Verejooks (hemorraagia): põhjused, sümptomid ja esmaabi
Verejooks (hemorraagia): põhjused, sümptomid ja elupäästvad esmaabivõtted samm-sammult. Õpi verekaotuse tunnuseid ja kuidas kiiresti ja õigesti reageerida — loe edasi.
Verejooks ehk verekaotus on seisund, mille korral organismist voolab välja veri ja mis võib viia raskete tüsistuste või isegi surmani. Inimene ei pea kaotama kogu oma verd, et olukord muutuks eluohustavaks. Suur verekaotus — näiteks poole kuni kahe kolmandiku koguverehulgast — võib olla surmav.
Keskmise täiskasvanu kehas on umbes 4–6 liitrit verd (9–12 USA pinti). Meestel ja suurema kehakaaluga inimestel on üldiselt rohkem verd kui naistel ja väiksema kehakaaluga inimestel. Seega võib inimese jaoks eluohtlik verekaotus olla mahtudes erinev: üldine rusikareegel on, et inimene võib sattuda eluohtlikku seisundisse, kui kaotab 2½–4 liitrit verd. Võrdlusena: see on viis kuni kaheksa korda rohkem kui tavaliselt antakse vereloovutamisel.
Laste ja imikute veres on kogused märgatavalt väiksemad ning nad võivad kriitiliselt kaotada eluohustava koguse verd märksa kiiremini kui täiskasvanud.
Verejooksu nimetatakse sageli ka veritsemiseks. Rasked verejooksud on meditsiinilised hädaolukorrad, mis nõuavad kiiret tegutsemist.
Põhjused
- Välised traumad: lõiked, torked, vigastused õnnetustest, kukkumistest või vägivallast.
- Sisemmised põhjused: seedetrakti veritsused (haavandid, divertikuliit), siseorganite vigastused, verejooks kopsudest (hemoptüüs), neerudest või kuseteedest.
- Meditsiinilised seisundid: hüübimishäired, maksahaigus, vererõhuprobleemid, kasvajad.
- Ravimid ja toidulisandid: verevedeldajad (nt antikoagulandid, trombotsüütidevastased ravimid), mõned põletikuvastased ravimid suurendavad verejooksu riski.
- Sünnitusjärgsed või günekoloogilised veritsused.
Veritsuse liigid
- Arteriaalne veritsus — veri purskub tugeva, püstlaadse voona; kiire ja eluohtlik.
- Venoosne veritsus — veri voolab tasasema, ühtlase voona; võib samuti olla ohtlik, kuid arteriaalsega võrreldes liigub aeglasemalt.
- Kapillaarne veritsus — verejooks pindmistelt haavadelt (nt marrastused), tavaliselt väiksema verekaotusega.
Sümptomid ja tunnused
- Väliselt nähtav verejooks haavast.
- Suur mädane sünd või kehakaalu langus ei ole verejooksu tunnuseks—see on eraldi seisund.
- Sisest veritsust viitavad märgid: kõhuvalu, pearinglus, nõrkus, kollapso-sarnane seisund, hingamisraskused, teadvusekaotus, vererohked oksendid (vere olemasolu) või mustad lahtised väljaheited (melena).
- Higistamine, külm ja kahvatunud nahk, kiirenenud südametegevus ja madal vererõhk võivad viidata šokile (verejooksust tingitud šokk), mis on eluohtlik seisund.
- Laste puhul võivad sümptomid tekkida kiiremini ja olla raskemad väiksema verekoguse tõttu.
Esmaabi — kuidas tegutseda
Kiire ja korrektne esmaabi võib päästa elu. Tähtsaimad sammud:
- Helista kohe hädaabisse (112).
- Rakenda otsene surve: kasuta puhast kangast, marlit või sidet ja suru tugevalt haava vastu. Hoia survet seni, kuni abi saabub või kuni profülaktiline arstiabi üle võtab.
- Kui võimalik, tõsta vigastatud piirkond südame kõrgusest üles (nt haavatud käsi või jalg), et vähendada verevoolu.
