Neurosekretsioon
Neurosekretsioon on see, kui närvirakud toodavad, hoiustavad ja vabastavad hormoone.
Keha hormonaalset süsteemi kontrollib peaaegu täielikult kesknärvisüsteem. Tavaliselt teeb see seda, saates närviimpulsse telgitaguseid mööda aksoneid mööda näärme. Mõned spetsiaalsed närvirakud võivad siiski ise toota hormoone ja toimetada neid näärmetesse, mis toimivad ladustamisorganitena. Neuroendokriinsüsteemi neuronid on suured; need on minitehased, mis toodavad sekretoorseid tooteid. Neid rakke nimetatakse neurosekretoorseteks rakkudeks ja nad toodavad neurohormoone.
Enamik neurohormoone eritub aju hüpotalamuse närvirakkudest, mis (kas kohe või pärast ladustamist) ringlevad veres. Nad sarnanevad tavaliste endokriinsete rakkude ja näärmete omaga, sest nad reguleerivad nii endokriinsete kui ka mitteendokriinsete rakkude tegevust.
Neuroendokriinsed rakud on ka neerupealistes, mis asuvad vahetult neerude kohal. Neid nimetatakse kromaffiinirakkudeks ja nad vabastavad adrenaliini (adrenaliini) ja noradrenaliini (noradrenaliini).
Küsimused ja vastused
K: Mis on neurosekretsioon?
V: Neurosekretsioon on see, kui närvirakud toodavad, ladustavad ja vabastavad hormoone.
K: Kuidas kontrollitakse keha hormonaalset süsteemi?
V: Keha hormonaalset süsteemi kontrollib peaaegu täielikult kesknärvisüsteem.
K: Kuidas kontrollib kesknärvisüsteem keha hormonaalset süsteemi?
V: Kesknärvisüsteem saadab tavaliselt närviimpulsid telgitaguseid mööda aksoneid mööda näärme.
K: Kas mõned närvirakud võivad ise hormoone toota?
V: Jah, mõned spetsiaalsed närvirakud võivad ise hormoone toota.
K: Mis on neurosekretoorsed rakud?
V: Neurosekretoorsed rakud on rakud, mis toodavad neurohormoone.
K: Kust eritub enamik neurohormoone?
V: Enamik neurohormoone eritub aju hüpotalamuse närvirakkudest.
K: Mis on kromaffiinirakud ja mida nad vabastavad?
V: Kromaffiinirakud on neerupealistes paiknevad neuroendokriinsed rakud, mis vabastavad adrenaliini (adrenaliini) ja noradrenaliini (noradrenaliini).
