Vereringesüsteem (südame-veresoonkond): ehitus, funktsioonid ja vereringetüübid

Vereringesüsteem (mida nimetakse ka südame-veresoonkonnaks) on keha süsteem, mis liigutab verd kehas. See koosneb südamest ja veresoontest. Vereringe ülesanne on tagada rakkudele hapnik ja toitained, viia ära jääkained ja süsihappegaas, vahendada hormoone ning osaleda immuunsüsteemi ja kehatemperatuuri reguleerimises.

Veresooned — peamised tüübid ja ehitus

Veresooned jagunevad peamiselt kolme põhigrupi:

• Arterid — viivad verd südamest eemale. Arterid kannavad tavaliselt hapnikurikast verd (välja arvatud kopsuarterid) ja taluvad kõrget vererõhku. Südamest eemalduvad suuremad arterid jagunevad väiksemateks arteriteks ja edasi arterioolideks, mis reguleerivad verevoolu kudedesse.
• Kapillaarid — peened veresooned, mis ühendavad arterioolid ja veenulid. Kapillaarid on väga õhukesed (nimetus tuleneb ladina sõnast capillus, „juukseke“), mis võimaldab hapniku, gaaside, toitainete ja jääkainete difusiooni rakkude ja vere vahel.
• Veenid — toovad verd tagasi südame suunas. Veenid muutuvad südame suunas liikudes suuremaks; väiksemaid veene nimetatakse veenuliteks. Veenide sisemuses on sageli klapid, mis aitavad vältida vere tagasivoolu ja soodustavad vere liikumist madalama rõhu tingimustes.

Veresoonte kihid ja funktsioonid

Tavaliselt koosnevad suuremad arterid ja veenid kolmest kihist:

• Intima — sisemine endoteeli kiht, mis on sile ja vähendab hõõrdumist.
• Media — lihaskiht, mis arteritel on tavaliselt paksem ja võimaldab veresoonel aheneda või laieneda; see mõjutab vererõhku ja verevoolu jaotumist.
• Eksterna (adventitsia) — väline sidekoeline kiht, mis kinnitab veresooni ümbritsevatesse kudedesse.

Südame ehitus ja tööpõhimõte

Süda on lihaseline pump, millel on neli põhikoda: kaks ülakoda (atria) ja kaks vatsakest (ventriculi). Südames on klapid (trikuspidaal-, mitraalklapp, pulmonaal- ja aordiklapp), mis tagavad vere ühesuunalise liikumise. Südame tööd iseloomustavad kaks peamist faasi: diastool (südame lõdvestumine ja täitumine verest) ja süstool (südame kokkutõmme, veri pumpatakse välja).

Südame elektriline juhtesüsteem (nn sinoatriaalsõlme impulss, atrioventrikulaarne sõlm, His’i kimp ja Purkinje kiud) koordineerib südamelihase kokkutõmbeid ja määrab südamerütmi. Südame löögisagedust ja südametööd mõjutavad närvi- ja hormoonsüsteemid.

Veri ja selle komponendid

Veri koosneb kahest põhiosast: vedelikust (plasma) ja vererakkudest. Peamised komponendid:

• Plasma — veskeline osa, sisaldab vett, elektrolüüte, valke (nt albumiin, fibrinogeen) ja hormoone.
• Punaset vererakud (erütrotsüüdid) — transpordivad hapnikku hemoglobiini abil.
• Valged vererakud (leukotsüüdid) — osalevad infektsioonivastasel kaitsel ja immuunreaktsioonides.
• Vereliistakud (trombotsüüdid) — vajalikud vere hüübimiseks ja veresoontekahjustuse sulgemiseks.

Vereringetüübid

Vereringesüsteemis eristatakse peamiselt kahte põhiringlust:

• Süsteemne vereringe — kannab hapnikurikast verd vasakust vatsakesest kogu kehasse (välja arvatud kopsud) ja toob tagasi hapnikuvaest verd paremasse südamesse. See varustab organid ja koed hapniku ja toitainetega.
• Kopsuvereringe (pulmonaalne vereringe) — viib hapnikuvaese vere paremast vatsakesest kopsudesse, kus toimub gaasivahetus (CO2 eraldumine, O2 omandamine), ja toob seejärel hapnikurikka vere tagasi vasakusse aatriumi. (Pulmonaalne tähendab „kopsude kaudu“.)