- Ära eemalda haavast sügavat või kinnijäänud eset. Stabiilista ja suru ümber – eemaldamine võib suurendada verejooksu.
- Kasuta survemähist: kui otsene surve ei piisa, mähi haav tiheda sidemega, hoides pidevat survet.
- Tourniquet (väänaja) — ainult siis, kui veritsus on eluohtlik ja muud meetodid ei tööta. Seda peaks kasutama ainult koolitatud inimene; kui siiski rakendad, märgi kellaaeg, millal tourniquet pandi, ja teavita kiirabitöötajaid.
- Ära anna joogi või toitu teadvusekaotuse riskiga patsiendile.
- Kui kahtlustad sisemist verejooksu: hoia patsient lamavas asendis, hoia soojas, jälgi hingamist ja teadvust ning oota hädaabi. Sisemine verejooks nõuab haiglaravi ja sageli kirurgilist sekkumist.
- Ninaloigu (epistaksis): kalluta pead ettepoole ja pigista ninaesist 10–15 minutit, hoides rindet tasaselt. Ära kalluta pead taha ega uputa pead — veri võib sattuda hingamisteedesse.
Mida mitte teha
- Ära eemalda tugevalt kinnijäänud esemeid haavast.
- Ära kasuta rummi ega alkoholi haava puhastamiseks — eelistada puhast vett või steriilset lahustust ja seejärel katta.
- Ära lahenda survet või päästa haavatut enne abi saabumist, kui veritsus on tõsine.
Erilised olukorrad ja nõuanded
- Inimesed, kes võtavad antikoagulante (verethinners), võivad veritseda kauem ja sügavamalt — teavita kiirabiteenust kasutatavat ravimitest.
- Rasedus- või sünnitusjärgsed veritsused nõuavad kohest arstiabi.
- Kui verejooks on peaga seotud, ole ettevaatlik emakla: jälgi teadvust ja kahtlusta ajutraumat; transporti haiglasse ei tohiks viivitada.
Millal pöörduda arsti poole
- Kui veritsus ei peatu 10–15 minuti jooksul intensiivse survega.
- Kui veritsus on väga tugev (nt arteriaalne purskav veritsus) või kaasneb teadvusekaotus, hingamisraskus või tugev nõrkus.
- Kui märkad sisemise veritsemise märke: kõhuvalu, oksendamine verega, mustad väljaheited, verekuse või vererohked köhimised.
- Kui haavatud inimene tarvitab antikoagulante või tal on hüübimishäire.
Ennetus
- Kohanda igapäevane ohutuskäitumine: kasuta kaitsevarustust (nt kindaid, kiivrit) riskitegevuste ajal.
- Jälgi arsti juhiseid ravimite kohta, mis mõjutavad verehüübimist.
- Õpi esmaseid sidumis- ja survevõtteid — need oskused võivad päästa elu.
Verejooks on kiiret ja sihipärast tegutsemist nõudev olukord. Õige esmaabi ja kiire meditsiiniline sekkumine vähendavad tüsistuste ja suremuse riski märkimisväärselt.
pool liitrit verd (piisav ühe vereülekande jaoks). Kui keskmine täiskasvanu kaotaks 5 kuni 8 korda nii palju verd, võiks ta surra verevalumuse tõttu.
Määratlus
Arstid määratlevad verevalamist nii:
- Patsient on kaotanud üle 40% oma verest (2-2,4 liitrit keskmise täiskasvanu puhul).
- Patsient kaotab endiselt verd
- Veritsus on nii suur, et kui seda kiiresti ei peatata, sureb patsient.
Verejooksu tüübid
Verejooks võib olla väline või sisemine.
"Väline" tähendab "väljaspool keha". Väline verejooks on nähtav - seda saab näha väljaspool keha. Näiteks inimesel, kes lõikab oma kätt ja kelle käel on verd, on väline verejooks.
"Sisemine" tähendab "keha sees". Sisemine verejooks ei ole nähtav, sest see on keha sees. Näiteks inimesel, kellel on ajuverejooks insuldi tõttu, on sisemine verejooks.
