Verejooks ehk verekaotus on seisund, mille korral organismist voolab välja veri ja mis võib viia raskete tüsistuste või isegi surmani. Inimene ei pea kaotama kogu oma verd, et olukord muutuks eluohustavaks. Suur verekaotus — näiteks poole kuni kahe kolmandiku koguverehulgast — võib olla surmav.
Keskmise täiskasvanu kehas on umbes 4–6 liitrit verd (9–12 USA pinti). Meestel ja suurema kehakaaluga inimestel on üldiselt rohkem verd kui naistel ja väiksema kehakaaluga inimestel. Seega võib inimese jaoks eluohtlik verekaotus olla mahtudes erinev: üldine rusikareegel on, et inimene võib sattuda eluohtlikku seisundisse, kui kaotab 2½–4 liitrit verd. Võrdlusena: see on viis kuni kaheksa korda rohkem kui tavaliselt antakse vereloovutamisel.
Laste ja imikute veres on kogused märgatavalt väiksemad ning nad võivad kriitiliselt kaotada eluohustava koguse verd märksa kiiremini kui täiskasvanud.
Verejooksu nimetatakse sageli ka veritsemiseks. Rasked verejooksud on meditsiinilised hädaolukorrad, mis nõuavad kiiret tegutsemist.
Põhjused
- Välised traumad: lõiked, torked, vigastused õnnetustest, kukkumistest või vägivallast.
- Sisemmised põhjused: seedetrakti veritsused (haavandid, divertikuliit), siseorganite vigastused, verejooks kopsudest (hemoptüüs), neerudest või kuseteedest.
- Meditsiinilised seisundid: hüübimishäired, maksahaigus, vererõhuprobleemid, kasvajad.
- Ravimid ja toidulisandid: verevedeldajad (nt antikoagulandid, trombotsüütidevastased ravimid), mõned põletikuvastased ravimid suurendavad verejooksu riski.
- Sünnitusjärgsed või günekoloogilised veritsused.
Veritsuse liigid
- Arteriaalne veritsus — veri purskub tugeva, püstlaadse voona; kiire ja eluohtlik.
- Venoosne veritsus — veri voolab tasasema, ühtlase voona; võib samuti olla ohtlik, kuid arteriaalsega võrreldes liigub aeglasemalt.
- Kapillaarne veritsus — verejooks pindmistelt haavadelt (nt marrastused), tavaliselt väiksema verekaotusega.
Sümptomid ja tunnused
- Väliselt nähtav verejooks haavast.
- Suur mädane sünd või kehakaalu langus ei ole verejooksu tunnuseks—see on eraldi seisund.
- Sisest veritsust viitavad märgid: kõhuvalu, pearinglus, nõrkus, kollapso-sarnane seisund, hingamisraskused, teadvusekaotus, vererohked oksendid (vere olemasolu) või mustad lahtised väljaheited (melena).
- Higistamine, külm ja kahvatunud nahk, kiirenenud südametegevus ja madal vererõhk võivad viidata šokile (verejooksust tingitud šokk), mis on eluohtlik seisund.
- Laste puhul võivad sümptomid tekkida kiiremini ja olla raskemad väiksema verekoguse tõttu.
Esmaabi — kuidas tegutseda
Kiire ja korrektne esmaabi võib päästa elu. Tähtsaimad sammud:
- Helista kohe hädaabisse (112).
- Rakenda otsene surve: kasuta puhast kangast, marlit või sidet ja suru tugevalt haava vastu. Hoia survet seni, kuni abi saabub või kuni profülaktiline arstiabi üle võtab.
- Kui võimalik, tõsta vigastatud piirkond südame kõrgusest üles (nt haavatud käsi või jalg), et vähendada verevoolu.
- Ära eemalda haavast sügavat või kinnijäänud eset. Stabiilista ja suru ümber – eemaldamine võib suurendada verejooksu.
- Kasuta survemähist: kui otsene surve ei piisa, mähi haav tiheda sidemega, hoides pidevat survet.
- Tourniquet (väänaja) — ainult siis, kui veritsus on eluohtlik ja muud meetodid ei tööta. Seda peaks kasutama ainult koolitatud inimene; kui siiski rakendad, märgi kellaaeg, millal tourniquet pandi, ja teavita kiirabitöötajaid.
- Ära anna joogi või toitu teadvusekaotuse riskiga patsiendile.
- Kui kahtlustad sisemist verejooksu: hoia patsient lamavas asendis, hoia soojas, jälgi hingamist ja teadvust ning oota hädaabi. Sisemine verejooks nõuab haiglaravi ja sageli kirurgilist sekkumist.
- Ninaloigu (epistaksis): kalluta pead ettepoole ja pigista ninaesist 10–15 minutit, hoides rindet tasaselt. Ära kalluta pead taha ega uputa pead — veri võib sattuda hingamisteedesse.
Mida mitte teha
- Ära eemalda tugevalt kinnijäänud esemeid haavast.
- Ära kasuta rummi ega alkoholi haava puhastamiseks — eelistada puhast vett või steriilset lahustust ja seejärel katta.
- Ära lahenda survet või päästa haavatut enne abi saabumist, kui veritsus on tõsine.
Erilised olukorrad ja nõuanded
- Inimesed, kes võtavad antikoagulante (verethinners), võivad veritseda kauem ja sügavamalt — teavita kiirabiteenust kasutatavat ravimitest.
- Rasedus- või sünnitusjärgsed veritsused nõuavad kohest arstiabi.
- Kui verejooks on peaga seotud, ole ettevaatlik emakla: jälgi teadvust ja kahtlusta ajutraumat; transporti haiglasse ei tohiks viivitada.
Millal pöörduda arsti poole
- Kui veritsus ei peatu 10–15 minuti jooksul intensiivse survega.
- Kui veritsus on väga tugev (nt arteriaalne purskav veritsus) või kaasneb teadvusekaotus, hingamisraskus või tugev nõrkus.
- Kui märkad sisemise veritsemise märke: kõhuvalu, oksendamine verega, mustad väljaheited, verekuse või vererohked köhimised.
- Kui haavatud inimene tarvitab antikoagulante või tal on hüübimishäire.
Ennetus
- Kohanda igapäevane ohutuskäitumine: kasuta kaitsevarustust (nt kindaid, kiivrit) riskitegevuste ajal.
- Jälgi arsti juhiseid ravimite kohta, mis mõjutavad verehüübimist.
- Õpi esmaseid sidumis- ja survevõtteid — need oskused võivad päästa elu.
Verejooks on kiiret ja sihipärast tegutsemist nõudev olukord. Õige esmaabi ja kiire meditsiiniline sekkumine vähendavad tüsistuste ja suremuse riski märkimisväärselt.