Lisaks on olemas eraldi väiksemaid ringe, nagu koronaalne vereringe (südame enda verevarustus) ja portaalvereringe (nt maksa portaalveen, mis kannab verd seedetraktist maksasse töötlemiseks).

Vereringe kontroll ja mõõtmised

Vererõhu ja südame löögisageduse mõõtmisel hinnatakse vereringe toimimist. Vererõhk väljendub kahe arvuna (süstoolne/diastoolne) ja peegeldab survet arterite seintele. Normaalsed väärtused sõltuvad vanusest ja üldisest tervisest.

Tavalised haigused ja probleemid

Vereringe häired võivad olla eluohtlikud. Levinumad seisundid:

• Ateroskleroos — arterite kõvenemine ja ahenemine rasva- ning põletikukoldete (plaatide) tõttu, mis võib viia südameinfarkti või insuldini.
• Hüpertensioon — kestvalt kõrge vererõhk, mis koormab südant ja veresooni.
• Tromboos ja embolia — verehüübe tekkimine veresoones, mis võib verevoolu takistada või veeni/telje kaudu levida.
• Kardiomüopaatiad ja rütmihäired — mõjutavad südame võimet verd pumpata ja säilitada normaalset rütmi.

Kokkuvõte

Vereringesüsteem — südame ja veresoontest koosnev süsteem — on eluks hädavajalik. See transportib verd, hapnikku, toitaineid ja ainevahetuse jääke, kaitseb organismi ja aitab hoida sisemist keskkonda stabiilsena. Hea vereringe säilitamiseks on olulised tervislik toitumine, regulaarne liikumine, piisav uni ja haiguste varajane diagnoosimine ning ravi.

Süsteemne ringlus

Südame vasakult poolt tulev veri on täis hapnikku ja toitaineid. Toitained on ained, mida teie keha vajab eluks, nagu valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalid. Veri toob hapniku ja toitained teie kehasse.

See veri süsteemsetes arterites, mis on täis hapnikku ja toitaineid, on süsteemne arteriaalne veri. Seda nimetatakse mõnikord lihtsalt arteriaalseks vereks.

Suurim süsteemne arteria kehas on aort. See on suur veresoon, mis väljub südamest. Aordast hargnevad väiksemad arterid. Nendest arteritest hargnevad väiksemad arterid. Väiksemad arterid muutuvad arterioolideks.

Kõige väiksemad veresooned on kapillaarid. Süsteemsed arterioolid muutuvad kapillaarideks. Arterioolide veri läheb kapillaaridesse. Sealt lähevad hapnik ja toitained verest kapillaaride ümbruse kudedesse. Veri võtab koest üles ka süsihappegaasi ja jäätmeid. Kapillaaride võrgustikku, mis toob vere piirkonda, nimetatakse kapillaarivõrguks.

Kapillaari teises otsas muutub see venulaks. Venulid on kõige väiksemad veenid. Veenid viivad vere tagasi südamesse. Kui veenid lähevad tagasi südamesse, ühinevad nad ja muutuvad suuremaks. Suurimad süsteemsed veenid kehas on veenikaveenid. Vena cava on kaks. Vena cava inferior viib vere keha alumistest osadest südame paremale poolele. (Anatoomias tähendab inferior allpool.) Ülemine veenikavasse viib vere keha ülemisest osast südamesse. (Ülemine tähendab ülalpool.)

Süda ja suured veresooned

Küsimused ja vastused

K: Mis on ringkond?

K: Millest koosneb vereringesüsteem?

K: Mida kannab veri?

K: Mis on arterid?

K: Mis on kapillaarid?

K: Mis on veenid?

K: Kas vereringesüsteemis on erinevaid vereringeid?

Otsing