Vitamiinid
"Vitamiin" on ka vitamiine sisaldav pill, mida süüakse regulaarselt, et hoida tervist.
Vitamiin on keemiline ühend, mida inimorganism vajab väikestes kogustes, et ta saaks õigesti toimida. Nende hulka kuuluvad A-vitamiin, paljud B-vitamiinid (nagu B1, B2, B3, B6 ja B12), C-vitamiin, D-vitamiin, E-vitamiin ja K-vitamiin. Näiteks tsitrusviljad, nagu apelsinid ja sidrunid, sisaldavad C-vitamiini.
Termin võeti kasutusele 1912. aastal biokeemiku Casimir Funki poolt, kes isoleeris mikrotoitainete kompleksi ja tegi ettepaneku nimetada see kompleks vitamiiniks. Konventsiooni kohaselt ei hõlma sõna "vitamiin" teisi olulisi toitaineid, nagu teatavad mineraalained, asendamatud rasvhapped ja asendamatud aminohapped.
Praegu on tunnustatud kolmteist vitamiini. Vitamiine liigitatakse nende bioloogilise ja keemilise aktiivsuse, mitte nende struktuuri järgi. Iga vitamiini nimetus (sõna vitamiin, millele järgneb täht) viitab mitmele vitamiinühendile, millel kõigil on sama bioloogiline aktiivsus. Näiteks A-vitamiin viitab mitmele erinevale kemikaalile. Vitamiinid muutuvad organismis vitamiini aktiivseks vormiks. Mõnikord on nad ka omavahel teisendatavad.
Keha ei tooda neid kemikaale. Need pärinevad mujalt, tavaliselt toidust. Teatud vitamiini lühiajaline puudus ei ole tavaliselt probleem, sest keha suudab vitamiine lühiajaliselt ladustada. Teatud vitamiini puudumine pikema aja jooksul võib sõltuvalt vitamiinist põhjustada erinevaid haigusi. Tõenäoliselt on kõige tuntum neist haigustest skorbuut, mis tuleneb C-vitamiini puudumisest.
Tänapäeval valmistavad paljud ravimifirmad odavaid tablette, mis sisaldavad erinevaid vitamiine. Need aitavad inimestel neid haigusi vältida.
Vitamiinid võivad olla kas rasvlahustuvad või vees lahustuvad. Rasvalahustuvaid vitamiine (A, D, E ja K) saab organismis talletada ja neid kasutatakse vajaduse korral. Vesilahustuvad jäävad kehasse vaid lühikeseks ajaks.
Puuviljad ja köögiviljad on vitamiinide allikas.
Nimemuudatused
Praegu puuduvad vitamiinid F kuni J. Need olid kunagi olemas. Tänapäeval ei peeta neid enam vitamiinideks. Mõni neist oli ka valejuhtum ja osutus millekski muuks. Teised nimetati ümber B-vitamiinideks. Tänapäeval on B-vitamiinid terve kompleks, mitte ainult üks vitamiin.
Saksakeelsed teadlased, kes isoleerisid ja kirjeldasid K-vitamiini (lisaks sellele, et nimetasid seda sellisena), tegid seda seetõttu, et see vitamiin on tihedalt seotud vere koagulatsiooniga (hüübimine) pärast vigastusi. Tol ajal oli juba enamik (kuid mitte kõik) tähed F-st kuni I-ni määratud, nii et K-tähe kasutamist peeti üsna mõistlikuks. Järgnevas tabelis on loetletud kemikaalid, mida varem oli liigitatud vitamiinideks, ning nende vitamiinide varasemad nimetused, mis hiljem said B-kompleksi osaks.
Eelmine nimi | Keemiline nimetus | Nime muutmise põhjus |
Adeniin | Ei ole enam liigitatud vitamiiniks | |
Adenüülhape | Ei ole enam liigitatud vitamiiniks | |
F-vitamiin | Vajalik suurtes kogustes ( | |
G-vitamiin | Ümberklassifitseeritud B2-vitamiiniks | |
H-vitamiin | Biotiin | Ümberklassifitseeritud vitamiiniks B7 |
Katekool, flaviin | Ei ole enam liigitatud vitamiiniks | |
Vitamiin L1 | Antraniilhape | Ei ole enam liigitatud vitamiiniks |
Vitamiin L2 | Adenüültiometüülpentoos | Ei ole enam liigitatud vitamiiniks |
M-vitamiin | Foolhape | Ümberklassifitseeritud vitamiiniks B9 |
O-vitamiin | Karnitiin | Ei ole enam liigitatud vitamiiniks |
P-vitamiin | Flavonoidid | Ei ole enam liigitatud vitamiiniks |
Vitamiin PP | Niatsiin | Ümberklassifitseeritud B3-vitamiiniks |
U-vitamiin | S-metüülmetioniin | Ei ole enam liigitatud vitamiiniks |
Vitamiinide loetelu
Vitamiinide | Toimeaine ("Vitamer") (loetelu ei ole täielik) | Lahustuvus | Ameerika Ühendriigid Soovitatav päevane tarbimine | Puudulikkushaigus | Ülemine tarbimistase | Üleannustamise haigus | Toiduallikad |
A-vitamiin | Retinool, retinaal ja neli karotenoidi | Fat | 900 µg | Öine pimedus, hüperkeratoos ja keratomalatsia | 3000 µg | Hüpervitamiinoos A | Maksa, oranžid, küpsed kollased puuviljad, lehtköögiviljad, porgandid, kõrvits, kõrvits, kõrvits, spinat, kala, sojapiim, piim. |
