Anaeroobne hingamine
Anaeroobne hingamine on hingamise vorm, mis ei kasuta hapnikku. Elektronitranspordiks kasutatakse muid elemente peale hapniku. Tavalised hapniku asendajad on nitraadid, raud, mangaan, sulfaadid, väävel, fumaarhape ja süsinikdioksiid. Escherichia coli kasutab hingamiseks nitraate ja fumaarhapet.
Selleks, et elektronitranspordi ahel toimiks, peab ahela lõpus olema lõplik elektronaktseptor. See võimaldab elektronidel ahelat läbida. Aeroobsetes organismides on see lõplik elektronaktseptor hapnik. Molekulaarne hapnik on tugevalt oksüdeeriv aine ja seega suurepärane akseptor. Anaeroobides kasutatakse teisi vähem oksüdeerivaid aineid, nagu sulfaat (SO 42−), nitraat (NO 3−), väävel (S). Nendel terminalsetel elektronaktseptoritel on väiksemad reduktsioonipotentsiaalid kui O 2, seega vabaneb ühe oksüdeeritud molekuli kohta vähem energiat. Anaeroobne hingamine on seega vähem tõhus kui aeroobne hingamine, välja arvatud muidugi siis, kui hapniku puudus on suur.
Kui hapnikku ei kasutata üldse, nimetatakse seda protsessi kääritamiseks. Kääritamist kasutavate organismide näited on piimhappebakterid ja pärm. Pärm on seen, mitte bakter.
Anaeroobse hingamise võrrand on:
E. coli kasutab anaeroobset hingamist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on anaeroobne hingamine?
V: Anaeroobne hingamine on hingamise vorm, mis ei kasuta hapnikku. Elektronitranspordiks kasutatakse muid elemente peale hapniku.
K: Milliseid elemente saab kasutada hapniku asendamiseks anaeroobses hingamises?
V: Anaeroobse hingamise puhul on hapniku tavalised asendusained nitraadid, raud, mangaan, sulfaadid, väävel, fumaarhape ja süsinikdioksiid.
K: Milline organism kasutab hingamisel nitraate ja fumaarhapet?
V: Escherichia coli kasutab hingamiseks nitraate ja fumaarhapet.
K: Mis peab olema elektronitranspordi ahela lõpus, et elektronid saaksid seda läbida?
V: Ahela lõpus peab olema lõplik elektronaktseptor, et elektronid saaksid seda läbida. Aeroobsetes organismides on see aktseptor tavaliselt molekulaarne hapnik. Anaeroobides kasutatakse selle asemel muid vähem oksüdeerivaid aineid, nagu sulfaat (SO42-), nitraat (NO3-), väävel (S).
K: Kui tõhus on anaeroobne hingamine võrreldes aeroobse hingamisega?
V: Anaeroobne hingamine on vähem tõhus kui aeroobne hingamine, välja arvatud juhul, kui hapnikku napib. Kui hapnikku ei ole, toimub glükolüüs endiselt, kuid piimhape moodustub pürurohappe asemel, mis jätkab Krebsi tsüklit, mille käigus tekib väike kogus ATP-d.
K: Kuidas tekib treeningu ajal piimhape, kui hapnikku ei ole piisavalt palju?
V: Kui keha ei saa treeningu ajal piisavalt hapnikku lihastesse, tekib piimhape, mis muudab need valusaks.
K: Milline protsess toimub, kui anaeroobse hingamise ajal ei kasutata üldse hapnikku?
V: Kui anaeroobse hingamise ajal ei kasutata üldse hapnikku, siis toimub käärimine, mille näiteks on piimhappebakterid ja pärmseente organismid, mis kasutavad seda protsessi .