Mõnikord võib verejooks olla nii sisemine kui ka väline. Inimene võib veritseda sisemise verejooksu, välise verejooksu või mõlema tagajärjel.
Näide välise verejooksu kohta: verejooks on nähtav väljaspool keha.
Põhjustab
Verejooksu põhjustab tavaliselt suurte veresoonte vigastumine või purunemine. Väiksemad veresooned veritsevad vähem ja aeglasemalt, seega on veritsemine raskem, kui need on vigastatud.
Vigastused
Verejooksu võib põhjustada trauma (vigastused). Kõikidest vigastuste tagajärjel surnud inimestest sureb 30-40% verejooksu tagajärjel. Kuni pooled neist inimestest (33-56%) surevad juba enne haiglasse jõudmist.
Läbistav trauma (vigastus, mille puhul miski lõhub nahka) on üks levinumaid verevalamise põhjuseid. See kehtib eriti laskehaavade puhul sellistes kohtades nagu süda, rindkere või pea, kus on suured veresooned.
Muud vigastused, mis võivad põhjustada verejooksu, on järgmised:
- Vigastused, mis lõikavad suuremaid artereid, nagu aortat, kaelaarterit (kaelas) või reieluulearterit (kubemes ja jalgades).
- Mootorsõidukiõnnetused
- Käe või jala amputeerimine
Inimene võib veritseda sisemise verejooksu tõttu, kui:
- neil on verejooks rinnus või kõhus (näiteks tümpa trauma tõttu).
- Nad murravad oma vaagna
- Nad murravad mõlemad reieluud (reieluud).
Verejooks on sõdurite üks levinumaid surma põhjusi sõjas. Selle põhjustavad tavaliselt laskehaavad, mootorsõidukiõnnetused või plahvatused.
Meditsiinilised probleemid
Mõned meditsiinilised probleemid võivad panna inimese veritsema, põhjustades sisemise verejooksu. Nende probleemide hulka kuuluvad:
- Aordi aneurüsm, mis puruneb. See võib põhjustada inimese verejooksu vaid mõne minutiga.
- Sepsis, mis võib põhjustada infektsiooni, mis sööb ära veresoonte seinad. Lõpuks murduvad seinad ja veresooned hakkavad veritsema.
- Verejooks pärast sünnitust. Maailmas sureb iga kahe minuti tagant üks naine pärast sünnitust verejooksu tõttu. Enamik neist surmajuhtumitest leiab aset arengumaades.
- verejooks põrnast, maksast või soolestikust
- Väga halb peptiline haavand
- Kasvaja, mis sööb suurt veresooni, näiteks kasvaja kaelas, mis sööb kaelaarterisse ja paneb selle veritsema.
Vigastused, mis vigastavad suuri artereid, nagu reieluule arterit (punasega), võivad põhjustada verevalamist
Sünnitusjärgne verejooks on kõige levinum selles kaardil mustaks ja punaseks värvitud riigis. Kõige vähem esineb seda sinise ja lilla värviga riikides.
Efektid
Kui inimene kaotab verd väga kiiresti (näiteks purunenud aordi aneurüsmast), on ta teadvusel vaid 20 sekundit kuni paar minutit. Kui verekaotus on aeglasem ja inimene ei saa arstiabi, võib ta olla teadvusel paar tundi. Siiski muutuvad nad üha enam segaseks ja väsinud, mida rohkem verd nad kaotavad. Lõpuks langeb inimene koomasse, sest tema kehas ei ole enam piisavalt verd, et viia hapnikku ajju. Lõpuks peatub nende süda ja nad surevad.
Verejooks on sündroom
Arstid nimetavad veritsust sündroomiks (sümptomite rühm), sest see põhjustab organismis nii palju probleeme.
Hüpotermia
Veri aitab meid soojana hoida. Seetõttu põhjustab suur verekaotus hüpotermiat.