B1-vitamiin | Tiamiin | Vesi | 1,2 mg | Beriberi, Wernicke-Korsakoffi sündroom | N/D | Uimasus või lihaste lõdvestumine suurte annuste puhul. | Sealiha, kaerahelbed, pruun riis, köögiviljad, kartulid, maks, munad. |
Vesi | 1,3 mg | Ariboflavinoos, glossiit, nurgeline stomatiit | N/D | Piimatooted, banaanid, popkorn, rohelised oad, spargel. | |||
Vitamiin B3 | Niatsiin, niatsiinamiid, nikotiinamiidribosiid | Vesi | 16,0 mg | Pellagra | 35,0 mg | Maksakahjustus (annused > 2g/päevas) ja muud probleemid. | Liha, kala, munad, paljud köögiviljad, seened, pähklid. |
Vitamiin B5 | Pantoteenhape | Vesi | 5,0 mg | N/D | Kõhulahtisus; võimalik iiveldus ja kõrvetised. | Liha, brokoli, avokaadod | |
Vitamiin B6 | Püridoksiin, püridoksamiin, püridoksaal | Vesi | 1,3-1,7 mg | Aneemia perifeerne neuropaatia | 100 mg | Propriotseptsiooni kahjustus, närvikahjustus (annused > 100 mg/päevas). | Liha, köögiviljad, pähklid, banaanid. |
Vitamiin B7 | Biotiin | Vesi | 30,0 µg | Nahapõletik, soolepõletik | N/D | Toores munakollane, maks, maapähklid, rohelised lehtköögiviljad. | |
Vitamiin B9 | Folaadid | Vesi | 400 µg | Megaloblastiline aneemia ja puudulikkus raseduse ajal on seotud sünnidefektidega, näiteks neuraaltoru defektidega. | 1000 µg | Võib varjata B12-vitamiini puuduse sümptomeid; muud mõjud. | Lehtköögiviljad, makaronitooted, leib, teraviljad, maks. |
Tsüanokobalamiin, hüdroksokobalamiin, metüülkobalamiin, adenosüülkobalamiin. | Vesi | 2,4 µg | Pernitsioosne aneemia | N/D | Akne sarnane lööve [põhjuslikkus ei ole lõplikult kindlaks tehtud]. | Liha, kodulinnuliha, kala, munad, piim. | |
Vesi | 90,0 mg | 2000 mg | C-vitamiini megadosage | Paljud puu- ja köögiviljad, maks | |||
D-vitamiin | Kolekaltsiferool (D3), ergokaltsiferool (D2) | Fat | 10 µg | Ritsikad ja osteomalaatsia | 50 µg | Hüpervitaminoos D | Kala, munad, maks, seened |
E-vitamiin | Tokoferoolid, tokotrienoolid | Fat | 15,0 mg | Puudulikkus on väga haruldane; steriilsus meestel ja raseduse katkemine naistel, kerge hemolüütiline aneemia vastsündinutel. | 1000 mg | Ühes suures randomiseeritud uuringus täheldati kongestiivse südamepuudulikkuse suurenemist. | Paljud puu- ja köögiviljad, pähklid ja seemned |
K-vitamiin | Fülokinoon, menakinoonid | Fat | 120 µg | Veritsusdiatees | N/D | Suurendab hüübimist varfariini võtvatel patsientidel. | Lehtköögiviljad, nagu spinat, munakollane, maks. |
Seotud leheküljed
- Toitainelised mineraalained
- Vajalik rasvhape
- Oluline aminohape
Küsimused ja vastused
K: Mis on vitamiin?
V: Vitamiin on keemiline ühend, mida on vaja väikestes kogustes, et inimkeha saaks õigesti toimida. Seda võib leiduda toidus ja ka tablettide kujul.
K: Millised on mõned näited vitamiinidest?
V: Vitamiinide hulka kuuluvad näiteks A-vitamiin, paljud B-vitamiinid (nagu B1, B2, B3, B6 ja B12), C-vitamiin, D-vitamiin, E-vitamiin ja K-vitamiin. Tsitrusviljad, nagu apelsinid ja sidrunid, sisaldavad C-vitamiini.
K: Kes on loonud termini "vitamiin"?
V: Selle termini lõi 1912. aastal biokeemik Casimir Funk.
K: Kas lisaks vitamiinidele on ka teisi olulisi toitaineid?
V: Jah, lisaks vitamiinidele on olemas ka teisi olulisi toitaineid, näiteks teatavad mineraalained, asendamatud rasvhapped ja asendamatud aminohapped.
K: Kui palju erinevaid vitamiinide liike on tänapäeval tunnustatud?
V: Tänapäeval on tunnustatud kolmteist erinevat tüüpi vitamiini.
K: Mis juhtub, kui keegi ei saa mõnda vitamiini pikema aja jooksul piisavalt?
V: Kui teatavat vitamiini pikema aja jooksul ei saa, võib see põhjustada erinevaid haigusi sõltuvalt puuduoleva vitamiini tüübist. Tõenäoliselt on kõige tuntum näide skorbuut, mis tuleneb sellest, et C-vitamiini ei ole piisavalt.
K: Kas kõik vitamiinid on rasvlahustuvad või vees lahustuvad?
V: Vitamiinid võivad olla kas rasvlahustuvad või vees lahustuvad; rasvlahustuvad vitamiinid (nagu A, D, E ja K) võivad organismis ladestuda, samas kui vees lahustuvad vitamiinid püsivad organismis ainult lühikest aega, enne kui nad uriini või higiga välja erituvad.