Südame-veresoonkond
Vereringesüsteem (mida nimetatakse ka südame-veresoonkonnaks) on keha süsteem, mis liigutab verd kehas. See koosneb südamest ja veresoontest.
Veresooned, mis viivad verd südamest eemale, on arterid. Arterid jagunevad südamest eemaldudes väiksemateks arteriteks. Väiksemaid artereid, mis ühenduvad kapillaaridega, nimetatakse arterioolideks.
Veresooned, mis viivad verd südame suunas, on veenid. Veenid muutuvad südame suunas liikudes suuremaks. Väikseimaid veene nimetatakse veenideks. Väljendatakse (VEHN-yools)
Kapillaarid kulgevad arterite ja veenide vahel. Kapillaarid on üsna õhukesed, sellest ka nimetus, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast capillus, mis tähendab "juukseid".
Nii liigub veri: süda→arteri→arteriole→kapillaar→veresoon→veresoon→südamik. Seda nimetatakse ringluseks. Vereringesüsteemis on kaks erinevat vereringet. Süsteemse vereringe kaudu liigub veri enamikku kehast. Kopsuvereringe on see, kuidas veri käib läbi kopsude. (Pulmonaalne tähendab ¨kopsude kaudu¨). Nii toimib see imetajatel, sealhulgas inimestel. Teiste selgroogsete vereringesüsteemid erinevad mõnevõrra.
Süsteemne ringlus
Südame vasakult poolt tulev veri on täis hapnikku ja toitaineid. Toitained on ained, mida teie keha vajab eluks, nagu valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalid. Veri toob hapniku ja toitained teie kehasse.
See veri süsteemsetes arterites, mis on täis hapnikku ja toitaineid, on süsteemne arteriaalne veri. Seda nimetatakse mõnikord lihtsalt arteriaalseks vereks.
Suurim süsteemne arteria kehas on aort. See on suur veresoon, mis väljub südamest. Aordast hargnevad väiksemad arterid. Nendest arteritest hargnevad väiksemad arterid. Väiksemad arterid muutuvad arterioolideks.
Kõige väiksemad veresooned on kapillaarid. Süsteemsed arterioolid muutuvad kapillaarideks. Arterioolide veri läheb kapillaaridesse. Sealt lähevad hapnik ja toitained verest kapillaaride ümbruse kudedesse. Veri võtab koest üles ka süsihappegaasi ja jäätmeid. Kapillaaride võrgustikku, mis toob vere piirkonda, nimetatakse kapillaarivõrguks.
Kapillaari teises otsas muutub see venulaks. Venulid on kõige väiksemad veenid. Veenid viivad vere tagasi südamesse. Kui veenid lähevad tagasi südamesse, ühinevad nad ja muutuvad suuremaks. Suurimad süsteemsed veenid kehas on veenikaveenid. Vena cava on kaks. Vena cava inferior viib vere keha alumistest osadest südame paremale poolele. (Anatoomias tähendab inferior allpool.) Ülemine veenikavasse viib vere keha ülemisest osast südamesse. (Ülemine tähendab ülalpool.)
Süda ja suured veresooned
Kopsu vereringe
Sama vere liikumine toimub kopsude kaudu kopsuvereringes.
Veri, mida veenilõhe viib südamesse, on täis süsihappegaasi. Selles on palju vähem hapnikku kui (süsteemses) arteriaalses veres. Südame parem pool surub venoosse vere kopsuarterisse. Kopsuarteri viib vere kopsudesse. Kopsudes läheb veri läbi kopsukapillaaride. (Kopsudes olevad kapillaarid). Siin saab see rohkem hapnikku. Samuti langeb sealt välja süsihappegaas. (See on vastupidine sellele, mis toimub ülejäänud keha kapillaarvõrgustikus. Süsteemses vereringes langeb verest hapnik maha ja võtab üles süsihappegaasi).
Pärast kopsukapillaaride voodit läheb veri kopsuveenidesse. See kopsuveeniveri on nüüd täis hapnikku. Kopsuveenid viivad vere südame vasakule poole. Seejärel läheb veri taas süsteemsesse vereringesse.
Shunt
Soolestikust tulevad veenid suunavad enne tagasipöördumist paremasse kodade ja vatsakeste juurde maksa. Seda šunti nimetatakse maksaportaalveeniks.
Selle tähendus on järgmine. Maks on keha peamine keemiatehas. See võtab soolestiku toitainete voo vastu ja kohandab neid vastavalt sellele, mida keha vajab. See võib ladustada üleliigseid toitaineid või vabastada lisatoitaineid varudest. See võib muuta paljude toitainete keemilist koostist. Nii kohandub see paljude erinevate toiduainetega, mida keha seedib.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on ringkond?
V: Vereringesüsteem, mida nimetatakse ka südame-veresoonkonna süsteemiks, on kehasüsteem, mis liigutab verd kogu kehas.
K: Millest koosneb vereringesüsteem?
V: Vereringesüsteem koosneb südamest ja veresoontest.
K: Mida kannab veri?
V: Veri kannab erinevaid aineid, mida keha vajab, ja viib ära jäätmeid või kahjulikke aineid.
K: Mis on arterid?
V: Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest ära.
K: Mis on kapillaarid?
V: Kapillaarid on veresooned, mis ühendavad väiksemaid artereid veenidega.
K: Mis on veenid?
V: Veenid on veresooned, mis viivad verd südame suunas.
K: Kas vereringesüsteemis on erinevaid vereringeid?
V: Jah, vereringesüsteemis on kaks erinevat vereringet: süsteemne ja kopsuvereringe. Süsteemne vereringe on see, kuidas veri liigub enamikku kehast, samas kui pulmonaalne vereringe on see, kuidas veri liigub läbi kopsude.
