Veritsemine
Verejooks, tehniliselt tuntud kui hemorraagia (briti keeles) või hemorraagia (USAs) on verekaotus või vere väljavool vereringesüsteemist.
Verejooks võib tekkida nii sisemiselt, kui veri lekib veresoontest kehas, kui ka väliselt, kas läbi loomuliku avause, näiteks tupe, suu, nina, kõrva või päraku kaudu või naha lõhenemise kaudu.
Verekaotus on suur verekaotus. Verejooks on vere kaotamine, mis põhjustab surma. Inimene ei pea suremiseks kaotama kogu oma verd. Inimesed võivad surra poole kuni kahe kolmandiku verekaotuse tagajärjel.
Tavaliselt suudab terve inimene taluda 10-15% verekadu ilma tõsiste meditsiiniliste raskusteta, ja vereloovutus võtab tavaliselt 8-10% doonori veremahust.
Verejooksev sõrm
Küsimused ja vastused
K: Mis on verejooks?
V: Verejooks on verekaotus või vere väljavool vereringesüsteemist.
K: Kuidas võib verejooks sisemiselt tekkida?
V: Verejooks võib tekkida sisemiselt, kui veri lekib veresoontest keha sees.
K: Kus võib verejooks väliselt tekkida?
V: Verejooks võib tekkida väliselt läbi loomuliku avause, näiteks tupe, suu, nina, kõrva või päraku kaudu või naha lõhenemise kaudu.
K: Mis on verejooksu eemaldamine?
V: Verejooks on suur verekaotus.
K: Mis on veretustamine?
V: Verejooks on verekaotus, mis põhjustab surma.
K: Kas inimene võib surra kogu oma vere kaotamise tõttu?
V: Inimene ei pea suremiseks kaotama kogu oma verd. Inimene võib surra, kui ta kaotab pool kuni kaks kolmandikku oma verest.
K: Milline on Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kehtestatud skaala, mille alusel mõõdetakse erinevaid verekaotuse astmeid?
V: Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on kehtestanud skaala, mille alusel mõõdetakse erinevaid verekaotusastmeid, alates 0. tasemest kuni 4. tasemeni. Tase 0 näitab, et verekaotus puudub, samas kui tase 4 tähistab verejooksu kõrgeimat taset, mis võib lõppeda surmaga.
