Varfariin (Coumadin) – antikoagulant: toime, kasutus ja kõrvaltoimed

Varfariin (Coumadin) — tugev antikoagulant: toime, näidustused, annustamine ja kõrvaltoimed. Praktiline juhend riskide, jälgimise ja ohutu kasutamise kohta.

Varfariin (või kaubamärgiga Coumadin) on võimas vees lahustuv ühend. See takistab vere hüübimist. See teeb seda, vähendades hüübimist soodustavate tegurite tootmist maksas. Seda nimetatakse "antikoagulandiks". See on võimas rottmürk. Kontsentreeritud kujul põhjustab see siseorganite verejooksu, mis viib surma.

Seda kasutatakse väga väikestes annustes ka tromboosi, vereringesüsteemis toimuva kohaliku hüübimise või vere hüübimise vältimiseks. Sellega vähendatakse südameinfarkti, insuldi ja kopsuemboolia tõenäosust. Antikoagulatsiooni astet jälgitakse vereanalüüsidega.

Kuidas varfariin töötab

Varfariin pärsib organismi võimet toota mitmeid K‑vitamiinist sõltuvaid hüübimisfaktoreid (II, VII, IX ja X) maksas. Selle tõttu väheneb vere hüübimisvõime ja tekib suurem kalduvus veritsusele. Ravimi toime algab ja stabiliseerub mitme päeva jooksul, sest juba moodustunud hüübimisfaktorid peavad enne kadumist lagunema.

Milleks varfariini kasutatakse

• Venoosse trombemboolia (süvaveenitromboos, kopsuemboolia) ennetus ja ravi.
• Südame rütmihäirete (näiteks kodade virvendus) korral trombide tekke vältimiseks.
• Mõnede südameklapi proteeside (mehaaniliste ventiilide) puhul püsiv antikoagulatsioon.
• Mõnel muul veresoonte haigustel või trombofiilia puhul vastavalt arsti otsusele.

Annustamine ja vereanalüüsid

Varfariini annus on individuaalne. Tavaliselt alustatakse väiksema algannusega (näiteks 2–5 mg päevas) ja kohandatakse vastavalt vereanalüüsidele. Antikoagulatsiooni tugevust mõõdetakse INR‑iga (International Normalized Ratio). Tavalised sihtväärtused:

• INR 2,0–3,0: enamik tavapäraseid näidustusi (nt ennetus kodade virvenduse puhul).
• INR 2,5–3,5: mõnede kõrge riski mehaaniliste klappide puhul.

Alguses kontrollitakse INR‑i sagedamini (päevade‑nädalate järel), hiljem tavaliselt iga 1–4 nädala järel, sõltuvalt stabiilsusest.

Koostoimed ja toit

• Varfariin interakteerub väga paljude ravimitega — teatud antibiootikumid (nt metronidazol, trimetoprim‑sulfametoksasool), seenevastased ravimid (azole‑rühma), amiodaroon jt võivad suurendada INR‑i ja veritsemisriski.
• Paljud valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid (NSAID‑id) suurendavad veritsemisriski, isegi kui need ei muuda INR‑i.
• Mõned ravimid, nt rifampitsiin ja St John’s wort, võivad varfariini toimet vähendada.
• Toit mõjutab: rikkalikud K‑vitamiini allikad (rohelised lehtköögiviljad nagu spinat, lehtkapsas) võivad varfariini toimet vähendada. Oluline on hoida toitumine stabiilsena ja arutada suuremaid muutusi arstiga.
• Alkohol võib mõjutada INR‑i ja veritsusriski — mõistlik on piirata joomist ja arutada seda oma arstiga.

Kõrvaltoimed ja ohutus

• Peamine risk on veritsused: ninaverejooks, igemete veritsus, roosad või verised uriinieraldised, mustad lahtised väljaheited, ulatuslikud hematoomid. Sügav või püsiv veritsus nõuab viivitamatut arstiabi.
• Muud haruldased, aga tõsised kõrvaltoimed: naha nekroos (ennekõike ravi alguses), "purple toe" sündroom, allergilised reaktsioonid.
• Varfariin on teratogeenne ja raseduse ajal üldiselt vastunäidustatud — eriti esimesel trimestril ja lähedal sünnitusele. Raseduse ajal kasutatakse sagedamini madalmolekulaarkiulise hepariini (LMWH), kui antikoagulatsioon on vajalik.

Reversioon ja üleannustamine

• Kui tarvitatakse liiga palju või tekib tõsine veritsus, saab antikoaguleeriva toime tagasi pöörata. Väiksema üledoseerimise korral kasutatakse sageli suukaudset või parenteraalset K‑vitamiini (vitamiin K1).
• Rasketel juhtudel või kiireks efektiks kasutatakse prothrombiinikompleksi kontsentraate (PCC) või värskelt külmutatud plasma (FFP), vastavalt olukorrale ja haigla juhisele.

Erilised olukorrad

• Rasedus: varfariin võib põhjustada loote väärarenguid ja verejookse — rasedatel ei tohi ilma väga tugevate põhjusteta varfariini kasutada.
• Geneetika: individuaalsed erinevused (nt CYP2C9 ja VKORC1 geenivariandid) võivad mõjutada varfariini annusevajadust.
• Kirurgia või hambaravi: teavitage alati tegevust tegevat arsti või hambaarsti, et planeerida antikoagulatsiooni kohandamist enne invasiooni.

Nõuanded patsiendile

• Järgige arsti juhiseid ja ärge muutke ravimi annust iseseisvalt.
• Kandke arsti tõendit või meditsiiniidentifikaatorit, mis näitab, et te võtate antikoagulanti.
• Teavitage kõiki tervishoiuteenuse osutajaid ja apteeki, et te kasutate varfariini.
• Hoiatus: varfariin on ka rottmürk. Hoidke ravim lastele ja loomadele kättesaamatus kohas.
• Kui märkate ootamatut või tugevamat verejooksu, tihedat peapööritust, tugevate peavalude või teadvusekaotuse märke — pöörduge viivitamatult hädaabisse.

Kokkuvõte

Varfariin on tõhus antikoagulant, mida kasutatakse trombide ja embooliate ennetamiseks ning raviks. Selle toime nõuab hoolikat annuse kohandamist ja regulaarselt INR‑i kontrollimist. Varfariiniga kaasnevad olulised veritsusriskid ning paljude ravimite ja toiduainetega koostoimed, mistõttu on vajalik tihe arstlik järelvalve ning ohutusalane teavitamine. Kui olete varfariini kasutaja, arutage kõiki ravi- ja elustiili muutusi oma arstiga.

Otsing