Koagulopaatia
Koagulopaatia tähendab, et veri ei hüübi enam normaalselt. Kui inimene kaotab verd, kaotab ta ka vereliistakuid ja vere hüübimisvalke, mida veri kandis. Need trombotsüüdid ja valgud muudavad vere hüübimise. Kui inimene kaotab liiga palju verd, ei ole tal enam piisavalt vereliistakuid või valke, et veri hüübiks.
Atsidoos
Atsidoos tähendab, et keha toodab liiga palju hapet. Tavaliselt toodab keha energiat hapnikust (mida kannab veri) ja glükoosist (suhkrust). (Seda nimetatakse aeroobseks hingamiseks.) Kui inimene kaotab palju verd, ei ole veres piisavalt hapnikku, mis jääb alles, et sel viisil energiat toota. Keha läheb üle anaeroobsele hingamisele ja teeb energiat glükoosist, ilma et ta vajaks hapnikku. See tekitab aga palju happelisi jäätmeteke (kemikaalid, mida organism ei vaja ja mis jäävad üle, kui keha teeb keemilisi reaktsioone). Lõpuks võivad need jäätmed koguneda nii palju, et nad mürgitavad organismi. Seda nimetatakse atsidoosiks.
Arütmia
Kui süda ei saa piisavalt verd, võib see hakata lööma viisil, mis ei ole normaalne. Kui see juhtub verejooksu tõttu, tähendab see tavaliselt, et patsient on surma lähedal.
Šokk
Kui inimene kaotab piisavalt verd, satub ta šokki. See tähendab, et keha kõige olulisemad organid ei saa eluks vajalikku verd, hapnikku ja toitaineid. See tähendab ka seda, et keha ei suuda vabaneda jäätmetest, näiteks hapetest. Kui šokk muutub piisavalt raskeks, siis see tapab inimese.
Joonisel A on kujutatud normaalne aort. Joonistel B ja C on kujutatud aneurüsmid aordi osades. Kui aneurüsm puruneb (nagu lõhkunud õhupall), võib inimene veritseda mõne minutiga.
Treatment
Esmaabi
Esmaabi on esimene oluline samm verevalumuse ravimisel. Asjad, mida tavalised inimesed saavad teha, et aidata, on järgmised:
- Helistage viivitamatult hädaabinumbrile 9-1-1 või mõnele muule kohalikule hädaabinumbrile.
- Proovin verejooksu peatada:
- Vajutades vastu veritsevat kohta
- Kui isikul on verejooks käest või jalast, tõstetakse käsi või jalg üle isiku südame kõrguse.
- Teha surnuspael ja mähkida see tihedalt verejooksu koha kohal.
- Isiku lamamine ja võimalusel jalgade tõstmine.
- Kui inimene köhib või oksendab verd, pöörake ta küljele, et ta ei lämbuks.
- Isiku soojana hoidmine
- Püüa aidata isikul rahulikuks jääda
Võimaluse korral peaks esmaabi andev isik kandma kindaid iga kord, kui ta puudutab teise inimese verd. Haigel või vigastatud isikul võib olla vere kaudu leviv nakkus, näiteks HIV või hepatiit. Kindaste kandmine kaitseb esmaabi andvat isikut nende nakkuste nakatumise eest.
Bostoni maratoni pommiplahvatuste ajal päästis esmaabi palju elusid, kui tavalised inimesed kasutasid vööd tuuride jaoks või surusid oma käega verejooksvaid haavu. Kolm pommiplahvatustes hukkunud inimest surid kohe. Paljud teised inimesed said piisavalt raskeid vigastusi, et nad oleksid võinud veritseda. Näiteks mõne inimese jalad olid pommide poolt ära lõhutud. Kuid tänu tavaliste esmaabi andvate inimeste abile (ja tänu kiirabi) jäid kõik, kes kohe ei surnud, ellu.
Erakorraline meditsiiniline ravi
Erakorraline meditsiiniline ravi väljaverejooksu korral hõlmab järgmist:
- Uuringud, nagu ultraheli- või kompuutertomograafia, et leida verejooksu põhjus, kui see on sisemine.
