgi.

Alguses on see punane, sest veri ilmub vahetult naha alla.
Esimese viie päeva jooksul muutub vere sees olev hemoglobiin ja verevalum muutub sinakaslillaks või isegi mustaks.
Viie kuni kümne päeva jooksul muutub verevalum tavaliselt kergelt roheliseks või kollaseks.
Seejärel, 10 või 14 päeva pärast, muutub see lõpuks kollakaspruuniks või helepruuniks.

Tavaliselt kulub verevalumite kadumiseks umbes kaks nädalat. Mõned inimesed saavad kergesti verevalumid, teised aga mitte. See võib olla tingitud sellest, et neil võib olla kõvem nahakude, teatud haigused või seisundid või nad võtavad teatud tüüpi ravimeid.

Samuti kipuvad veresooned vanuse kasvades hapraks muutuma, mistõttu saavad eakad inimesed palju kergemini verevalumid.

Üheksa päeva vana verevalum

Paranemisprotsessi kiirendamine

Kui verevalum avastatakse, aitab külma pealekandmine seda vähendada, sest see peatab piirkonda voolava vere. Samuti hoiab see turse madalal. Kõige parem on pärast verevalumi esmakordset tekkimist ühe või kahe päeva jooksul pärast seda, kui see on ilmnenud, rakendada verevalumile jääd poole tunni või tunni jooksul. Siiski ei ole soovitatav panna jääd otse nahale. Mõne jääkuubiku panemine kilekotti ja koti ümber rätiku keeramine on parem mõte, et peatada verevalumite süvenemine.

Teine viis verevalumite paranemisele kaasa aitamiseks on panna verevalumite piirkond südamepinnast kõrgemale. See aitab verevoolu aeglustada, sest verevalumises olevast verest voolab rohkem tagasi ülejäänud keha suunas, selle asemel et lekkida välja kudedesse. Kui seda ei tehta, voolab rohkem verd veri verevalumasse ja paneb selle kasvama.

Kui verevalum põhjustab valu, võib valu vastu kasutada valuvaigisteid, näiteks MSPVAsid. Verevalumite puhul on olemas teatud kreemid, mis aitavad verevalumite puhul. Nendes kreemides on tavaliselt kombineeritud aine, mis aitab nahakasvule kaasa, ja aine, mis toimib valu vastu. Valu väravateooria kohaselt võib ka verevalumispiirkonna õrn masseerimine aidata taastumisele kaasa ja peatada valu. Kui massaaž on valus, ei aita see paranemisele kaasa. Nagu enamiku vigastuste puhul, ei tohiks neid tehnikaid rakendada enne vähemalt kolme päeva möödumist esialgsest vigastusest, et tagada kogu sisemise verejooksu peatumine. Verevoolu suurendamine laseb piirkonda rohkem paranemisfaktoreid ja soodustab drenaaži, kuid kui vigastus veel veritseb, võimaldab see ka rohkem verd haavast välja imbuda ja põhjustab verevalumite süvenemist. Enamikul juhtudel taanduvad verevalumid spontaanselt. Suurte või teatud elundites (nt aju) paiknevate hematoomide korral võib arst teha hematoomi punktsiooni, et veri saaks väljuda.

Verevalumid kui muude haiguste tunnused

Verevalumid, mis ei tulene jõu rakendamisest (tümpsuvigastused), võivad olla muude seisundite sümptomiteks: Selliste muljumistega inimestel on sageli probleeme verega. Trombotsüütide või hüübimishäired põhjustavad sageli suurenenud verevalumid. Seletamatu verevalum võib olla hoiatusmärk lapse väärkohtlemisest, kodusest väärkohtlemisest või tõsistest meditsiinilistest probleemidest, nagu leukeemia või meningokokkinfektsioon. Seletamatu verevalum võib viidata ka sisemisele verejooksule või teatud tüüpi vähile.

Autopsia ajal näitavad hõõrdumistega kaasnevad verevalumid, et need tekkisid siis, kui inimene oli elus, mitte aga pärast surma tekkinud kahjustused.

Küsimused ja vastused

K: Mis on boonus?

V: Verevalum, mida nimetatakse ka kontusiooniks või ekhümoosiks, on nahapinna all ilmuv nähtav sinakas või lillakas märk või laik, mis on tekkinud sügavamatest kudedest välja voolanud verest.

K: Millest tekivad verevalumid?

V: Verevalumid tekivad tavaliselt löögi või surve tagajärjel. Vanematel inimestel võivad verevalumid tekkida ka ilma erilise põhjuseta.

K: Kas verevalumid põhjustavad valu?

V: Jah, verevalumid põhjustavad sageli valu, kuid tavaliselt ei ole need ohtlikud.

K: Kas verevalumid võivad olla tõsised?

V: Jah, mõnikord võivad verevalumid olla tõsised ja põhjustada muid eluohtlikumaid verevalumeid või olla seotud tõsiste vigastustega, nagu luumurrud ja sisemine verejooks.

K: Kuidas saab kergeid verevalumeid heleda nahavärviga inimestel ära tunda?

V: Heleda nahavärviga inimestel võib kergelt ära tunda väiksemaid verevalumid, kuna need on vigastusele järgnevatel päevadel iseloomuliku sinise või lilla värvusega (idiomaatiliselt kirjeldatud kui "mustad ja sinised").

K: Kas verevalumil on ka muid nimetusi?

V: Jah, verevalumite muud nimetused on kontusioon ja ekhüma.