Lääne-Niiluse viirus

Märgid ja sümptomid

Umbes 80% inimestest, kes nakatuvad Lääne-Niiluse viirusega, ei esine sümptomeid.

Kui inimesel tekivad sümptomid, ilmnevad need tavaliselt alles 2-15 päeva pärast viiruse saamist. (Seda nimetatakse viiruse inkubatsiooniperioodiks.)

Lääne-Niiluse viirus võib põhjustada palju erinevaid haigusi. Kõige haruldasemad, kuid kõige tõsisemad tüübid mõjutavad neuroloogilist süsteemi - aju ja närve. Kõige tavalisem WNV põhjustatud haigustüüp on Lääne-Niiluse palavik, mis ei mõjuta neuroloogilist süsteemi.

Lääne-Niiluse palavik

Lääne-Niiluse palavik esineb umbes 20%-l WNV-ga inimestest. See põhjustab kõrget palavikku ja gripitaolisi sümptomeid. Tavaliselt ei ole sümptomid liiga rasked ja paranevad 3-6 päeva pärast. Sümptomid võivad olla järgmised:

• Peavalu
• Nõrkus ja väsimus
• Valu liigestes
• iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus
• Lööve

Lääne-Niiluse neuroinvasiivne haigus

Neuroinvasiivne haigus on siis, kui Lääne-Niiluse viirus nakatab kesknärvisüsteemi (aju ja seljaaju). Seda juhtub vähem kui 1%-l inimestest, kes saavad Lääne-Niiluse viiruse. Nendel inimestel võib see aga põhjustada väga tõsiseid probleeme. Nende probleemide hulka kuuluvad:

• Lääne-Niiluse entsefaliit: Entsefaliit on aju turse. See võib põhjustada segadust, lihasnõrkust, halvatust ja reflekside kadumist. See on kõige levinum Lääne-Niiluse närvihaiguse tüüp.
• Lääne-Niiluse meningiit: Meningiit on aju ja seljaaju kaitsvate kihtide põletik. Meningiiti põdevatel inimestel on tavaliselt tugev peavalu, kõrge palavik ja jäik kael.
• Lääne-Niiluse meningoentsefaliit: See on nii aju kui ka ajukelmete põletik (entsefaliit ja meningiit).
• Lääne-Niiluse poliomüeliit: See põhjustab ühe kehapoole käte ja jalgade äkilist nõrgenemist või halvatust. Isikul ei pruugi olla muid WNV-nakkuse sümptomeid. Mõnikord võivad hingamislihased halvatada ja inimene ei saa enam hingata.
• Lääne-Niiluse pöörduv halvatus: See põhjustab samuti keha ühe külje nõrkust või halvatust, kuid see paraneb peaaegu alati.

Muud tüsistused

WNV võib põhjustada mõningaid muid tüsistusi, mis ei mõjuta neuroloogilist süsteemi. Need tüsistused on väga haruldased. Nende hulka kuuluvad:

• Äkiline hepatiit ja maksakahjustus
• rabdomüolüüs (lihaste surm)
• Südame rütmihäired (kui süda ei löö normaalselt).
• Hemorraagiline palavik koos koagulopaatiaga (kõrge palavik koos tugeva verejooksuga, mida organism ei suuda vere hüübimisega peatada). Verejooks võib inimese tappa.
• Põletik:
• Südamelihas (müokardiit)
• Pankreas (pankreatiit)
• munandid (orhiit)
• Neerud (nefriit)
• Nägemisnärv (optiline neuriit)

Diagnoos

Kõigepealt teeb meditsiinitöötaja tavaliselt võimaliku Lääne-Niiluse viiruse diagnoosi inimese sümptomite, elukoha ning selle põhjal, millal ja kuhu ta on reisinud. Maailma Terviseorganisatsioon ütleb, et arstid peaksid kahtlustama Lääne-Niiluse viirust, kui patsient:

• kellel on ootamatult alanud palavik ja
• kellel on neuroloogilised sümptomid ja
• Hiljuti hammustasid sääsed.

