Zika-palavik on Zika-viiruse põhjustatud haigus. Zika viirus kuulub Flaviviiruste sugukonda, nagu dengue'i viirus ja chikungunya viirus. Siiski ei ole Zika-palavik tavaliselt nii raske kui need haigused. Enamikul Zika-viiruse nakatunutest (60-80%) puuduvad sümptomid.

Inimestel, kellel on sümptomid, esinevad tavaliselt:

  • madal palavik (tavaliselt alla 38,5 °C),
  • konjunktiviit (silmaärritus või punetus),
  • liigesevalu (peamiselt kätes ja jalgades),
  • äge, sageli sügelev lööve, mis algab tihti näolt ja levib üle keha,
  • peavalu ja lihasvalu.

Tavaliselt on sümptomid kerged ja taanduvad 2–7 päeva jooksul. Inkubatsiooniperiood (aeg nakatumisest sümptomiteni) on tavaliselt 3–14 päeva.

Levimine ja nakatumise viisid

Zika-viirus levib peamiselt Aedes-sugukonna sääskede kaudu (näiteks Aedes aegypti), kes jahvatavad päevasel ajal. Lisaks sääskedele on kirjeldatud ka teisi levimisteid:

  • vertikaalne (ema võib viiruse edasi anda oma lootele raseduse ajal),
  • seksuaalne ülekandumine (viirus võib püsida suguelundite sekreetides pikemat aega),
  • veri ja veretoode—potentsiaalselt üle kanduv, mistõttu rakendatakse vere annetuse piiranguid piirkondades, kus Zika esineb),
  • harvemini meditsiinilised protseduurid või kokkupuude nakatunud keha vedelikega.

Raseduse riskid ja lootele edasikandumine

Alates 2015. aastast toimunud puhangute käigus, eriti Brasiilias, leiti tugev seos Zika-viiruse ja raseduse ajal tekkinud sünnidefektide vahel. Teadlased usuvad, et kui Zika-viirusega naine on rase, võib ta viiruse edasi anda oma lootele, mis võib põhjustada mikrotsefaaliat ja teisi aju arenguhäireid.

Konkreetsed tüsistused, mis on seotud kaasasündinud (kongentaalse) Zika-viirusega, hõlmavad:

  • mikrotsefaalia (väiksem pea ja aju arengupeetus),
  • ajukahjustused, sealhulgas tserebraalsed kaltsifikatsioonid ja atroofia,
  • silmade anomaaliad (näiteks võrkkesta kahjustused),
  • kuulmislangus ja muid neurodevelopmentaalseid probleeme,
  • lihaste ja luude deformatsioonid (nt kontraktuurid) ja üldine arengupeetus.

Seetõttu andsid rahvusvahelised ja riiklikud terviseametid, sealhulgas USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskus, 2016. aasta alguses reisisoovitusi rasedatele ja reisijatele piirkondadesse, kus Zika levib. Näiteks hoiatas CDC rasedaid mitte reisima mitmetesse riikidesse, sealhulgas Kolumbiasse, El Salvadorisse, Prantsuse Guajaanasse, Guatemalasse, Haitile, Hondurase, Martinique'ile, Mehhikosse, Panamasse, Paraguaysse, Suriname'i, Venezuelasse ja Puerto Ricosse, sest seal on Zika-viirusesse nakatumise oht.

Kui rasedusajal on olnud võimalik kokkupuude Zika-viirusega, soovitatakse tihti rasedust jälgida sagedasemate ultraheliuuringutega ja vajadusel suunata rasedusspetsialistile. Diagnostika ja jälgimissoovitused võivad erineda riigiti; rasedad peaksid konsulteerima oma arsti või kohaliku tervishoiuametiga.

Diagnoos ja testimine

Diagnoos põhineb sümptomitel, reisiajaloos ja laboritestidel. Võimalused hõlmavad:

  • molekulaarsed testid (RT‑PCR) – otsivad viirusgeneetikat veres või uriinis; neid teste kasutatakse kõige usaldusväärsemalt haiguse varajases faasis (esimestel päevadel kuni umbes 1–2 nädala jooksul),
  • antikehade testid (IgM, IgG) – need võivad ilmuda pärast mõne päeva möödumist, kuid flaviviiruste vastased antikehad võivad omavahel risti reageerida (nt dengue'i puhul), mis raskendab tõlgendust; tihtipeale tehakse tugevnemistestid või neutralisatsioonitestid täpsustamiseks.

