Endokriinsüsteem: mis on, hormoonid, näärmed ja funktsioonid

Endokriinsüsteemi kuuluvad need organid, mis toodavad hormoone. See aitab reguleerida ainevahetust, kasvu ja arengut, koefunktsiooni ning mängib rolli ka meeleolus. Endokrinoloogiaks nimetatakse meditsiinivaldkonda, mis tegeleb sisesekretsiooninäärmete häiretega.

Endokriinsüsteem hõlmab mitmesuguseid näärmeid ja rakke, mis toodavad kemikaale — hormoone — ning vabastavad need vereringesse. Hormoonid mõjutavad organismi püsivust (homeostaasi), reguleerivad energiat ja toitainete kasutust, soodustavad normaalseid kasvuprotsesse, kontrollivad reproduktsiooni ning aitavad organismil toime tulla stressi ja muutuvate keskkonnatingimustega.

Füsioloogias on endokriinsüsteem näärmete süsteem, millest igaüks eritab otse vereringesse teatud tüüpi hormooni, mis reguleerib organismi.

Endokriinsüsteem erineb eksokriinsüsteemist, mis eritab oma kemikaale kanalite kaudu. Endokriinsüsteem on infosignaalsüsteem nagu närvisüsteem, kuid selle mõju ja mehhanism on erinev.

Endokriinsüsteemi mõju algab aeglaselt ja on pikaajaline. Närvisüsteem saadab teavet kiiresti ja reaktsioonid on üldiselt lühiajalised. Hormoonid on keerulised kemikaalid, mis vabanevad endokriinsetest kudedest vereringusse, kus nad liiguvad sihtkudedesse ja vallandavad vastuse.

Endokriinseid näärmeid iseloomustavad üldjuhul kanalid, neil on hea verevarustus ja tavaliselt on nende rakkude sees vakuaale või graanuleid, mis hoiavad hormoone.

Peamised sisesekretsiooninäärmed ja nende funktsioonid

Hüpotalamus — asub ajus; reguleerib keha hormonaalset tasakaalu, eritab vabastavaid ja pärssivaid hormoone, mis kontrollivad hüpofüüsi.
Hüpofüüs (ajuripats) — jaguneb eessagaraks (anterior) ja tagasagaraks (posterior). Eritab kasvuhormooni (GH), kilpnäärme stimuleerivat hormooni (TSH), adrenokortikotroopset hormooni (ACTH), gonadotroopseid hormone (FSH, LH), prolaktiini jm.
Kilpnääre — toodab türoksiini (T4) ja trijodotüroniini (T3), mis mõjutavad ainevahetuse kiirust, kasvu ja arengut.
Lisakilpnäärmed — reguleerivad kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetust (parathormoon).
Neerupealised — koorik (kortisool, aldosteroon) ja säsi (adrenaliin, noradrenaliin) — osalevad stressireaktsioonis, ainevahetuse ja vedelikueelarvestuse reguleerimises.
Pankreas (Langerhansi saared) — toodab insuliini ja glükagooni; peamine roll veresuhkru reguleerimisel.
Sugunäärmed (munasarjad ja munandid) — toodavad sekundaarsed suguhormoonid (östrogeenid, progesteroon, testosteroon), mis mõjutavad sugulist arengut, viljakust ja sugukäitumist.
Epifüüs (käbinääre) — toodab melatoniini, mis mõjutab une ärkveloleku rütmi ja päevakava (tsirkadiaansed rütmid).

Hormoonide tüübid ja toimeviisid

Hormoonid jaotuvad peamiselt järgmistesse rühmadesse:

Valk- ja peptiidhormoonid (näiteks insuliin, kasvuhormoon) — ei läbinud raku membraani, seostuvad raku pinnaretseptoritega ja kasutavad teisesed signaalmolekule (second messengers).
Steroidhormoonid (näiteks kortisool, östrogeen, testosteroon) — läbilaskvad rakumembraani, toimivad tihti otse tuumas, mõjutades geeni transkriptsiooni.
Aminehormoonid (näiteks adrenaliin, kilpnäärmehormoonid) — väiksemad molekulid, toime võib olla kiire või pikaajaline sõltuvalt liigist.

