Ajutüvi: aju tagaosa ja elutähtsate funktsioonide juhtkeskus

Ajutüvi: aju tagaosa, mis juhib hingamist, südametööd ja koljunärve — elutähtsad automaatsed funktsioonid ning närviühendused kogu kehaga.

Ajutüvi on aju tagumine osa. See koosneb kahest osast: tagaju, mis hõlmab pons ja medula, ning keskaju. Kuigi ajutüvi on mõõtmetelt väike võrreldes suureajuga, on selle roll elusolendi talitluses kriitiline — ajutüvi ühendab aju ja seljaaju ning sisaldab hädavajalikke keskkondi, mis hoiavad keha elus.

Struktuur ja ühendused

Ajutüvi asub ajukoorest allpool ja seljaaju kohal. Selle põhiosad on:

• Keskaju (mesencephalon) — sisaldab nägemis- ja kuulmisrada ning liikumist ja silmade koordinatsiooni mõjutavaid struktuure.
• Pons — selles paiknevad mitmed tuumad, mis osalevad puhke- ja hingamisrütmi reguleerimises ning sisaldavad hulka närvide tuumi.
• Piklik ajukest (medulla oblongata, ehk medula) — ühendab aju ja seljaaju, sisaldab hingamis- ja vererõhukeskusi ning seal toimub osade keha radade (nt corticospinaalsete radade) ristiületus (dekusatsioon).

Ajutüvi on läbikäik nii motoorsetele (liikumist juhtivatele) kui ka sensoorsetele (meel- ja tunnetusinfo kandvatele) radadele, mis ühendavad suureaju ja ülejäänud keha. Samuti on ajutüves hulgaliselt tuumasid, millest lähtuvad peamised motoorsed ja sensoorsed närvid näole ja kaelale — need on koljunärvid.

Funktsioonid

Ajutüvi täidab mitmeid elutähtsaid ja automaatseid ülesandeid. Peamised funktsioonid:

• Hingamine: rütmi ja sügavuse juhtimine (dorsaal- ja ventraalne hingamiskeskus ning pontiinsed reaktsioonid).
• Südame ja vereringe reguleerimine: vererõhu, südamerütmi ja veresoonte toonuse kontroll (vasomotoorne ja kardioinhibeeriv keskused).
• Refleksid: neelamine, köhimine, oksendamine, pupillirefleksid jt kiirete kaitsereflekside korraldus.
• Sensoorsed ja motoorsed komunikatsioonid: läbivad rajad toovad teavet kehast ajju ja saadavad käske lihastele; medullas toimub osade raja ületus, mis seletab vastaskülje juhtimist.
• Teadvus ja ärkvelolek: ajutüves paiknev retiikulaarformatsioon mõjutab teadvuse taset ja uinumis-ärkveloleku tsüklit (reticular activating system).

Närvide ja tuumade paiknemine

Ajutüves on mitu olulist närvituhma, millest lähtevad koljunärvid (näiteks silmaliigutusi, näo motoorikat, neelamist ja kuulmist kontrollivad närvid). Üldiselt asuvad koljunärvide tuumad keskajus, ponsis ja medullas vastavalt nende funktsioonidele.

Kliiniline tähendus

Ajutüve kahjustused võivad olla eluohtlikud, sest seal asuvad eluks vajalikud regulaatorid. Levinumad probleemid ja sümptomid:

• Hingamisraskused või hingamise katkemine;
• Südamerütmi või vererõhu häired;
• Teadvuse häired, koomaseisund või retikulaarformatsiooni kahjustuse tunnused;
• Koljunärvide kahjustusest tingitud kaebused: nägusuured näo- või kuulmishäired, neelamis- ja kõnemuutused;
• Motorilised ja sensoorsed defiziidid, sealhulgas pareesid, mis võivad olla seotud radade kahjustusega (nt ponsis tekkiv locked-in sündroom).

Ajutüve haigused võivad tekkida vereringehäiretest (insult), traumast, kasvajatest, infektsioonidest või degeneratiivsetest haigustest. Ajutüve funktsiooni hindamine on oluline intensiivravi ja neuroloogilise diagnostika osana; ajutüve elektrooniline ja kliiniline hindamine aitab otsustada elu toetavate sekkumiste, näiteks hingamisabi vajalikkuse üle.

Kokkuvõte

Ajutüvi on väike, kuid elutähtis osa närvisüsteemist. See ühendab aju ja seljaaju, kannab läbi motoorseid ja sensoorsed radu, sisaldab koljunärvide tuumasid ning kontrollib automaatseid funktsioone nagu hingamine, vereringe ja teadvuse tase. Ajutüve kahjustused võivad kiiresti muutuda eluohtlikuks, mistõttu selle kaitse ja varane diagnostika on meditsiinis äärmiselt tähtsad.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ajutüvi?

K: Millised on kaks ajurinna osa?

K: Mille kaudu läbivad keha motoorsed ja sensoorsed ühendused?

K: Mis on koljunärvid?

K: Milliseid funktsioone juhib ajutüvi?

K: Millised on kaks tagaaju komponenti?

K: Mida teeb piklik aju (medulla oblongata)?

Otsing