Ravi

  • spetsiifilist viirusevastast ravi ei ole – ravi on sümptomaatiline ja toetav;
  • soovitatav on puhata, juua piisavalt vedelikku ja võtta palaviku/valu korral paratsetamooli (atsetaminofeeni); enne mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite (nt ibuprofeen) võtmist tuleks välistada dengue'i-nakkuse võimalus, sest NSAID-id võivad suurendada verejooksu riski kui tegemist on denguega,
  • haiglasse sattumine ja intensiivravi on harva vajalikud.

Tüsistused

Lisaks kaasasündinud kahjustustele on kirjeldatud ka täiskasvanutel tekkivaid tõsiseid sümptomeid:

  • Guillain-Barré sündroom (poliomüeliidiga sarnane äge paralüüsisündroom),
  • mõningad neuroloogilised sündroomid ja võimalik seos mõnede autoimmuunhaigustega,
  • harvemini kirurgiline või intensiivravi nõudvad olukorrad.

Kohtades, kus Zika-viirus levib, on täheldatud suuremat tõenäosust sünnidefektide ja neuroloogiliste probleemide suurenemisel.

Ennetus

Ennetus keskendub sääskede vältimisele, seksuaalse leviku piiramisele ning vere kaudu levimise vähendamisele:

  • sääskede tõrje: eemaldada seisvad veekogud ümber kodu (õllepurgid, taimepotid, vihmaveetorud), kasutada akende ja uste putukavõrke, kanda pikkade varrukatega riideid ja pikki pükse,
  • putukatõrjevahendid: kasutada heaks kiidetud putukatõrjevahendeid (nt DEET, picaridin, IR3535 või õlivõõrpuidu ekstrakt täiskasvanutel vastavalt toote juhistele), permethriiniga töödeldud riided annavad täiendava kaitse,
  • seksuaalne ennetus: pärast võimalikku nakatumist või kokkupuudet soovitatakse kasutada kondoomi või hoiduda seksuaalvahekorrast teatud aja jooksul, sest viirus võib püsida suguelundite sekreetides; juhised kondomi kasutamise kestuse kohta võivad erineda (mõnedes juhendites soovitatakse kaitset mitme nädala kuni mitme kuu jooksul),
  • vere ohutus: vereannetuse piirangud ja testimine piirkondades, kus Zika levib.

Rasedatele soovitatakse vältida reisimist piirkondadesse, kus teadaolevalt levib Zika-viirus. Kui reis on vältimatu või kui rasedal on olnud kokkupuude, tuleks konsulteerida ämmaemanda või arsti ning järgida kohalikke testimise ja jälgimise juhiseid.

Epideemiaolukord ja reisisoovitused

2015–2016 toimunud suuremad puhangud Lõuna- ja Kesk-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas tõid palju tähelepanu Zika tõsistele tagajärgedele raseduse ajal. Alates sellest on paljudes piirkondades levik vähenenud tänu immuunsete inimeste arvu suurenemisele ja tõrjestrateegiatele, kuid Zika-viiruse ringlus jätkub ja risk võib piirkonniti uuesti suureneda.

Reisijad peaksid enne reisi kontrollima viimaseid soovitusi oma riigi terviseametist ja rahvusvahelistest allikatest ning järgima kohalikke ennetus- ja testimisjuhiseid.

Kellele pöörduda ja millal testida

Kui olete reisinud piirkonda, kus Zika esineb, või olnud kokkupuutes võimalikult nakatunud isikuga ja tekivad sümptomid, pöörduge tervishoiuteenuse osutaja poole. Rasedad, kes on olnud kokkupuutes Zika-viirusega (sõltumata sümptomitest), peaksid konsulteerima oma ämmaemandaga või rasedusspetsialistiga, sest võib olla vajalik laboratoorne testimine ja ultraheli-jälgimine.

Kui soovite täpsemaid juhiseid testimise ajastuse, raseduse jälgimise või seksuaalkäitumise piiride kohta pärast võimalikku kokkupuudet, küsige oma tervishoiuteenuse osutajalt või järgige oma riigi terviseameti ja rahvusvaheliste tahkude (nt WHO, CDC) viimaseid soovitusi.