Hormoonide kanded vereringus võivad toimuda vabas või valkudega seotud kujul — transportvalkudega seotud hormoonidel on tavaliselt pikem poolestusaeg. Sihtkoes sõltub vastus hormooni kontsentratsioonist, retseptorite hulgast ja raku sisemistest signaaliradadest.

Regulatsioon ja tagasiside

Endokriinsüsteemi töö on tihti reguleeritud tagasiside-mehhanismidega:

Negatiivne tagasiside on kõige levinum: hormooni tase tõuseb → see pärsib hormooni tootmist (näiteks kilpnäärmehormoonid tagasisides hüpofüüsile ja hüpotalamusele).
Positiivne tagasiside esineb harvemini (näiteks oksütotsiini vallandumine sünnituse ajal tugevdab emaka kontraktsioone).

Hüpotalamuse–hüpofüüsi telg on paljude hormoonide reguleerimise keskne osa. Lisaks mõjutavad hormoonide sekretsiooni tsirkadiaansed rütmid (näiteks kortisooli tase hommikul) ning keskkonna- ja toitumistegurid.

Tavalised häired, diagnostika ja ravi

Levinumad endokriinsed haigused:

Diabeet (I ja II tüüpi) — häiritud insuliini tootmine või toime; diagnoositakse veresuhkru ja HbA1c mõõtmisega; ravi võib hõlmata dieeti, tabletti- ja insuliiniravi.
Kilpnäärme alatalitlus ja ületalitlus — sümptomid ulatuvad väsimusest kuni kaalulanguse, südamepekslemise ja mõjutusteni meeleolus; diagnoosib TSH ja vaba T4/T3 määramine; ravi asendusraviga või medikamentoosne/operatiivne sekkumine.
Adrenokortikaalsed häired (näiteks Cushingi sündroom, Addisoni tõbi) — mõjutavad kortisooli taset ja organismi stressiresponsi.
Kasvajad ja nodulid — näärmetes võivad tekkida hüper- või hüpofunktsiooni põhjustavad sõlmed; vajalik pildiuuring (ultraheli, CT, MRI) ja hormooni tasemete mõõtmine.

Diagnoos põhineb anamneesil, füüsilisel läbivaatusel ja hormoonianalüüsidel (vere-, uriini- ja mõnikord salakoe testid). Ravi võib olla hormonaalasendusravi, ravimteraapia, elustiili muutus või kirurgiline sekkumine. Endokrinoloog tegeleb keerukamate ja kestvate juhtudega.

Miks endokriinsüsteem on oluline igapäevaelus?

Endokriinsüsteem mõjutab peaaegu kõiki eluprotsesse: energiakasutust ja söögiisu, une ja ärkveloleku rütme, kasvamist ja arengut, sugulikku küpsemist, reproduktiivset tervist ja võimet reageerida stressile. Hormonaalsed muutused võivad avalduda meeleolu kõikumiste, kehakaalu muutuste, väsimuse või unehäiretena — seetõttu on korrastatud hormoonide tasakaal oluline nii füüsilise kui ka vaimse tervise jaoks. Endokrinoloogile pöörduda tasub siis, kui ilmnevad püsivad seletamatud sümptomid nagu tugev kaalumuutus, pidev väsimus, meeleolu muutus, regulaarsuse muutused menstruatsioonis või kui on põhjust kahtlustada hormonaalset haigust.

