Tserebrospinaalvedelik

Sisu

CSF moodustub vereplasmast (vere vedel osa), seega on CSF sisu väga sarnane plasma omale. CSF koosneb 99% ulatuses veest. See sisaldab:

• Valku (kuigi palju vähem kui plasma kannab)
• Glükoos (suhkur)
• Toitained
• Neurotransmitterid (keemilised sõnumitoojad)
• Elektrolüüdid (soolad), nagu naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium ja kloriid.

Vereringeelundis peaks olema väga vähe valgeliblede või neid ei tohiks üldse olla. Verejooksus ei tohiks olla punaseid vereliblesid.

Mida teeb CSF

CSF aitab ajul hõljuda

Aju on ümbritsetud CSF-ga, mis aitab ajul hõljuda kolju sees nagu poi vees. Kuna aju on ümbritsetud vedelikuga, hõljub ta nagu kaaluks ta ainult 2% sellest, mida ta tegelikult kaalub. Kui aju ei hõljuks CSF-is, jääks ta kolju põhja. Aju kaal suruks aju põhja vastu koljut. Veri ei pääseks aju põhja, sest veresooned purustuksid aju raskuse tõttu nende peal. Ilma vereta (ja selle kaudu saadava hapnikuta) sureksid aju põhjas asuvad neuronid.

CSF on aju padi

CSF kaitseb aju, toimides nagu padi. Ilma CSF-ita lööks aju iga kord, kui inimene liigutaks oma pead, vastu kolju sisekülge. See võib aju vigastada.

Kui inimene saab löögi pähe, toimib CSF nagu autos olev turvapadi ja võib mõnikord hoida aju kolju sisemusse põrkumise eest. Kuid kui inimene lööb oma pead väga kõvasti - näiteks autoõnnetuses - ei suuda CSF kaitsta aju kolju löömise eest. See võib põhjustada ajurabanduse, ajuverejooksu, ajukahjustuse või isegi surma.

CSF loputab toksiine ajust välja.

Aju rakud teevad keemilisi reaktsioone, et muuta üks kemikaal teiseks kemikaaliks, mida aju vajab. Mõnikord jääb pärast keemilist reaktsiooni järele kemikaale, mida aju ei vaja. Neid kemikaale nimetatakse "jäätmeteks". Näiteks kui ajurakud kasutavad energia saamiseks hapnikku ja glükoosi (suhkrut), jääb üle süsinikdioksiidi (CO ₂). Liiga palju süsihappegaasi võib aju mürgitada.

Selleks, et vältida jäätmetekke kogunemist vereringeelundisse, toodavad kooroidipleksid umbes neli korda päevas uut vereringeelundit. Vana CSF voolab välja vereringesse, tuues endaga kaasa jäätmeid ja toksiine. Sel viisil loputab CSF aju kahjustavad asjad vereringesse. Seejärel saab vereringe viia need kemikaalid organitesse, mis saavad neist vabaneda, näiteks neerud ja kopsud. Näiteks kannab vereringe süsihappegaasi kopsudesse, kus seda saab välja hingata.

Need pildid MRT-st näitavad, et CSF liigub läbi aju.

CSF testimine

Arstid võivad kasutada CSF-proove, et teha kindlaks, kas inimesel on ajuinfektsioon, näiteks meningiit, entsefaliit või süüfilis. CSF-proovid võivad näidata ka verejooksu teatud ajuosadest. Ka aju turse, mida põhjustavad mõned põletikulised haigused, näiteks hulgiskleroos, võib näidata ajukelmeproovis.

Tavaliselt võtavad arstid proovi seljaajust, tehes lumbaalpunktsiooni (seljaaju punktsioon).

Tulemused

Normaalne vereringe peaks olema selge ja värvitu, ilma punaliblede ja väga väheste valgelibledeta.

Ajuinfektsiooni tunnused on järgmised:

• Hämarik, kollane või roosa aju.
• Rohkem valku CSF-s kui tavaliselt
• Rohkem valgeid vereliblesid CSF-s kui tavaliselt
• Normaalsest vähem glükoosi (suhkrut) tsirkuloosis.
• Bakterid, viirused, seened või muud haigustekitajad ajukelmes.

Normaalsest kõrgem valgu tase võib olla märk põletikust ajus. Kuid need võivad olla ka märk muudest probleemidest, nagu verejooks ajus, ajukasvaja, epilepsia ja "äge alkoholism".

Vähirakud ajukeskkonnas on märk sellest, et inimesel on ajuvähk või vähk, mis on alguse saanud kusagilt mujalt ja levinud ajju.

Probleemid CSF-ga

Liiga palju

Peavigastused ja mõned haigused võivad põhjustada ajus liiga palju CSF-i kogunemist. Seda nimetatakse hüdrotsefaaliks. Üleliigne vedelik avaldab survet (pigistab) ajule. Seda nimetatakse suurenenud intrakraniaalseks rõhuks. Kui rõhk tõuseb piisavalt kõrgeks, purunevad aju veresooned ja veri ei pääse ajju. Kui inimese aju ei saa piisavalt verd ja hapnikku, jääb ta teadvuseta ja tema ajurakud surevad. Lõpuks inimene sureb.

Ilma ravita sureb 6 inimest 10-st hüdrotsefaaliahaigetest. Ülejäänud saavad füüsilise puude, vaimse puude ja/või muude ajuprobleemide tagajärjel.

Mitte piisavalt

Mõned probleemid võivad põhjustada ajuvereringe lekkimist läbi augu või rebendi dura materis (ajukelme kiht, mis asub kolju ja seljaaju luude kõrval). CSF-ilekked on tavaliselt tüsistuseks lümfipunktsiooni või teatavat liiki operatsioonide puhul peas, kaelas või ajus. Kuid ka pea või lülisamba vigastus võib põhjustada tserebraalvee lekke. Mõnikord ei leia arstid tsirkulatsioonilekke põhjust.

Enamikul inimestel paraneb CSF-ilekkeid ise, kui auk kõvakesta paraneb. Mõned CSF-lekked võivad siiski põhjustada tõsiseid tüsistusi:

• Bakterid, viirused või muud haigustekitajad võivad pääseda läbi sama augu, millest CSF lekib välja. See võib põhjustada ajuinfektsioone, näiteks meningiiti.
• Ilma piisava CSF-ita istub aju kolju põhjas. Aju kaal võib:
• Purustada veresooned aju põhjas
• Vajutage ajutüvele, põhjustades väga madalat vererõhku.
• Lükake aju alla läbi kolju põhjas oleva augu, kus ajutüvi pöördub seljaaju sisse. See võib põhjustada halvatust, ajukahjustust, koomat ja surma.

Lumbaalpunktsiooni puhul pistetakse nõel läbi kõvakesta (näidatud punasega), et jõuda CSF-ni. Nõel teeb dura mater'isse augu. Kui see auk ei parane, võib CSF lekkida välja.

Seotud leheküljed

• Kesknärvisüsteem
• Aju
• Seljaaju
• Meninges