Vulvavähk — mis see on, sümptomid, põhjused ja ravi

Vulvavähk: sümptomid, põhjused ja kaasaegsed ravivalikud. Varajane avastamine ja õige ravi suurendavad paranemisvõimalusi.

Vulvavähk on haigus, mille puhul rakud kehas kasvavad kontrollimatult vulvas või vulvas. Vulva on naise suguelundite välimine osa. Sellel on kaks nahavoldi, mida nimetatakse häbemeteks. Vulvavähk esineb kõige sagedamini huulte sisekülgedel. Vähki nimetatakse alati selle kehaosa järgi, kust see algab, isegi kui see levib hiljem teistesse kehaosadesse. Kui vähk algab tupest, nimetatakse seda vaginaalseks vähiks. Tupp, mida nimetatakse ka sünnituskanaliks, on õõnes, torukujuline kanal emaka põhja ja keha välispinna vahel. Kui vulvavähk leitakse varakult, toimib ravi kõige paremini.

Sümptomid

• Püsiv või süvenev sügelus vulva piirkonnas
• Muudatused naha värvis või tekstuuris (näiteks punetav, valge või hallikad laigud)
• Uus tükk või punnike (nakkuseta sõlmeke) või haavand, mis ei parane
• Valu, põletustunne või ebamugavus seksi ajal
• Verejäljed või veritsus vahekorra või tualetikülastuse ajal, kui need ei ole seotud menstruaaltsükliga
• Valulik urineerimine või sagedane valu piirkonnas
• Põletik või eritised, mis ei kao antibiootikumraviga

Põhjused ja riskifaktorid

Vulvavähi täpne põhjus ei ole alati teada, kuid mitmed tegurid suurendavad haiguse riski:

• Inimese papilloomiviirus (HPV) — eriti teatud kõrge-riskiga tüved on seotud paljude vulvavähi juhtudega.
• Vanus — enamik diagnoose tehakse eakatel naistel (tavaliselt üle 60. eluaasta), kuid haigus võib esineda ka noorematel.
• Lichen sclerosus ja muud kroonilised nahahaigused vulva piirkonnas, mis võivad soodustada ebanormaalset rakkude kasvu.
• Suitsetamine — suurendab riski HPV-ga seotud ja mittevastavate vähitüüpide puhul.
• Nõrgenenud immuunsus (nt immuunsupressiivne ravi või HIV) — raskendab keha võimet vähirakke tõrjuda.
• Eelnevad suguelundite düsplaasia- või vähieelsete muutuste diagnoosid.

Vähi tüübid

Vulvavähk võib olla erinevat tüüpi, sõltuvalt sellest, milliseid rakke see mõjutab. Levinumad tüübid on:

• Skvamotselluline kartsinoom (epiteelirakkudest) — kõige sagedasem tüüp.
• Melanoom — pigmentrakkudest algav ja agressiivsem vorm.
• Adenokartsinoom — näärmerakkudest algav harvem tüüp.
• Pageti tõbi — epiteelist algav harvaesinev esinemisvorm, mis võib meenutada nahahaigust.

Diagnoos

• Arst teeb esmalt kliinilise läbivaatuse ja küsib sümptomeid ning haiguslugu.
• Kahtluse korral tehakse biopsia — väike koetükk võetakse ja uuritakse mikroskoobi all, et kinnitada vähi olemasolu ja määrata tüüp.
• Lisauuringud haiguse leviku hindamiseks võivad hõlmata pildidiagnostikat (CT, MRI või PET), lümfisõlmede hindamist ja vereanalüüse.
• Staadium määratakse vastavalt kasvaja suurusele ja levikule lümfisõlmedesse või mujale kehaosadesse.

Ravi

Ravi sõltub kasvaja suurusest, tüübist, levikust ja patsiendi üldisest tervisest. Võimalikud ravivõimalused:

• Kirurgia — sageli esmavalik. Operatsioon võib olla väiksem (laia kohaliku ekstsisiooniga) või ulatuslikum (osaline või täielik vulvektoomia), vajadusel koos kubeme (inguinaalsete) lümfisõlmede eemaldamisega.
• Kiiritusravi — kasutatakse kas esmasena või täiendava ravina pärast operatsiooni, samuti kui operatsioon ei ole võimalik.
• Keemiaravi ja kombineeritud ravimeetodid — raskemate või levinud juhtumite korral, sageli koos kiiritusega (kemoradioteraapia).
• Immuno- ja sihtravi — valitud juhtudel, eriti kui tavalised meetodid ei toimi või kui kasvaja molekulaaromadused seda võimaldavad (näiteks melanoma puhul).
• Rekonstrueeriv kirurgia ja valu/seksuaalfunktsiooni rehabilitatsioon — tähtis osa taastusravis, et parandada elukvaliteeti ja kehalist funktsiooni.

Enesehooldus, järelravi ja toetus

• Pärast ravi on vajalik regulaarne järelkontroll, et jälgida haiguse võimalikku kordumist ja ravitüsistusi.
• Valu või seksuaalfunktsiooni probleemide korral on abi füsioteraapiast, seksuoloogilisest nõustamisest ja psühhosotsiaalsest toetusest.
• Haige ja lähedased võivad saada tuge haigekassa teenuste, tugigruppide ja erialaspetsialistide kaudu.

Ennetamine

• HPV-vaktsineerimine vähendab tõenäosust haigestuda HPV-ga seotud vulvavähki ja teistesse suguelundite vähkidesse.
• Ohutu seksuaalkäitumine, suitsetamisest loobumine ja regulaarsed günekoloogilised kontrollid aitavad varajast avastamist ja vähendavad riski.
• Krooniliste nahahaiguste ja ebanormaalsete muutuste raviga pikendatakse tervislikku olukorda ning vähendatakse pahaloomuliseks muutumise riski.

Proognoss ja varajane avastamine

Prognosis sõltub avastamise staadiumist: varases staadiumis avastatud vulvavähkide ravitulemused on sageli head ja paranemise tõenäosus suurem. Kui kasvaja on laialdaselt levinud või on haaratud lümfisõlmed, võib prognoos halvem olla.

Mille puhul pöörduda arsti poole

• Kui tekib püsiv sügelus, uus tükk, haavand või ebatavaline veritsus vulva piirkonnas
• Kui varasemad sümptomid ei taandu antibiootikumi- või muul ravil
• Kui on valu või probleemid urineerimisel, seksuaalelus või kui tekib ärevus ja vajadus nõu järele

Kui kahtlustate endal või kellelgi teisel vulvavähki, pöörduge perearsti või günekoloogi poole — varane diagnoos ja õige ravi parandavad oluliselt tulemusi.

Otsing