Peamised endokriinsed näärmed. (Mees vasakul, naine paremal.) 1. Käbinääre 2. Hüpofüüsi 3. Kilpnääre 4. Kilpnääre 5. Neerupealise nääre 6. Pankreas 7. Munasarjad 8. Munandid

Endokriinsed näärmed ja nende poolt eritatavad hormoonid

Kesknärvisüsteem

Hüpotalamus toodab

Tirotropiini vabastav hormoon (TRH) Parvotsellulaarsed neurosekretoorsed neuronid
Gonadotropiini vabastav hormoon (GnRH) Preoptilise piirkonna neuroendokiinirakud
Kasvuhormooni vabastav hormoon (GHRH) Arcuate tuuma neuroendokriinsed neuronid
Kortikotropiini vabastav hormoon (CRH) Parvotsellulaarsed neurosekretoorsed neuronid
Vasopressiin Parvotsellulaarsed neurosekretoorsed neuronid
Somatostatiin (SS; ka GHIH, kasvuhormooni inhibeeriv hormoon) Periventrikulaarse tuuma neuroendokriinsed rakud
Prolaktiini inhibeeriv hormoon ehk PIH või dopamiin (DA) Dopamiini neuronid arcuate nucleus'is.
Prolaktiini vabastav hormoon

Käbikeha toodab

Melatoniin (peamiselt) Pinealotsüüdid

Hüpofüüs (hüpofüüs) toodab

Hüpofüüsi eesmine lüli (adenohüpofüüs)

Kasvuhormoon (GH) Somatotroopid
Prolaktiin (PRL) Laktotroopid
Adrenokortikotroopne hormoon (ACTH, kortikotropiin) Kortikotropiinid
Lipotropiini kortikotroopid
Kilpnääret stimuleeriv hormoon (TSH, türeotropiin) Türeotroopid
Folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) Gonadotropid
Luteiniseeriv hormoon (LH) Gonadotropid

Hüpofüüsi tagumine lüli (neurohypofüüs)

Oksütotsiin Magnotsellulaarsed neurosekretorilised rakud
Vasopressiin (AVP; ka ADH, antidiureetiline hormoon) Magnotsellulaarsed neurosekretoorsed rakud

Vahepealne hüpofüüsilõhe (pars intermedia)

Melanotsüütide stimuleeriv hormoon (MSH) Melanotroofid

Kilpnääre

Kilpnäärme toodab

Triiodtüroniin (T3), kilpnäärmehormooni tugev vorm Kilpnäärme epiteelirakke
Türoksiin (T4), tuntud ka kui tetrajoodtüroniin: see on kilpnäärmehormooni vähem aktiivne vorm (peamiselt) Kilpnäärme epiteelirakud
Kaltsitoniin Parafollikulaarsed rakud

Kõrvalkilpnäärme

Kõrvalkilpnäärmehormoon PTH põhjustab kaltsiumitaseme tõusu veres.

Lihased

Triibuline lihas toodab

Trombopoetiin Müotsüüdid

Ratsioonisüsteem

Maha toodab

Gastriin (peamiselt) G-rakud
Ghrelin P/D1 rakud
Neuropeptiid Y (NPY)
Secretin S rakud
Somatostatiini D rakud
Histamiini ECL rakud
Endoteliin X rakud

Duodenum toodab

Koletsüstokiniin I rakud

Maksa toodab

Insuliinilaadne kasvufaktor (IGF) (peamiselt) Hepatotsüüdid
Angiotensiinogeen Hepatotsüüdid
Trombopoetiin Hepatotsüüdid

Pankreas toodab

Insuliin (peamiselt) β Saaherakud
Glükagoon (ka peamiselt) α saarekeste rakud
Somatostatiin δ Saaherakud
Pankrease polüpeptiid PP rakud

Neerud

Neerud toodavad

Reniin (peamiselt) Juxtaglomerulaarsed rakud
Erütropoetiin (EPO) Extraglomerulaarsed mesangiaalsed rakud
kaltsitriool (D3-vitamiini aktiivne vorm)
Trombopoetiin

