Närv: määratlus, neuronid, struktuur ja roll närvisüsteemis
Närv on paralleelselt rühmitunud spetsiaalsete närvirakkude ehk neuronite (või nende axonite) moodustis, mida ümbritseb sidekude ja veresooned. Närvides rühmitatud neuronid viivad organismis teavet (sõnumeid) erinevate kehapiirkondade ja kesknärvisüsteemi vahel. Aju ja seljaaju moodustavad kesknärvisüsteemi (Kesknärvisüsteem (lühendatult) CNS), mis töödeldes saadud infot saadab närvide kaudu kehale käsklusi ning vastupidi — vastuvõtab sensoorset infot kehalt.
Närvi struktuur
Närv koosneb paljudest kokku koondunud axonitest (aksonitest), mida ümbritsevad ja kaitsevad kolm peamist sidekoelisi kilekihte:
- Endoneurium – õhuke kiht, mis ümbritseb iga üksikut axonit;
- Perineurium – moodustab kiulised kihid, mis ümbritsevad axoneid kokku pakkunud kiude (fascicles);
- Epineurium – välimine sidekoeline kest, mis koosneb mitmest fasciclest ja sisaldab ka veresooni.
Närvi tüübid ja nende funktsioon
- Sensoorne (aferentne) närv – kannab infot perifeeriast CNS-i (näiteks tundlikkus, nägemine, kuulmine).
- Motorne (eferentne) närv – kannab käske CNS-ist lihastesse ja näärmetesse.
- Miksitud närv – sisaldab nii sensoorseid kui motorseid kiude; enamik perifeerseid närve on selles rühmas.
- Kraniaalsed närvid – tulevad ajust ja innerveerivad pea ning kaela piirkonda.
- Spinaalsed ehk seljaajunärvid – väljuvad seljaajust; iga seljaajulõik annab tavaliselt ühe paarilise seljaajunärvi, millel on dorsaaljuur (sensoorsed kiud) ja ventraaljuur (motorseid kiude).
Närvi roll närvisüsteemis
Närvid on peamine sidekanal organismi ja kesknärvisüsteemi vahel. Peamised ülesanded:
- Elektriliste impulside ülekanne sensoorsetest retseptoritest CNS-i ning vastupidi motoorsete käskude edastamine lihastele;
- Refleksiringide moodustamine — kiire automaatne vastus stiimulile, mis sageli ei vaja aju vahelesegamist (näiteks põlverefleks);
- Autonoomse närvisüsteemi kaudu siseelundite talituse reguleerimine (südame löögisagedus, seedimine, vererõhk jne).
Erinevused PNS-is ja CNS-is
Kõik keha närvid moodustavad perifeerse närvisüsteemi (PNS), samas kui aju ja seljaaju (CNS) moodustavad kesknärvisüsteemi. Närvisüsteemi koosseisus täidavad PNS-i närvid ühendava rolli — nad kannavad infot kehalt keskusele ja keskelt kehale. PNS-is on võimalik piiratud taastumine pärast närvikahjustust tänu Schwanni rakkude võimele suunata aksonite kasvamist; CNS-is on taastumine tavaliselt piiratum, kuna sealsete rakustruktuuride ja glia vastused takistavad aksoniaalset taastumist.
Kliiniline tähtsus
Närvikahjustused võivad tekkida trauma, põletiku, metaboolsete haiguste (näiteks suhkurtõbi põhjustatud neuropaatia) või närvisüsteemi degeneratiivsete haiguste tagajärjel. Sümptomiteks on tundlikkuse langus, valu, lihaste nõrkus või atroofia. Diagnoosiks ja hindamiseks kasutatakse neuroloogilisi uuringuid, elektromüograafiat (EMG) ja neurotoonilisi uuringuid. Ravimeetodid sõltuvad põhjusest: füsioteraapia, valu ravi, kirurgiline närvi rekonstruktsioon või sümptomaatiline ravi (nt diabeetilise neuropaatia juhtimine).
Kokkuvõttes on närvid organismi kommunikatsioonivõrgustiku põhiosad: nad ühendavad retseptoreid, lihaseid ja siseelundeid keskse juhtimiskeskusega ehk CNS-iga ning võimaldavad kiiret ja koordineeritud vastust väliskeskkonna ja keha siseste muutustele.
Närvi struktuur
Närvisüsteem sisaldab neuroneid ja rakke, mida nimetatakse gliaks. Glia rakud hoiavad neuroneid turvaliselt ja tervena. Neuronid viivad sõnumeid kesknärvisüsteemi ja sealt edasi. Dendriit ja akson on kiud, mis väljuvad rakukehast. Aksonid viivad teavet rakukehast eemale. Dendriidid viivad teavet rakukehasse.
Neuron
Närvide tüübid
Aferentsed närvid edastavad kehast sõnumeid kesknärvisüsteemi (aju). Nad võtavad nahast vastu teateid aistingute kohta. Nad võtavad lihastelt teateid keha asendi kohta. Nad võtavad teateid selliste organite nagu süda ja mao toimimise kohta.
Efferentsed närvid viivad sõnumeid kesknärvisüsteemist kehasse. Nad võtavad teateid, mis käsivad lihaseid liigutada. Nad edastavad sõnumeid näärmetele. Nad ütlevad näärmetele, näiteks higinäärmetele, et nad toodavad higi (vesi, mis tuleb nahast välja, kui teil on kuum.)
Närvihaigused
On palju närvihaigusi. Närvide haigust nimetatakse ka neuropaatiaks.
- Trauma - närvid võivad saada vigastusi, näiteks kui neid lõigatakse noaga või kui need purustatakse, kui luu on murdunud (murdunud).
- Toksiinid - närve võivad kahjustada toksiinid. Need on ained, mida nimetatakse ka mürkideks ja mis võivad organismile haiget teha. Mõned toksiinid, mis kahjustavad närve, on: alkohol, plii ning mõned ravimid ja narkootikumid.
- Nakkused - närvid võivad saada kahjustada infektsioonide tõttu.
- Haigused - närvid võivad kahjustada mõnede haiguste tõttu. Kõige tavalisem neuropaatiat põhjustav haigus on diabeet. Seda nimetatakse diabeetiliseks neuropaatiaks.
Viide
- Artikkel närvi kohta Encyclopedia Britannica'st
Küsimused ja vastused
K: Mis on närvimürk?
A: Närv on rühm spetsialiseerunud neuroneid, mis on rühmitatud paralleelselt.
K: Mis on teine termin närvirakkude kohta?
V: Teine termin närviraku kohta on neuron.
K: Milline on närvide funktsioon inimkehas?
V: Närvidesse rühmitatud spetsiaalsed neuronid viivad teavet (sõnumeid) inimese kehasse ja kesknärvisüsteemi.
K: Mis on kesknärvisüsteem?
V: Kesknärvisüsteem on lühend kesknärvisüsteemist, mis hõlmab aju ja seljaaju.
K: Mis on seljaaju?
V: Seljaaju on suur seljaaju, mis ulatub ajust selja taha ja kannab kogu teavet, mis läheb ajust keha närvidele.
K: Mis on PNS?
V: PNS on lühend perifeersest närvisüsteemist, mis hõlmab kõiki närve kehas, mis moodustavad kõik peale aju ja seljaaju.
K: Mis on närvisüsteem?
V: Närvisüsteem koosneb kesknärvisüsteemist ja PNSist, mis töötavad koos, et edastada teavet kogu kehas.