- Operatsioon verejooksu põhjuse kõrvaldamiseks
- Hooldused keha soojendamiseks
- Vereülekanded
- vedeliku, näiteks soolalahuse, andmine nõela kaudu veeni, et suurendada inimese kehas oleva vedeliku kogust.
- Ravimite andmine atsidoosi vähendamiseks
Vereülekanded on oluline ravi verejooksu korral.
Pärast Bostoni maratoni pommiplahvatusi päästis esmaabi paljud inimesed verevalamist. Sellel fotol on näha inimesi, kes annavad verejooksu peatamiseks esmaabi.
Riskifaktorid
Verejooksu riskitegurid
On olemas mõned riskitegurid, mis muudavad inimese veritsemise tõenäosuse suuremaks. Mõned näited on järgmised:
- Antikoagulantide (vere vedeldamise ravimid) kasutamine. Need võivad isegi väikese haava ohtlikult veritsema panna.
- kellel on vere hüübimishäire, näiteks hemofiilia.
- Alkoholism. Liigne alkoholi tarvitamine võib kahjustada maksa. Kui maks on kahjustatud, ei suuda see toota vere hüübimisvalke (nagu fibrinogeen) nii hästi kui terve maks. See muudab alkohoolikute puhul tõenäolisemaks ohtliku verejooksu, kui nad saavad vigastada. Maksakahjustus võib põhjustada ka probleemi, mida nimetatakse söögitoru veenilaiendideks, mis võivad põhjustada vere väljaheitmist, oksendades verd.
- Edasijõudnud vähk. Kõigist kaugelearenenud vähki põdevatest inimestest, keda ei ravita, esineb kuni ühel inimesel kümnest ohtlik verejooks.
Verejooksust tingitud surma riskitegurid
Kui inimene on veritsemisohtlik, siis sureb ta tõenäolisemalt, kui:
- Nad ei jõua piisavalt kiiresti operatsioonile
- Neil on hüpotermia, mille temperatuur on alla 34° C (93,2° F).
- Nende veri on atsidoosi tõttu happelisem.
- Neile tuli anda üle 4 liitri vere või üle 10 liitri vedelikku, et asendada kaotatud veri.
- Nad kaotasid rohkem kui 15 ml verd minutis (kui nad kaotavad nii kiiresti verd, siis veritsevad nad vähem kui 30-40 minuti jooksul).
- Nende trombotsüütide arv on madalam, kui nad esimest korda haiglasse jõuavad.
- Nad on eakad
Seotud leheküljed
- Veri
- Veritsemine
- Arteriaalne verejooks (üks kõige ohtlikumaid verejooksu liike).
- Vere hüübimine (nimetatakse ka "koagulatsiooniks")
- Veresooned
- Tümpa-trauma
- Aneurüsma
- Trombotsüüdid
- Fibrinogeen (verehüübimisvalk, mida toodetakse maksas).
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on verevalamine?
V: Verejooks on protsess, mille käigus kaotatakse piisavalt verd, et põhjustada surma.
K: Kui palju verd on keskmiselt täiskasvanu kehas?
V: Keskmise täiskasvanu kehas on 4-6 liitrit (9-12 USA pinti) verd.
K: Kas inimene peab kogu oma vere kaotama, et veritseda?
V: Ei, inimesed võivad surra, kui nad kaotavad pool kuni kaks kolmandikku oma verest.
K: Kui palju verd loovutavad täiskasvanud inimesed tavaliselt vereloovutuse ajal?
V: Täiskasvanud loovutavad tavaliselt 1 liitri (2 USA pinti) verd.
K: Kui palju vähem verd on lastel ja imikutel kui täiskasvanutel?
V: Lastel ja imikutel on palju vähem verd kui täiskasvanutel ning nad võivad verekaotada, kaotades palju vähem verd kui täiskasvanud.
K: Kas veretustamine on hädaolukord?
V: Jah, veretust peetakse meditsiiniliseks hädaolukorraks.
K: Milliseid teisi nimetusi kasutatakse veretustamise kohta?
V: Verejooksu nimetatakse ka verejooksuks või väljaverejooksuks.
Otsige