Neerupealised

Neerupealised

Neerupealise koore toodab

Glükokortikoidid (peamiselt kortisool) Zona fasciculata ja Zona reticularis rakud
Mineralokortikoidid (peamiselt aldosteroon) Zona glomerulosa rakud
Androgeenid (sh DHEA ja testosteroon) Zona fasciculata ja Zona reticularis rakud

Neerupealise medulla toodab

Adrenaliin (adrenaliin) (peamiselt) Kromaffiinirakud
Noradrenaliin (noradrenaliin) Kromaffiinirakud
Dopamiin Kromaffiinirakud
Enkefaliin Kromaffiinirakud

Reproduktiivne süsteem

Mees

Testes

Androgeenid (peamiselt testosteroon) Leydigi rakud
Östradiool Sertoli rakud
Inhibiin Sertoli rakud

Naised

Oestrous tsükkel

Munasarja folliikul / kollatõbi (Corpus luteum)

Progesteroon Granulosa rakud, Theca rakud
Androstenedioon Theca rakud
Östrogeenid (peamiselt östradiool) Granulosa rakud
Inhibiin Granulosa rakud

platsenta (kui naine on rase)

Progesteroon (peamiselt)
Östrogeenid (peamiselt östriool) (samuti peamiselt)
Inimese kooriongonadotropiin (HCG) Süntsütotropoblast
Inimese platsenta laktogeen (HPL) Süntsütotropoblast
Inhibiin Loote trofoblastid

Emakas (kui naine on rase)

Prolaktiin (PRL) Detsiduaalsed rakud
Relaksiin Detsiduaalsed rakud

Kaltsiumi reguleerimine

Kõrvalkilpnäärme toodab

Kõrvalkilpnäärme hormoon (PTH) Kõrvalkilpnäärme põhirakkond

Nahk toodab

D3-vitamiin (kaltsiferool)

Mitmesugused

Süda toodab

Atrial-natriureetiline peptiid (ANP) Südamemüotsüüdid
Aju natriureetiline peptiid (BNP) Südamemüotsüüdid
Adenosiin Südame müotsüüdid

Rasvkude

Leptiin (peamiselt) Adipotsüüdid
Östrogeenid (peamiselt östroon) Adipotsüüdid

Luuüdi toodab

Trombopoetiin

Inimese pea ja kaela sisesekretsiooninäärmed ja nende hormoonid

Seotud leheküljed

Hormoonid
Närvisüsteem

Küsimused ja vastused

K: Mis on endokriinsüsteem?

V: Endokriinsüsteem on organismis paiknev näärmete süsteem, mis toodab hormoone, mis vabanevad vereringesse, et reguleerida mitmesuguseid funktsioone, nagu ainevahetus, kasv ja areng, kudede toimimine ja meeleolu.

K: Milline meditsiini valdkond tegeleb sisesekretsiooninäärmete häiretega?

V: Endokrinoloogia on meditsiini valdkond, mis tegeleb sisesekretsiooninäärmete häiretega.

K: Mille poolest erineb endokriinsüsteem eksokriinsüsteemist?

V: Endokriinsüsteem eritab oma kemikaale otse vereringesse, samas kui eksokriinsüsteem eritab oma kemikaale kanalite kaudu.

K: Kuidas on võrreldavad närvisüsteemi ja endokriinsüsteemi reaktsioonid?

V: Närvisüsteemi reaktsioonid on kiired, kuid lühiajalised, samas kui sisesekretsioonisüsteemi reaktsioonid käivituvad aeglaselt, kuid nende reaktsioon on pikaajaline.

K: Mis juhtub, kui hormoonid vabanevad vereringesse?

V: Kui hormoonid vabanevad vereringesse, jõuavad nad sihtkudedesse ja vallandavad vastuse.

K: Millised omadused on enamikul endokriinsetel näärmetel ühised?

V: Enamikul endokriinsetel näärmetel puuduvad kanalid, neil on hea verevarustus ja tavaliselt on nende rakkude sees vakuaarid või graanulid, kuhu hormoonid ladustatakse.