Lääne-Niiluse viirust saab kindlalt diagnoosida:

• vereanalüüside tegemine, millega otsitakse antikehi, mida keha toodab Lääne-Niiluse viiruse vastu võitlemiseks (nagu immunoglobuliin M ehk IgM).
• Aju- ja seljaaju vedeliku testimine lumbaalpunktsiooni (seljaaju punktsiooni) abil.

Treatment

WNV ravi või ravi ei ole teadaolevalt olemas. Ei ole teadaolevalt olemas viirusevastaseid ravimeid (viirusi hävitavaid ravimeid), mis tapaksid Lääne-Niiluse viiruse. Arstid saavad pakkuda ainult "toetavat ravi", mis tähendab, et nad saavad ravida ainult WNV sümptomeid. Näiteks võivad nad anda vedelikku veeni asetatud nõela kaudu, kui inimene on väga dehüdreeritud, aidata inimesel vajadusel hingata ja anda ravimeid, et vältida teiste nakkuste tekkimist.

Edastamine

Lääne-Niiluse viirus püsib looduses elus, levides edasi-tagasi lindude ja sääskede vahel. Linnud saavad WNV-d sagedamini kui mis tahes muud elusolendid. Kui sääsk hammustab lindu, kellel on WNV, saab sääsk viiruse. Seejärel, kui sääsk hammustab lindu, kellel ei ole WNV-d, võib sääsk sellele linnule viiruse edasi anda. Nii annavad linnud ja sääsed üksteisele viirust edasi ja hoiavad seda elus.

Inimesed nakatuvad Lääne-Niiluse viirusega tavaliselt siis, kui neid hammustavad sääsed, kes on saanud viiruse lindudelt. Inimesed võivad saada viiruse paljudest erinevatest sääseliikidest.

Kuigi see ei ole tavaline, võib Lääne-Niiluse viiruse kandja anda viiruse edasi teisele inimesele. See võib juhtuda, kui:

• WNV-ga nakatunud veri satub inimese organismi
• Inimene saab vereülekande või elundisiirdamise inimeselt, kes on WNV-ga nakatunud.
• WNV-ga nakatunud naine on rase (ta võib anda viiruse edasi oma lootele).
• WNV-ga nakatunud naine imetab oma last

Ennetamine

Erinevalt neljast praegu olemasolevast hobustele mõeldud Lääne-Niiluse viiruse vaktsiinist ei ole Lääne-Niiluse viiruse nakkuse vältimiseks inimesele vaktsiini saadaval. Inimestel on katsetatud kuut vaktsiini, millest kõige edukamad on jõudnud ainult II faasi uuringutesse. Parim viis inimeste kaitsmiseks Lääne-Niiluse viiruse eest on kaitsta end sääskede eest. Selleks on mitmeid võimalusi. Näiteks:

• Kasutades putukasprei, eriti sellist, mis sisaldab DEETi.
• Pikkade varrukatega, pikkade pükste, sokkide ja mütside kandmine.
• Voodi kohal oleva sääsevõrgu kasutamine magamise ajal
• Putukasprei kandmine riietele, kingadele, sääsevõrkudele, voodilinadele ja muudele asjadele.
• viibimine kohtades, mis on konditsioneeritud või kus on head akna- ja uksevõrgud
• seisva vee (vesi, mis ei liigu) tühjendamine sellistest asjadest nagu ämbrid, kurgid ja lillepotid (sääskedele meeldib muneda seisvasse vette).
• Olla eriti ettevaatlik õhtu ja hommiku vahel, kui Lääne-Niiluse viirust levitavad sääsed on kõige aktiivsemad.

Teadlased saavad püüda sääski ja linde ning testida neid Lääne-Niiluse viiruse suhtes, et näha, kas viirus levib teatavas piirkonnas. Kui see on nii, saavad nad teha selliseid asju nagu pestitsiidide pihustamine sääskede tapmiseks.

Seotud leheküljed

• Flaviviirus
• Nakkushaigused